Legislator Swiss Legal AI Agent Case Law & Legislation
EE ·

2-09-66725/5

2-09-66725/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Summary AI generated

2-09-66725 1(3) K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse tegemise aeg ja koht 03. veebruar 2010.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-66725 Tsiviilasi, hageja nõue AS SEB Pank hagi S B vastu võlgenvuse, intresside ja viiviste nõudes Tsiviilasja hind 87 633,30 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS SEB Pank (registrikood 10004252, ...

2-09-66725

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse tegemise aeg ja koht 03. veebruar 2010.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-66725 Tsiviilasi, hageja nõue AS SEB Pank hagi S B vastu võlgenvuse, intresside ja viiviste nõudes Tsiviilasja hind 87 633,30 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn), lepinguline esindaja Birgit Seppik (aadress Tornimäe 2, Tallinn, e-post birgit.seppik@seb.ee)

Kostja S B (isikukood XXX, elukoht XXX) Asja lahendamise viis Eelmenetluses kohtuistungit pidamata Resolutsioon

1.
Rahuldada AS SEB Pank hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista S B AS SEB Pank kasuks võlgnevus kokku 113 426,22 (ükssada kolmteist tuhat nelisada kakskümmend kuus krooni ja kakskümmend kaks senti) krooni, mis koosneb põhiosa võlgnevusest summas 87 633,30 krooni, intressisummast 5 650,42 krooni ning viivistest kuni 08.12.2009.a summas 20 142,50 krooni. 3. Välja mõista S B AS-i SEB Pank kasuks viivis alates 09.12.2009.a 165 aastas (0,0445% päevas) kuni põhinõude 87 633,30 krooni rahuldamiseni. 4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5.
Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-66725 kannab kostja. 6. Välja mõista S B AS SEB Pank kasuks menetluskulud summas 10 899,77 (kümme tuhat kaheksasada üheksakümmend üheksa krooni ja seitsekümmend seitse senti) krooni.

Edasikaebamise kord

Kostjal on õigus 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates taotleda Maakohtult kajas menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

2-09-66725

2(3) taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kooskõlas TsMS § 420 lg 1 on hagejal õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Asjaolud ja menetluse käik

10.12.2009.a esitas SEB Pank esindaja kohtule hagiavalduse S B vastu. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu hageja ja kostja vahel 17.09.2007.a sõlmitud laenulepingust nr L070049079. Kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ning võlgneb hagejale seisuga 09.12.2009.a 113 426,22 krooni.

Tsiviilasja eelmenetluse käigus saatis kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 15 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. Kirjaliku vastuse nõue koos lisadega on kostjale 06.01.2010.a tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 326 lg 1 ja 2 järgi kätte toimetatud postkasti panekuga. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostjad määratud tähtajaks vastust kohtule ei esitanud.

Hagiavalduses palus hageja lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

Hageja on taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et kuna hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud, see tuleb rahuldada tagaseljaotsusega.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, mille kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, mis annab võlausaldajale õigust nõuda võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 102 sätestab võlgniku kohustuse teatama

2-09-66725

3(3) võlausaldajale kohustuse täitmist takistavast asjaolust. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hagiavalduses esitas hageja kostjalt menetluskulude summas väljamõistmise nõude, millest 899,77 krooni maksekäsu kiirmenetluse riigilõiv ning hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv summas 9100,23 krooni. 14.12.2009.a kohtumääruse alusel maksis hageja täiendavalt riigilõivu 899,77 krooni.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu.

Viru Maakohus 29.10.2009.a määrusega jättis AS SEB Pank maksekäsu kiirmenetluse avalduse S B vastu rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Hageja sai määruse kätte 26.11.2009.a. Hagiavaldus on kohtule esitatud 10.12.2009.a,so tähtaegselt.

Kohus leiab, et on põhjendatud maksekäsu avalduse esitamisel tasutud riigilõivu (maksekäsu kiirmenetluse kulu) 899,77 krooni ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu kokku 10 000 krooni väljamõistmine kostjalt.

Geete Lahi Kohtunik