3-09-1626/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

02. veebruar 2010, Tallinn

Haldusasja number

3-09-1626

Haldusasi

ML Investments Group OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

Põhja maksu- ja tollikeskuse 20.02.2009 maksuotsuse nr 12-

5/116 ning Maksu- ja Tolliameti 21.05.2009 vaideotsuse nr

6-1/179-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: ML Investments Group OÜ;

Esindaja: Meelis Krautmann;

Vastustajad: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus;

Maksu- ja Tolliamet;

Esindaja: Pille Lehis.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada vastuväide ning tühistada kohtu 15.10.2009

määruse punktiga 3 kaebaja esindajale pandud kohtunõue

ja trahvihoiatus.

2. Jätta ennistamata Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse 20.02.2009 maksuotsuse nr 12-5/116 ning

Maksu- ja Tolliameti 21.05.2009 vaideotsuse nr 6-1/179-2

tühistamiseks esitatud kaebuse esitamise tähtaeg ja

lõpetada haldusasja menetlus.

3. Sekretäril saata kohtumäärus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse punkti 2 peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna

Ringkonnakohtule halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates

määruse kättesaamisest (HKMS § 12 lg 3).

ASJAOLUD

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (edaspidi maksuhaldur) 20.02.2009

maksuotsusega nr 12-5/116 jättis maksuhaldur rahuldamata ML Investments Group OÜ 31.10.2008

tagastustaotluse summas 350 000 krooni ja määras 2007. aasta septembrikuu eest tasumiseks

käibemaksu summas 9 000 000 krooni.

2. 03.04.2009 saabus Maksu- ja Tolliametile ML Investments Group OÜ vaie maksuotsuse peale.

Maksu- ja Tolliamet pikendas 04.05.009 otsusega nr 6-2/745 vaide läbivaatamise tähtaega kuni

14.05.2009. 12.05.2009 helistas vaidemenetleja kaebaja esindajale ning saatis ka kirja, selgitades, et

maksuotsuses on viidatud halduskohtu otsusele, mille osas Tallinna Ringkonnakohus teeb otsuse

18.05.2009, mistõttu peab vaidemenetleja mõistlikuks pikendada vaidemenetluse tähtaega, tehes

vaideotsuse hiljemalt 22.05.2009. 21.05.2009 vaideotsusega nr 6-1/179-2 jättis Maksu- ja Tolliamet

vaide rahuldamata.

3. 21.05.2009 edastas Maksu- ja Tolliamet vaideotsuse tähtkirjaga ML Investments Group OÜ

äriregistris ja vaides märgitud aadressile ning skanneerituna maksuhaldurile ning kaebaja lepingulise

esindaja e-posti aadressile. Eesti Posti templitest väljastusteatel nähtub, et kiri jõudis Kehtna

postkontorisse 23.05.2009 ning suunati kättetoimetamiseks. 08.06.2009 tagastas Eesti Post saadetise

koos teatega ``ei nõutud``.

4. Maksu- ja Tolliamet postitas vaide 15.06.2009 uuesti tähtkirjana äriregistris ja vaides märgitud

aadressil. ML Investments Group OÜ esindajale väljastati tähtkiri Kehtna postkontoris 25.06.2009.

5. 28.07.2009 esitas ML Investments Group OÜ Tallinna Halduskohtule kaebuse 20.02.2009

maksuotsuse nr 12-5/116 ning 21.05.2009 vaideotsuse nr 6-1/179-2 tühistamiseks. Kohus võttis

kaebuse 09.09.2009 määrusega menetlusse.

6. 08.10.2009 saabus kohtule vastustajate seisukoht kaebuse tähtaegsuse suhtes ja taotlus menetluse

lõpetamiseks. Kohus edastas 15.10.2009 määruse punktiga 1 vastustajate seisukoha ja taotluse

kaebuse esitajale, määrates tähtaja arvamuse esitamiseks. Määruse punktiga 3 kohustas kohus

kaebaja esindajat vastama küsimusele, kas ja millal on kaebaja esindaja Meelis Krautmann saanud

kätte Maksu- ja Tolliameti ametniku Lea Tammiksaare saadetud vaideotsuse (e-kiri saatmisajaga

21.05.2009 kell 15.42) ning tegi kaebaja esindajale HKMS § 100 alusel trahvihoiatuse.

7. 30.10.2009 edastas kaebaja esindaja seisukoha kaebuse tähtaegsuse kohta, esitas kaebetähtaja

ennistamise taotluse ning vastuväite kohtu tegevuse kohta. 25.01.2010 esitasid vastustajad täiendava

seisukoha kaebuse tähtaegsuse ja tähtaja ennistamise taotluse osas.

