2-09-41648/5 · 2-09-41648/5 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Sirje Lahesoo

Otsuse tegemise aeg ja koht 28.jaanuar 2010.a Paide

Tsiviilasja number 2-09-41648

Tsiviilasi

AS-i Era Liisingu Inkassoteenused hagi Rain Teder’i vastu 13 690 krooni nõudes

Hagihind 10 690 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS Era Liisingu Inkassoteenused, registrikood 10625474, asukoht Maakri 44-20 Tallinn Esindaja: August Käära volikirja alusel

Kostja: Rain Teder, isikukood xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx

Asja läbivaatamise aeg 28.jaanuaril 2010.a kirjalikus eelmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt. 2. Välja mõista Rain Teder’ilt AS-i Era Liisingu Inkassoteenused kasuks 3000.00 (kolm tuhat) krooni on tagastamata laenu, 700.00 (seitsesada) krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, 495.78 (nelisada üheksakümmend viis krooni ja 78 senti) krooni viivist ja 150.00 (ükssada viiskümmend) krooni võla sissenõudmise kulu. 3. Tunnistada käesolev kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS 1. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-41648 kannab Rain Teder 31,74% ja Era Liisingu Inkassoteenused AS 68.26% ulatuses. 2. Määrata kindlaks, et AS Era Liisingu Inkassoteenused menetluskulu on 3000.00 (kolm tuhat) krooni riigilõivu. 3. Rain Teder peab hüvitama AS-ile Era Liisingu Inkassoteenused 952.20 (üheksasada viiskümmend kaks krooni ja 20 senti) krooni hageja menetluskulu hüvitamiseks. 4. Selgitada, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD Rain Teder ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Rain Teder võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusminis- teeriumi kontole nr 10220034799018 AS-s SEB Pank või kontole nr 221013921094 AS-s Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277.

AS Era Liisingu Inkassoteenused võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

MENETLUS AS Era Liisingu Inkassoteenused esitas Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse Rain Teder’i vastu laenulepingust tuleneva 3000 krooni põhivõla, 700 krooni tasumata intressi, 8340 krooni sissenõutavaks muutunud viivise, 1500 krooni leppetrahvi ja 150 krooni nõudeõiguse loovutamise kulu saamiseks. Samas palus hageja kostjalt välja mõista enda menetluskulud, st 3000 krooni riigilõivu. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostjale isiklikult 03.12.2009.a ja määras talle tähtaja hagile vastamiseks. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaot- susega rahuldada. Kohtu antud tähtajaks kostja hagile ei vastanud, ei teatanud vastamist ta-

2 (3) Tsiviilasi nr 2-09-41648

kistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist tsiviilkohtu- menetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaks- võetuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja üldiselt ka põhjendava osa. Teatud järelduste osas peab kohus vajalikuks neid põhjendada.

ASJAOLUD Hageja nõue tuleneb SMS laen OÜ ja kostja vahel interneti vahendusel 22.08.2006.a sõlmitud laenulepingust (edaspidi Leping), mille alusel sai kostja korduvalt võtta kiirlaenu. 14.12.2006.a esitas kostja laenutaotluse 3000 krooni saamiseks 30-ks päevaks intressiga 700 krooni laenu perioodi eest. Samal kuupäeval kandis SMS Laen OÜ laenusumma kostja märgitud pangakontole. Kostja kohustus laenusumma tagastama ja intressi tasuma hiljemalt 13.01.2007.a. Kostja nimetatud kohustusi ei täitnud ja seda vaatamata SMS Laen OÜ meeldetuletustele ja võlateatisele. SMS Laen OÜ loovutas Lepingust tuleneva nõude koos kõigi seadusest ja Lepingust tulenevate õigustega Era Liisingu Inkassoteenused AS-le, st hagejale. Hageja nõudis kostjalt nii suuliselt kui kirjalikult võlgnevuse likvideerimist, kuid kostja jättis hageja nõuded tähelepanuta. TsMS § 407 lg 1 alusel loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

ÕIGUSLIKUD ALUSED ja PÕHJENDUSED 1. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 mõtte kohaselt tuleb laenult maksta intressi, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Eeltoodu alusel on hageja nõue Lepingust tuleneva põhivõla, intressi ja võla sissenõudmisega seotud kulu saamiseks hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja nõue viivise saamiseks on iseenesest põhjendatud, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses.

