2-09-45785/10 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht

03. veebruar 2010 Rapla Tsiviilasja number 2-09-45785 Tsiviilasi VK hagi AZ vastu elatise väljamõistmiseks. Menetlusosalised Hageja: VK (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxx)

Kostja: AZ (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxx xxx) Kohtuistungi toimumise aeg

01. veebruar 2010.a. RESOLUTSIOON

Välja mõista AZlt VK kasuks alates 26. novembrist 2009.a. üks tuhat kuussada (1600) krooni elatist poeg KZ (xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks.

Lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel võib huvitud isik esitada kohtusse hagi elatise määra muutmiseks.

Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.

Kohtukulude jaotus

AZ kanda jätta hageja menetluskulud.

Hageja võib 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, esitada kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse koopia menetlusosalisele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Hageja nõue

Pooltel on ühine lapsxx.xxxxxxxxxx xxxx.a. sündinud poeg KZ. Alates 2002.a. elavad pooled lahus ja laps on pärast seda elanud ema juures. Kohtu poolt kinnitatud kokkuleppe järgi kohustus kostja tasuma poja ülalpidamiseks hagejale 1000 krooni elatist, kuid alates 2007.a. lõpust ei ole kostja seda enam korrapäraselt teinud ja 30.novembriks 2009.a. oli tekkinud võlg 12 500 krooni. 2009.a. sügisel asus poeg õppima Kehtna Majandus ja Tehnoloogiakooli ja kokkuleppe kohaselt pidi kostja võimaldama pojal koolipäevadel enda juures elada. Eelmisel päeval enne kooli algust selgus, et kostja ei võimalda pojale elukohta. Oktoobrikuus jäi hageja töötuks ja pärast seda ei saanud poeg enam materiaalse olukorra tõttu Kehtnas koolis käia. Kostja ei ole poja ülalpidamist vabatahtlikult toetanud ja seepärast palub hageja välja mõista elatise 2100 krooni kuus.

Hageja seletustest nähtub, et 2009.a. maksis kostja elatist ainult 2000 krooni, raha on ta kokkuleppe kohaselt andnud seni poja kätte, hageja ainsaks sissetulekuks on alates k.a. veebruarikuust töötutoetus 40 % viimasest palgast ja pojale on ette nähtud toetus 900 krooni kuus.

Kostja seisukoht

Kostja tunnistab hagi, kinnitab, et 2100 krooni ta kuus tasuda ei suudaks ja saaks maksta 1000 krooni kuus; elatis jäi maksmata seepärast, et ta ei saanud töötasusid korralikult kätte, 2009.a. novembrikuus jäi kostja samuti töötuks ja tööandja jättis palga maksmata, kostjal on ülal pidada veel kaks last, tekkinud on võlg eluasemekulude tasumisega ja laenu tagastamisega, 2009.a. lõpus töötas ta lühiajaliselt mitteametlikult Soomes, kuid teenitust pojale anda midagi ei olnud võimalik, 11.jaanuarist 2010.a. õnnestus saada uuesti tööle.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 alusel on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ja kui üks vanem seda ei tee, siis võib teine vanem PkS 61 lg. 1 kohaselt nõuda temalt elatise väljamõistmist. 08.juunil 2004.a. on kohus kinnitanud poolte kokkuleppe, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale elatist 1000 krooni kuus. Kostja tunnistab, et ta ei ole kokkulepet täita suutnud ega vaidlusta hageja seletusi elatise võla kohta. Hageja materiaalne olukord ja lapse vajadused on pärast kohtuliku kokkuleppe kinnitamist muutunud ja seepärast on hagejal õigus nõuda elatise väljamõistmist suuremas summas. PkS § 61 lg 2 järgi tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapse vajadusi kui ka kummagi vanema varalist seisundit. Kohtul ei ole alust kahelda, et mõlema poole varaline olukord on raske.

PkS § 61 lg 4 kohaselt ei tohi väljamõistetav elatis ühe lapse kohta olla madalam kui pool kehtivast palga alammäärast, milleks on praegu 2175 krooni. Hageja nõue jääb sellest alla poole ja kohtul ei ole alust kahelda, et 2100 krooni kuus oleks hagejale poja ülalpidamiseks ja toimetulekuks vajalik. PkS § 61 lg. 5 kohaselt võib kohus aga vähendada elatist alla alammäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selle alammääras osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostjal on veel kaks last, kostja poolt esitatud töölepingu kohaselt on tema põhipalk 4350 krooni kuus, uuest töökohast kostja veel palka ei ole saanud. Neil põhjustel kohus leiab et elatise väljamõistmine summas 2100 krooni kuus halvendaks oluliselt kostja teiste laste olukorda. Samas ei ole millegagi põhjendatud, et kostja ei ole juba 2007.a. alates täitnud kohtu poolt kinnitatud kokkulepet ja et 2009.a. tasus kostja elatist kokku ainult 2000 krooni. Kostja ei ole täpsustanud, milline oli tema töötasu eelmise tööandja juures ja kui sageli ja millistes summades jäi palk õige ajal saamata ja millises summas jäi saamata lõpparve. Seepärast ei pea kohus õigeks jätta senist elatise määra suurendamata. Elatise suuruse määramisel ei arvesta kohus kostja pikaajalist võlga OÜ-le Kehtna Elamu ja laenukohustust Kehtna Hoiu Laenuühistu ees, sest kõigi rahaliste kohustuste võtmisel ja igakuiste vajalike kulude planeerimisel tuleb vanemal arvestada kõigi laste ülalpidamise kohustusega. Nimetatud võlgade pärast ei pea kostja üks lastest kannatama puudust ja kaotama materiaalsetel põhjustel võimaluse haridust omandada. Eeltoodud põhjustel peab kohus vajalikuks määrata igakuiseks elatiseks 1600 krooni kuus.

PkS § 70 lg 1 alusel mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest. Seepärast tuleb elatis välja mõista alates 26.novembrist 2009.a. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

TsMS § 468 lg. 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse hagejale hädavajalikus ulatuses viivitamata täidetavaks. Kohus peab antud juhul vajalikuks teha seda kogu elatise summa ulatuses.

Indrek Saar Kohtunik