VASTUSTAJATE SEISUKOHT JA TAOTLUS

8. Vastustajad selgitavad esiteks, et alates 01.01.2009 kehtib maksukorralduse seaduse (edaspidi

MKS) redaktsioon, mille § 54 lg 6 teise lause kohaselt loetakse juriidilisele isikule või asutusele

registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui postiteenuse

osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Tulenevalt

haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 61 lõikest 1 on haldusakt kehtiv adressaadile teatavaks

tegemisest või kättetoimetamisest. Erialases kirjanduses on selgitatud, et haldusakti teatavaks

tegemine võib toimuda kas kättetoimetamise teel või vabas vormis. Olukordades, kus seadus

otsesõnu ei nõua akti teatavakstegemist tema kättetoimetamise teel, piisab vabas vormis teatamisest.

Siiski tuleb enamikel juhtudel haldusakt isikule kätte toimetada. Seega saab rääkida haldusakti

(vaideotsuse)

kehtima

hakkamisest

ja

vaidlustamistähtaja

kulgema

hakkamisest

üksnes

kättetoimetamise kontekstis. Ka Riigikohus on otsuses 3-3-1-10-04 märkinud, et kättetoimetamine

on HMS tähenduses haldusakti teatavakstegemise formaalsem, seadusega põhjalikumalt reguleeritud

viis, mis peab tagama isiku tulemuslikuma teavitamise. MKS § 54 lg 6 teine lause ütleb aga selgelt,

et juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument

loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud

teate tähtkirja saabumise kohta. Seejuures ei erista MKS olukordi, kus haldusakt on kättetoimetatud

või loetakse kättetoimetatuks.

9. AS-i Eesti Post universaalse postiteenuse tüüptingimustest nähtub, et tähtsaadetisena edastatavad

kirjad toimetatakse saajale kätte hiljemalt postisaadetise üleandmise päevale ülejärgneval tööpäeval.

Nimetatud tüüptingimustest samuti nähtub, et tähtkirja kättetoimetamiseks tehakse üks katse ning

juhul, kui saajale pole võimalik tähtkirja üle anda, siis jäetakse saaja postkasti postisaadetise

saabumise teade. Nimetatud tüüptingimustes on samuti märgitud, et postisaadetisi hoitakse

kättetoimetavas postkontoris saaja ootel 15 kalendripäeva nende postkontorisse saabumise

kuupäevale järgnevast päevast (kaasa arvatud) ning et nimetatud tähtaja möödudes tagastatakse

saadetis saatjale. Tähtsaadetise nr RR154794669EE logist nähtuvalt ei võetud tähtkirja

kättetoimetamise katsel kohapeal vastu, mistõttu jäi tähtkiri hoiule postkontorisse, kuni see

08.06.2009 suunati tagasi Maksu- ja Tolliametile. Sellest johtuvalt on vastustajate seisukohalt

täidetud MKS § 54 lg 6 teises lauses sätestatu ning vaidlusalune vaideotsus on kättetoimetatud teate

jätmisega tähtkirja saabumise kohta kaebaja registrijärgsele aadressile, mitte aga 25.06.2009, mil,

pärast teistkordset vaideotsuse edastamist kaebajale, ta suvatses sellele postiasutusse järele minna.

10. Vastustaja juhib tähelepanu, et Riigikohus on haldusasjas 3-3-1-10-04 väljendanud, et üldjuhul

võib haldusorgan eeldada, et juriidiline isik korraldab oma registrijärgsel aadressil posti

vastuvõtmise ning seetõttu jõuab tähitud kiri kindlasti temani. Lisaks on Riigikohus märkinud, et

juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse

liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik

endale riski, et olulised teated, sh maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani. Seda peab juriidiline isik

arvestama ka juhatuse liikmete ja töötajate puhkuste korraldamisel. Mõistlik on eeldada, et

väljastusteate jätmise järel pöördub adressaat kohe postiastutuse poole, sest tähitult saatmine viitab

selgelt postisaadetise olulisusele. Seega on juriidiline isik kohustatud registrijärgsel aadressil

korraldama posti vastuvõtmise ning mistahes väited postiteenuse raskest kättesaadavusest maakohas

ei ole asjakohased. Vastustaja märgib ka, et ehkki MKS § 54 lg 6 kehtib viidatud sõnastuses

tõepoolest alles alates 01.01.2009, ei ole tegemist mingi uudse lähenemisega seadusandja poolt, kuna

Riigikohus on sellist seisukohta juba varasemalt korduvalt väljendanud. Oluline on ka märkida, et

kui haldusorgan on teinud kõik endast oleneva, et haldusakt kätte toimetada, ei sõltu haldusakti

jõustumine sellest, kas isik ka tegelikult sellega tutvub või mitte. Teatavaks tehtuks saab lugeda

haldusakti, mis on jõudnud adressaadi mõjusfääri, milleks ühtlasi loetaksegi postiteenuse osutaja

poolt teate jätmist tähtsaadetise saabumise kohta adressaadi postkasti. Seejuures lisab maksuhaldur,

et ehkki kehtiv seadus võimaldab endiselt juriidilisele isikule lihtkirjaga edastada nii maksuotsuseid

kui ka vaideotsuseid, on maksuhaldur kõnealuses asjas sellest loobunud ning valinud selleks

eesmärgipärasema viisi.

