2-09-60589/10 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1 2-09-60589

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 03. veebruar 2010. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-60589 Tsiviilasi O. T. hagi M. J. vastu lapse põlvnemise tuvastamise ja lapsele igakuise elatise nõudes Tsiviilasja hind 41 200 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja O. T., isikukood *, elukoht * Kostja M. J., isikukood *, elukoht * Kohtuistungi aeg Kohtuistungi sekretär 27. jaanuar 2010.a. Kristi Serva RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada. 2. On tuvastatud, et S. T. (isikukood *, *) põlvneb M. J.’st (isikukood *, sündinud *). 3. Välja mõista kostjalt M. J.’lt hageja O. T. kasuks elatis 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus alaealise lapse S. T. (isikukood *) ülalpidamiseks alates hagi esitamisest s.o 18. novembrist 2009.a kuni lapse S. T. täisealiseks saamiseni *. 4. Käesoleva kohtuotsuse ärakiri saata menetlusosalisele ja peale jõustumist Lääne Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnale.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta kostja kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

2 alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Menetluse käik 18.11.2009. a esitas hageja O. T. kohtule hagiavalduse M. J. vastu lapse põlvnemise tuvastamise ja lapsele igakuise elatise nõudes. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule taotluse hageja vabastamiseks riigilõivu tasumisest ning teatise taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta. 04.12.2009a. tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega rahuldas hageja menetlusabi taotluse. 04.12.2009a. tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega võttis esitatud hagiavalduse menetlusse ja alustas tsiviilasjas eelmenetlust. Kostja kohtule kostja kirjalikku vastust esitanud ei ole. 27.01.2010. vaatas kohus tsiviilasja läbi kohtuistungil.

Hageja nõue, selle aluseks olevad asjaolud ja hageja seisukoht kohtus

Kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja tuvastada, et S. T. põlvneb M. J.st. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis1800 krooni kuus hageja kasuks lapse S. T. ülalpidamiseks alates hagiavalduse esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o *. Hagiavalduse kohaselt põlvneb S. T. kostjast. S. T. ülalpidamiseks tuleb igakuiselt teha alljärgnevad kulud: toidule 1800 krooni, riietele 700 krooni, lasteaiale 674 krooni ja eluasemele 1800 krooni. Kokku tuleb lapse ülalpidamiseks teha igakuiselt kulutusi 4974 krooni eest. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 1800 krooni kuus.

Hageja esitas tõendina koopia lapse sünnitunnistusest /tl 6/, Haapsalu Linnamajanduse AS arve nr * /tl 7/, Fortum Elekter AS arve * /tl 8/, * otsused 2 tk 17.08.2009 /tl 9-10//, Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti otsuse väljatrükk /tl 12/

27.01.2010..a kohtuistungil jäi hageja esitatud nõuete juurde

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja kirjalikud vastuväited ja kostja seisukoht kohtus

Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole. 27.01.2010a. kohtuistungil võttis kostja hagi õigeks lapse põlvnemise nõudes ja elatise nõudes. Kostja esitas 27.01.2010. kohtule kirjaliku avalduse, milles kostja võtab õigeks, et S. T. põlvneb temast. Kohtuistungil andis kostja ütlusi, et ta elas koos hagejaga 2005 aasta oktoobrist kuni 2007 aasta detsembrini. Laps sündis *. Poolte kooselu ajal võttis kostja osa lapse ülalpidamisest. Peale poolte kooselu lõppu on kostja osa võtnud periooditi lapse ülalpidamisest. Kostja seletuse kohaselt ei lase hageja tal lapsega suhelda ja sellest tingituna ei ole ta kogu aeg lapse ülalpidamisest osa võtnud. Kui hageja on lubanud tal lapsega suhelda, siis on ta lapse ülalpidamisest osa võtnud. Kostja ei vaidle vastu elatise nõudele ja on nõus maksma lapse S. T. ülalpidamiseks elatist 1800 krooni kuus alates hagi esitamisest.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas

3

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära hageja ja kostja, leiab, et esitatud hagiavaldus tuleb rahuldada täies ulatuses.