2. Hagi asjaoludest tuleneb, et pooled sõlmisid Lepingu interneti vahendusel. Seejuures olid laenusumma ja selle tagastamise tähtaeg ainukesed lepingutingimused, mille kujunemist oli kostjal võimalik mõjutada. Eelnevast saab järeldada, et teisi lepingutingimusi, sh ka viivisemäära, eraldi läbi ei räägitud. Vastupidist hagi asjaoludest ei nähtu. Seetõttu tuleb ülejäänud lepingutingimusi pidada tüüptingimusteks võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lõike 1 mõttes. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg-st 1 ja 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lõige 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lõike 3 punkti 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kahjustajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Kohus on seisukohal, et SMS Laen OÜ ja kostja vahel sõlmitud Lepingu p 13 on tühine kalendripäevas arvutatava 0,5% suuruse viivise määra osas (182,5% aastas), sest sellega on kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Lepingus märgitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav, mistõttu ka tühine. VÕS § 41 mõtte kohaselt tuleb tühise lepingutingimuse asemele kohaldada seadusest tulenevat regulatsiooni, st viivise puhul VÕS § 113 lg sätestatud seadusjärgset viivisemäära.

3 (3) Tsiviilasi nr 2-09-41648

VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisti.

Hagi asjaolude kohaselt on kostja viivitanud alates laenu tagastamise tähtajast 13.01.2007.a kokku 556 päeva. Ajavahemikus 01.01.2007 kuni 30.06.2007.a oli seadusjärgne viivise määr 10,5% aastas ning alates 01.07.2007 kuni 22.07.2008.a (aeg milleni viivis on arvutatud) 11% aastas. Eeltoodut arvestades on viivis perioodi 14.01.2007.a kuni 30.06.2007.a eest 144.99 (3000 x 10,5% : 365 päeva x 168 päeva) krooni ja perioodi 01.07.2007.a kuni 22.07.2008.a eest 350.79 (3000 x 11% : 365 päeva x 388 päeva) krooni, st kokku 495.78 krooni. Sellises ulatuses on hageja õigustatud saama ja kostja kohustatud maksma sissenõutavaks muutunud viivist.

3. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud summa. Samas märgib kohus, et tüüptingimustena kindlaksmääratud leppetrahvide puhul on leppetrahvi kokkulepete sisu piiratud. Tingimust ei loeta kunagi eraldi kokkulepituks, kui see on eelnevalt koostatud ning tarbija ei ole seetõttu saanud tingimust sisuliselt mõjutada. Antud juhul leiab kohus, et leppetrahvi puudutav tingimus on Lepingusse võetud laenuandja initsiatiivil ja saanud Lepingu osaks, mida eraldi läbi ei räägitud. Vastupidist hagi asjaoludest ei nähtu. Kohus on seisukohal, et tüüptingimusena Lepingu punktis 14 ette nähtud leppetrahv on ebaproportsionaalselt suur võrreldes rikkumise hetkel tagastamata laenu suurusega (50 % tagastamata laenust). VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on ebaproportsionaalselt suur leppetrahvi maksmise tingimus tüüptingimusena tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks ja seetõttu VÕS § 42 lg 1 kohaselt ka tühine. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et hagejal puudub õigustus nõuda leppetrahvi seaduses sätestatud eeldustel, puudub kohtul alus hageja leppetrahvi nõuet rahuldada.

4. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Kuna kohus rahuldas hageja hagi osaliselt, on mõistlik jaotada menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, st et kostja 31,74% ja hageja 68.26% ulatuses. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust summas 3000 krooni. Hageja määratletud hagihinda arvestades on vajadus riigilõivu tasumiseks hageja kantud ulatuses põhjendatud.

Kostja peab hüvitama 31,74% hageja menetluskulust, so 952.20 krooni.

Sirje Lahesoo Kohtunik