11. Vastustajad on ka seisukohal, et maksukohustuslane ja tema lepinguline esindaja on käitunud

pahatahtlikult. Selles veenab vastustajat kohtule koos kaebusega esitatud volikiri. Nimetatud

volikirjast nähtub, et juba 09.06.2009 on OÜ ML Investments Group seaduslik esindaja Margit

Viiart andnud Meelis Krautmann`le volituse esindaja isikut konkreetsete maksuotsuste

vaidlustamistel kohtumenetluses. Käesolevas asjas vaidlustatud vaideotsus on korduvväljastamise

peale vastu võetud Margit Viiart`i poolt 25.06.2009 (väljastusteade esitatud kaebaja poolt kohtule).

Seega pärast nimetatud volikirja tegemist (09.06.2009). Seega kui pidada õigeks kaebuses esitatud

väidet vaidlusaluse vaideotsuse kättesaamise kuupäeva kohta kui ka seda, et lepinguline esindaja ei

saanud kätte Maksu- ja Tolliameti e-kirja, mille manuseks oli vaidlusalune vaideotsus, siis ei saanud

volikirja koostamise ajal kaebajal olla teadmist, et vaie jäetakse rahuldamata ning isikul tuleb minna

oma õiguste kaitseks halduskohtusse. On põhjendatud eeldada, et kohtumenetluse jaoks volikirja

koostades oli isik teadlik vaidemenetluse tulemist. Maksuhaldur märgib, et vastustaja ja kaebaja

esindaja vahelisest kirjavahetusest oli ka kaebajale teada, et maksuhaldur on teinud katse vaideotsust

kätte toimetada, mis ebaõnnestus. Kuna kaebaja esindaja näol on tegemist kõrgelt kvalifitseeritud ja

õigusteadmisi omava isikuga, siis ei ole talle võõras ka MKS § 54 lg 6 teise lause regulatsioon ega

ka vastavasisulised Riigikohtu lahendid, mis väljendavad üheselt seisukohta, et haldusakt tuleb

lugeda kättetoimetatuks väljastusteate jätmisega äriühingu registrijärgsele aadressile. Seega, isegi kui

eeldada, et kaebaja ei olnud vaideotsust saanud kätte enne maksuhalduri e-kirja kättetoimetamise

võimatuse kohta, oleks ta pidanud peale sellesisulise e-kirja saamist astuma ise samme vaideotsuse

kättesaamiseks. Kaebaja esindaja pöördus maksuhalduri poole küll palvega edastada vaideotsus e-

kirjaga, mille peale maksuhalduri ametnik vastas, et vaideotsus on talle juba e-kirjaga väljastatud

ning esitas küsimuse, kas kaebaja esindaja eitab selle kättesaamist, kuid viimasele küsimusele jättis

kaebaja esindaja vastamata ega astunud täiendavaid samme vaideotsuse saamiseks. Vastustaja

hinnangul oleks pidanud heas usus ja mõistlikult käituv esindaja andma maksuhaldurile

selgesõnaliselt mõista, et ta ei ole esmakordselt e-kirjaga edastatud vaideotsust kätte saanud ning

nõudma vaideotsuse väljastamist. Ent kaebaja jäi selles osas tegevusetuks. Seega isegi kui jätta

kõrvale fakt, et vaideotsus tuleb tulenevalt MKS § 54 lg 6 teisest lausest lugeda kättetoimetatuks

väljastusteate jätmisest äriühingu postkasti, sai kaebaja vaideotsusest teada hiljemalt 22.06.2009, mil

ta vastas maksuhalduri ametniku e-kirjale kättetoimetamise võimatuse kohta. Kummastav on ka

lepingulise esindaja poolt 22.06.2009 e-kirjas väljendatu, et “Jääb üldse ebaselgeks, miks otsustas

maksuhaldur vaideotsuste kättetoimetamiseks valida keerulisema viisi. Samas tuleb märkida, et

tähtkirjade kätte saamine maakohas on oluliselt raskendatud ja häiritud, kuna postiasutused on

avatud vaid keskustes, mistõttu peavad maksumaksjad posti kättesaamiseks minema teise linna või

alevisse.” Taoline e-kiri viitab pigem sellele, et isik ei soovinudki sel perioodil, mil tähtkiri ootas

postkontoris, minna keskuses asuvasse postkontorisse. Samuti on tähelepanuväärne, et

vaidemenetluse kestel oli lepinguline esindaja vägagi huvitatud teabest vaideotsuse tegemise kohta.