Perekonnaseaduse § 42 lg 1, 2 ja 3 järgi kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaasutusele, kus asub lapse sünniakt.

Hageja O. T. on isikuks, kes on õigustatud esitama kohtule nõuet S. T. põlvnemise tuvastamiseks M. J.st. Kostja on kohtu eelistungil hagi põlvnemise tuvastamise nõudes õigeks võtnud. Samuti on kostja kohtule esitanud kirjaliku avalduse, kus ta kinnitab, et S. T. põlvneb temast. /tl 36/. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt elasid hageja ja kostja ühe perena koos 2005 aasta oktoobrist kuni 2007 aasta detsembrini. Poolte kooselu ajal võttis kostja osa lapse S. T. ülalpidamisest. Kostja seletuse kohaselt on ta võtnud osa lapse ülalpidamisest periooditi kuni käesoleva ajani. Kostja on lapse ülalpidamisest võtnud osa siis, kui hageja on tal lubanud lapsega suhelda. Kui hageja lapsega suhelda ei ole lubanud, siis kostja lapse ülalpidamisest osa võtnud ei ole. Hageja kinnitas kostja ütlusi /tl 38/. Arvestades kostja omaksvõttu ning poolte ütlusi, leiab kohus, et nimetatud asjaolud võimaldavad pidada M. J.i S. T. isaks. Eeltoodu alusel tuleb lugeda tuvastatuks, et S. T. põlvneb M. J.st.

Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 ja 2 sätetel kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostjalt tuleb välja mõista elatis lapse S. T. ülalpidamiseks 1800 krooni kuus alates elatisehagi esitamisest. Juhindudes PkS § 61 lg 1 ja 2 ning 70 lg 1 tuleb kostjalt välja mõista elatis 1800 krooni kuus hageja kasuks lapse S. T. ülalpidamiseks alates 18. novembrist 2009a. kuni 01. detsembrini 2024.a.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Hageja on palunud kohtul menetluskulud jätta kostja kanda.

TsMS § 164 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline

4 jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb menetluskulud jätta kostja kanda, sest ei oleks õiglane kulude jaotus selliselt, need jätta tervikuna poolte endi kanda. Hageja on esitanud põlvnemise tuvastamise nõude ja elatise nõude. Hagiavalduse kohaselt on kostja tunnistanud, et S. T. on tema poeg. Kostja on kohtus võtnud nimetatud osas hagi õigeks. Kohus leiab, et kostjal oli võimalus koos hagejaga esitada ühine kirjalik avaldus lapse põlvnemise tuvastamiseks perekonnaseisuasutusele, kuid kostja seda teinud ei ole. Seega on kostja põhjustanud olukorra, kus hageja oli sunnitud pöörduma hagiga kohtusse, kuigi poolte vahel ei olnud vaidlust lapse põlvnemise tuvastamise nõude osas. Eeltoodu alusel leiab kohus, et käesolevas asjas tuleb jätta menetluskuludest kostja kanda põlvnemise tuvastamise nõudega seotud menetluskulud ja elatisraha nõude menetluskulud jäävad samuti kostja kanda, sest kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Ebaõiglane on jätta menetluskulusid hageja kanda, kui kohus täies ulatuses hagi rahuldab.

Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144.

TsMS § 179 lg 1 ja 2 sätestavad, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Pärast asjas tehtud lahendi jõustumist võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulud välja mõista määrusega nii kohus, kelle menetluses kulud tekkisid, kui ka asja lahendanud maakohus. Määrust ei või teha, kui asjas tehtud kohtulahendi jõustumisest on möödunud üle kahe aasta. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb kostjalt välja mõista riigi kasuks eraldi määrusega peale asjas tehtud lahendi jõustumist.

/allkiri/ Ruth Sild Kohtunik