Nii esitas lepinguline esindaja 18.05.2009 e-kirjaga järelepäringu, millest nähtub, et lepinguline

esindaja on pidanud vajalikuks aktiivselt ka tähtaegu arvutada. Seega nähtub, et oodati suure huviga

vaideotsuste tegemist. On imelik, et siis kui vaideotsused on tehtud ja edastatud äriregistris ja vaides

märgitud aadressile ning lepingulise esindaja e-postile, ei võeta paberkandjal vaideotsuseid vastu

ning välditakse kinnitamast kättesaamist.

12. Vastustajad lisavad, et käesoleval juhul ei ole kaebuse esitajat ka eksitatud, mistõttu ei saa

nimetatud alusel tulla kõne alla ka kaebetähtaja ennistamine. Eksitavana ei saa käsitleda Maksu- ja

Tolliameti e-kirja, millega vastustaja teavitas kaebajat, et vaideotsust ei õnnestunud kätte toimetada

ning palus teatada teine postiaadress, kuhu vaideotsus edastada. Selline ei saa käsitleda ka kaebaja

esindaja ja vastustaja vahelist hilisemat kirjavahetust, kus vastustaja ei ole selgesõnaliselt

väljendanud, et loeb vaideotsuse juba kättetoimetatuks tuginedes MKS § 54 lg 6 teisele lausele

tuginedes. Riigikohus on otsuses 3-3-1-37-03 küsimuses, kas haldusorgani eksitav käitumine võis

olla põhjuseks kaebetähtaja ületamiseks märkinud, et näiteks võiks tähtaja möödalaskmise mõjuva

põhjusega olla tegemist siis, kui linnavalitsus oleks kaebuse esitajale otsesõnu kinnitanud, et

vaidlusalust korraldust ei ole varem kaebuse esitajale saadetud. Lähtudes hea halduse põhimõttest

oleks linnavalitsus küll võinud selgitada, mis põhjusel on postiasutus tähtkirja tagastanud. Arvestada

tuleb aga ka seda, et põhjuseks, mis takistas antud juhul haldusaktist õigeaegset teadasaamist, oli

kaebuse esitaja hooletus asjaajamise korraldamisel oma registrijärgsel aadressil. Selline äriühingu

hooletus ei saa ka hea haldustava valguses tekitada linnavalitsusele kohustust asuda uurima, kas

äriühing sai teated kätte või mitte. Selliselt säästaks äriühing tema tegevuseks vajalikud

asjaajamiskulud avalike vahendite arvelt. Kaebuse esitaja pidi teadma, kas tema registrijärgsel

aadressil on piisaval määral korraldatud posti kättesaamine. Seega pidi kaebuse esitaja andma endale

aru riskist, et registrijärgsele asukohale võivad olla saadetud haldusaktid, mille vaidlustamise tähtaeg

võib olla hakanud kulgema. Taolise riski võtmine välistab kaebuse esitaja käitumise heas usus.

Toimetades haldusakti hiljem ka kaebuse esitaja tegevuskohta, toimis linnavalitsus haldusakti

teatavakstegemisel niigi hoolikamalt kui õigusaktid seda nõuavad. Eksitav on käsitada haldusakti

täiendavat toimetamist kaebuse esitaja tegevuskohta tahteavaldusena selle kohta, et haldusakti ei ole

varem teatavaks tehtud. Ühegi tahteavaldusega ei saa kättetoimetamist lugeda tagantjärele

mittetoimunuks. Kokkuvõtvalt on vastustaja on seisukohal, et kaebaja on käitunud pahatahtlikult,

võttes endale omavoliliselt täiendava tähtaja kaebuse esitamiseks. Samal ajal on maksuhaldur teinud

kõik endast oleneva, et vaideotsus jõuaks lisaks seaduse järgi kättetoimetatuks lugemisele ka

reaalselt selle adressaadini, et ta selle sisuga tutvuda saaks. Maksuhaldur on seisukohal, et isiku

pahatahtlikkust tuleb võtta arvesse kaebetähtaja osas. Pahatahtlikkuse relevantsusele viitas oma

hiljutises otsuses ka Euroopa Kohus asjas C- 560/07 väljendades, et määrus nr 1972/2003 ei sisalda

siiski ühtegi sätet, mis nõuaks, et maksuteated peaksid olema selle ajavahemiku jooksul täitmisele

pööratud. Niisuguse kohustuse sätestamine tähendaks tegelikkuses määruse reaalse kohaldamisaja

lühendamist ning tooks kaasa ohu, et maksukohustuslased kasutavad viivitamistaktikat.

Maksuteadete täitmisele pööramine pärast 30.04. 2007 ei riiva õiguskindlust ega määruse eesmärki.

Vastustajad seisukohal, et isik on esitanud kaebuse kaebetähtaega rikkudes ning paluvad eeltoodust

johtuvalt vaadata kohtul üle kaebetähtaja küsimus ning lõpetada asjas menetlus.

KAEBAJA SEISUKOHT JA TAOTLUS

13. Kaebaja märgib esiteks, et teate jätmine postikasti ja seega vaideotsuse kättetoimetamine ei ole

objektiivselt tõendatud. Kaebaja leiab, et sai vaideotsuse kätte päeval, mil ta sai allkirja vastu kätte

tähtsaadetise. Kohtule esitatud väljastusteate kohaselt on kaebaja vaideotsuse kätte saanud

25.06.2009. Vastustaja väidete hindamiseks tuleb seega esmalt tuvastada, kas teade tähtsaadetise

kohta oli jäetud vaide esitaja postkasti. Kaebaja on seisukohal, et teate jätmine postkasti on

tõendamata. Vastustaja esitas tõendina saadetiste sündmuste kronoloogia, kuid nimetatud

dokumendist ei nähtu, et tähtsaadetis on jõudnud vaide esitaja asukohani ning et tähtsaadetist on

püütud kohapeal allkirja vastu üle anda. Samuti ei ole esitatud teate koopiat, mis vähemalt annaks

alust arvates, et selline teade on tõepoolest vaide esitaja postkasti jäetud. Asjaolu, et tüüptingimustest

tulenevalt tuleb teade postkasti jätta, et tõenda, et selline teade ka postkasti tõepoolest jäeti.

Arvestades teate olulisust haldusakti kättetoimetamise tõendamisel, peab teate jätmine kui faktiline

asjaolu

olema

tõendatud

objektiivsete

ja

usaldusväärsete

tõenditega.

Teate

jätmise

tõendamiskoormus lasub maksuhalduril. Kaebaja ei saa tõendada teate mittejätmist, kuna tegemist

on negatiivse asjaoluga, mille tõendamine võib olla rakendatud või hoopis võimatu. Vastustaja ei ole

kohtule esitanud sellised objektiivseid tõendeid, mille nähtuks, et teate tähtsaadetise kohta tõepoolest

vaide esitaja postkasti jäeti. AS Eesti Post andmed saadetiste sündmuste kohta kinnitavaid vaid posti

liikumise AS Eesti Posti vahetuskeskuste, postkontorite ja kandekeskuste vahel. ML Investments

Group OÜ registrijärgne asukoht on Keava alevikus, kuid saadetise raportist ei nähtu, et kiri oleks

liikunud Kehtna postkontorist välja ja seda üritatud toimetada kaebajale kätte. Puuduvad ka mistahes

tõendid, millega oleks fikseeritud postkasti panemise täpne aeg. Eesti Post ei ole märkinud

ümbrikule või muule dokumendile vaide esitaja asukohta tähtsaadetise toimetamise ja postkasti teate

jätmise kuupäeva ja kellaaega. Kaebaja leiab, et nimetatud asjaolu oleks asjaolude objektiivse ja

igakülgse hindamise seisukohast oluline. Analoogne nõue on sätestatud tsiviilkohtumenetluses

TsMS § 326 lõigetes 2 ja 3 - dokumentide kättetoimetamine postkasti panekuga. Eeltoodust

tulenevalt on kaebaja seisukohal, et maksuhaldur ei ole tõendanud, et vaideotsuse saabumise kohta

jäeti kaebaja juriidilisele aadressile teade tähtsaadetise saabumise kohta.

14. Kohtule

esitatud

lepingulise

esindaja

ja

kaebaja

seadusliku

esindaja

vahelisest

elektronkirjavahetusest nähtub, et kaebaja ei olnud 21.06.2009 seisuga peale ühe teate ühtegi muud

teadet kätte saanud. Kirjas märgitud teade puudutas käesolevas haldusasjas vaidlustatud vaideotsust,

mille kaebaja sai postkontorist kätte 25.06.2009. Seega kaebaja seaduslik esindaja kinnitab, et ta ei

ole varem saanud kätte muid tähtsaadetiste teateid. Nimetatu tõendab kaebaja väidet, et tema

postkasti ei ole teadet jäetud või ta seda kätte ei saanud. Järelikult seab kaebaja seadusliku esindaja

elektronkiri kahtluse alla vastustaja esitatud tüüptingimustele rajatud eelduse teate postkasti jätmise

kohta. Asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel tuleb kaebaja arvates arvestada ka sellega, et

kaebetähtaja möödunuks lugemine riivib kaebaja üldist kohtusse pöördumise põhiõigust. Kuigi

seadus sätestab kohtusse pöördumisele konkreetsed tähtajad, tuleb kaebetähtaja arvutamise ja

kulgemise aluseks olevaid asjaolusid tõlgendada kitsalt. Kaebaja ei pea tõendama, et ta ei ole teadet

saanud või seda ei ole postkasti jäetud. Nimetatud asjaolud tuleb tõendada maksuhalduril.

Maksuhalduri kõrgendatud tõendamiskohustus tuleneb asjaolust, et MKS § 54 lg 6 regulatsioon võib

riivata ja kitsendada põhiseadusega tagatud isiku kaebeõigust. Teate jätmise eeldamine Eesti Posti

kehtestatud tüüptingimustele tuginedes aga ei vasta objektiivsele tõendamiskriteeriumile.

15. Kaebaja märgib teiseks, et maksuhaldur on MKS § 54 lõike 6 teist lauset ebaõigesti tõlgendanud.

Maksukorralduse seaduse eelnõus seletuskirjas puuduvad täiendavad selgitused või kaalutlused,

miks kehtestati MKS § 54 lg 6 just sellises sõnastuses ning just selliste tagajärgedega. Samuti ei

selgu seletuskirjast, kuidas tuleb MKS § 54 lg 6 tõlgendada. HMS § 26 lg 3 kohaselt loetakse postiga

saatmisel haldusakt juriidilisele isikule kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud tema asukoha

aadressil või kui see on talle postiasutuses üle antud. Kaebaja leiab, et MKS § 54 lg 6 tuleb

tõlgendada koostoimes HMS § 26 lõikega 3. Seega tuleb juriidilisele isikule dokumendi

tähtsaadetisena saatmisel dokument lugeda kättetoimetatuks selle üleandmise hetkest või, kui

dokumenti ei ole postiasutusel võimalik üle anda, siis tähtsaadetise saabumise kohta teate jätmise

hetkest. Praeguses asjas puudub vaidlus, et kaebaja on tähtkirja allkirja vastu kätte saanud

postiasutuses. Seega on oli postiasutusel võimalik dokument kaebajale üle anda. Maksuhaldur on

oma eesmärgi saavutanud ja vaideotsus on kaebajale kättetoimetanud. Maksuhaldur on tõlgendanud

MKS § 54 lg 6 vääralt, kuna maksumaksja poolt dokumendi postiasutusest kätte saamise puhul ei

saa kättetoimetamine toimuda ajaliselt varem, st teate tähtkirja saabumise kohta jätmisega. Kaebaja

leiab, et MKS § 54 lg 6 teist lauset ei saa tõlgendada selliselt, et vaatamata tähtkirja vastuvõtmisele

allkirja vastu, mis on dokumendi kättetoimetatuks pidamise nõutavaks tingimuseks, tuleb tähtkiri

sellegipoolest pidada kättetoimetatuks teate jätmisega tähtkirja saabumise kohta. Selline tõlgendus

oleks ebamõistlik ja ebaproportsionaalne. MKS § 54 lg 6 teises lauses sätestatud tingimus – tähtkirja

saabumise kohta teate jätmine – rakendub üksnes juhul, kui vastustajale ei õnnestu menetlusosalisele

tähtkirja kätte toimetada, st kui ei ole täidetud esimene tingimus. Praegusel juhtumil ei olnud

tähtkirja kättetoimetamine võimatu, vaid õnnestus. Seega saab vaideotsust kättetoimetatuks pidada

alates postiasutuses selle vastuvõtmisest allkirja vastu. Kui kaebaja sai tähtkirja kätte, siis oli ta

õigustatud arvama, et nimetatud päevast hakkab kulgema kaebetähtaeg. Kaebaja ei pidanud

täiendavalt uurima, kas ja millal on teade tähtkirja kohta postikasti tegelikult jäetud ning hakkama

kaebetähtaja kulgemist arvutama teate jätmise kuupäevast arvates. Samuti oli käesoleval juhul

tegemist ühe kättetoimetamise toiminguga – kättetoimetamise tähtkirjaga. On ebaõige tõlgendada

MKS § 54 lg 6 selliselt, mis võimaldab ühe kättetoimetamise katse korral lugeda haldusakti

kättetoimetatuks erinevatel aegadel. Seetõttu pole vastustaja viidatud Riigikohtu lahend asjakohane,

kuna

nimetatud

kohtulahend

käsitles

olukorda,

kus

toimus

mitu

menetlusdokumendi

kättetoimetamise katset. Kaebajale jääb eeltoodust tulenevalt arusaamatuks, miks vastustaja

kohaldab ja tõlgendab MKS § 54 lõiget 6 selliselt, et see toob kaebeõiguse minetamise. Vastupidisel

tõlgendamisel oleks kaebus tähtaegne. Vastustaja ei ole ka põhjendanud, milline õiguspõhimõte või

põhiseadusega kaitstav väärtus kaalub üles PS § 15 lg 1 kaitseala riive.

16. Kaebaja on kolmandaks seisukohal, et MKS § 54 lg 6 rikub kaebaja õigust pöörduda kohtusse.

Kaebeõigus on isiku põhiõigus ning PS § 15 lg 1 lause 1 kaitseala riive on iga kohtusse pöördumise

õiguse kitsendamine. Halduskohus nõustus kaebajaga, et MKS § 54 lg 6 teine lause riivib PS § 15 lg

1 sätestatud kaitseala. PS § 15 lg 1 lause 1 ei sisalda seadusereservatsiooni, seega on kaebeõigus

ilma seadusereservatsioonita põhiõigus, mille riive on võimalik ainult mõne muu põhiõiguse või

põhiseadusliku õigusväärtuse tagamine. MKS § 54 lg 6 teist lauset tuleb kaebaja hinnangul

tõlgendada selliselt, et dokument loetakse igal juhul kättetoimetatuks teate jätmisega tähtkirja

saabumise kohta, vaatamata asjaolule, et menetlusosaline saab tegelikult tähtkirja kätte

postiasutusest allkirja vastu, siis selline tõlgendus ei vasta põhiseadusele. Samuti leiab kaebaja, et

MKS § 54 lg 6 teine lause on vastuolus põhiseadusega ning tuleb jätta seetõttu kohaldamata.

Nimetatud säte riivab isiku põhiseadusega tagatud kaebeõigust ning on vastuolus õigusselguse ja

proportsionaalsuse põhimõttega. Isikule peab olema tagatud selgus kaebetähtaja kulgemise algusest

ja selle pikkusest, kuid nimetatud säte sellist selgust ei taga. Samuti ei ole MKS § 54 lg 6 teise lause

sisu selge, sest ei ole üheselt mõistev, millal dokumenti peetakse kättetoimetatuks. Seega ei

võimalda säte isikul aru saada võimalikest tagajärgedest ja neid ette näha – mis juhtub, kui isik saab

tähtkirja kätte postiasutuses, mis on hilisem päevast, mil jäeti teade tähtkirja saabumise kohta. Säte

on ka ebaproportsionaalne, kuna puudub mõistlik põhjendus täiendavate ja lühema tähtajaga eelduste

loomiseks. Seega ei ole kehtestatud abinõu vajalik, kuna õiguskindlus on tagatud haldusakti

kättetoimetamisel allkirja vastu. Kehtestatud abinõu ei ole ka mõõdupärane, sest puudub mõistlik

põhjendus, miks ei ole teate jätmisel kehtestatud ajalist kriteeriumit, sidudes selle näiteks

tähtpäevaga, milleni on tähtkiri isikule postiasutuses kättesaadav.

17. Kaebaja lisab, et kui kohus leiab, et kaebetähtaega on rikutud, siis taotleb kaebaja alternatiivselt

kaebetähtaja ennistamist. Riigikohtu praktikas on asutud korduvalt seisukohale, et kaebetähtaja

ennistamise aluseks saab olla haldusorgani eksitav käitumine dokumendi kättetoimetamisel. Maksu-

ja Tolliamet teatas 10.06.2009 saadetud elektronkirjas, et vaideotsust ei õnnestunud kaebuse esitajale

kätte toimetada ning palus teatada teine postiaadress. Vastustaja ei teatanud kaebajale, et ta leiab, et

vaideotsus on tegelikult MKS § 54 lg 6 alusel tegelikult kaebajale kättetoimetatud. Vastustaja soovis

vaid teada, et kuhu saab saata vaideotsuse, et kaebaja need kätte saaks. Seega ei saanud ega võinud

kaebaja vastustaja kirja alusel järeldada, et vaideotsus on tegelikult kaebajale kättetoimetatud.

Nimetatut kinnitab ka maksuhalduri ametniku 18.06.2009 elektronkiri, millest vastustaja teatas, et on

uuesti edastanud vaidlustatud vaideotsuse vaides ja äriregistris esitatud aadressile. Nimetatud

tähtsaadetis jõudis kaebajani, mille kaebaja sai kätte 25.06.2009. Samuti palus kaebaja esindaja saata

vaideotsused elektroonilisel teel, kuid vastustaja ei teinud seda. Maksuhalduri seisukoht, et

vaideotsused on kätte toimetatud, ei selgu ka 22. ja 28. juunil 2009 saadetud elektronkirjades.

Vastustajaga võib nõustuda selles, et kui isikul tekib teadmine, et võib eksisteerida tema õigusi või

kohustusi puudutav haldusakt, siis tuleb astuda mõistlikke samme haldusakti kättesaamiseks.

Kaebaja esindaja paluski maksuhalduril saata otsused elektrooniliselt, kuid vastustaja otsustas saada

vaideotsused tähtkirjaga. Seega on kaebaja vajalikud sammud astunud ega olnud tegevusetuses,

saades vaideotsused kätte postiteenuse osutajalt allkirja vastu.

18. Kaebaja leiab, et vastustaja seisukoht kaebaja pahatahtlikkusest on meelevaldne. Lepinguline

esindaja palus kaebajal allkirjastada volikirja esindamiseks, kuna viibis alates 09.06.2009

pikaajaliselt Eestist eemal ja saatis seetõttu kaebajale eelnevalt volikirja projekti, juhuks, kui

maksuhaldur peaks andma vaideotsused. Seega puudus lepingulisel esindajal 09.06.2009 volikiri

kaebaja esindamiseks halduskohtumenetluses. Kaebaja esitas 23.07.2009 Maksu- ja Tolliametile

teabenõude, milles palus teatada, millal on väljastusteadete järgi vaideotsused kaebuse esitajale

kättetoimetatud. Maksu- ja Tolliamet väljastas 27.07.2009 koopiad väljastusteadetest, kuid ei

selgitanud, et vaideotsused on kättetoimetatud väljastusteadetel märgitud kuupäevast erineval, so

varasemal kuupäeval. Maksuhaldur ei ole kordagi MKS § 56 lg 4 teise lausele viidates väitnud, et

kaebajale on vaideotsus kättetoimetatud ning kaebetähtaeg on hakanud kulgema. Haldusorgan ei tohi

menetlusosalist eksitada, kuid vastustaja on asjaolude selgitamata jätmisega rikkunud korduvalt hea

halduse põhimõtet.

19. Kaebaja juhib ka kohtu tähelepanu, et kaebaja ei osanud oodata maksuhalduri saadetud

vaideotsust, kuna vaideotsust ei antud seadusega sätestatud tähtaja jooksul. Maksuhaldur pidi tegema

vaideotsuse 14.05.2009, kuid tegi selle alles nädal aega hiljem 21.05.2009. Kaebaja ei teadnud, et

maksuhaldur vaideotsused annab, sest vaide rahuldamise korral ei pea maksuhaldur tulenevalt MKS

§ 149 lõikest vaideotsust vormistama. Kaebaja leiab, et kohtul tuleb tähtaegsuse ja kaebetähtaja

ennistamisel arvestada maksuhalduri viivitust vaideotsuse andmisel, kuna maksuhalduri viivitus võis

vaideotsuse andmisega kaebajat eksitada. Vastustaja ei ole arvestanud kaebetähtaja vaidlustamisel

põhimõttega, mis keelab saada kasu iseenda õiguserikkumisest. Vastustaja esitas väite vaideotsuse

kaebuse esitajale kättetoimetamisest esmakordselt alles kohtumenetluses, eksitades teadlikult

kaebuse esitajat. Kaebetähtaeg tuleb seega ennistada, kuna tähtaeg on mööda lastud mõjuval ja

kaebuse esitajast mitteoleval põhjusel.

20. Asjakohatu on vastutaja tuginemine asjaolule, et vaideotsus saadeti elektrooniliselt vaide esitaja

esindaja elektronposti aadressile. Esiteks ei ole vastustaja kohtule esitanud ühtegi tõendit, millest

nähtuks, et lepingulisel esindajal olid volitused vaideotsuse vastuvõtmiseks. Samuti pole vastustaja

tõendanud kaebaja tahteavalduse olemasolu vaideotsuste elektroonselt kättetoimetamiseks.

Dokumendi edastamine elektrooniliselt eeldab kõigepealt menetlusosalise sellekohast tahteavaldust,

mida kaebuse esitaja ei ole käesolevas asjas vastustajale esitanud. Samuti tuleb dokumentide

elektroonilisel teel kättetoimetamisel juhinduda rahandusministri 19.12.2002 määrusega nr 149

kehtestatud nõuetest ja tingimustest. Määruse § 81 lõike 1 kohaselt võib Maksu- ja Tolliamet

maksukohustuslase nõusolekul maksuteate või muu dokumendi maksukohustuslasele saata

elektrooniliselt “e-maksuameti” kaudu. Dokument loetakse kättetoimetatuks, kui maksukohustuslane

on “e-maksuametis” selle kättesaamise kohta andnud kinnituse. Vaideotsuse elektroonilisel teel

saatmisel ei ole eelnimetatud nõudeid järgitud, samuti ei ole maksuhaldur esitanud kaebuse esitaja

kinnitust vaideotsuse kättesaamise kohta. Kaebaja leiab, et maksuhalduril ei ole õigust rakendada

otstarbekuse kaalutlusel ise selliseid kättetoimetamise viise, mida seaduses ei ole ette nähtud, või

kalduda kõrvale seaduses sätestatud dokumentide kättetoimetamise nõuetest. Seetõttu ei oma

kaebuse tähtaegsuse lahendamisel mingit tähtsust asjaolu, kas vastustaja saatis elektrooniliselt

kaebaja lepingulisele esindajale vaideotsuse või mitte.

21. Kaebaja esitab ka TsMS § 333 lõike 1 kohase vastuväite kohtu tegevusele, kuna leiab, et kohus

on kaebaja esindajalt andmete nõudmisega rikkunud menetlusnormi. Kaebaja lepinguline esindaja ei

ole menetlusosaline, vaid esindab kaebajat kohtumenetluses viimase huvides. Ka HKMS ei sätesta,

et kaebaja lepinguline esindaja on menetlusosaline. Kohus kohustas lepingulist esindaja vastama

küsimusele, kuid kohtumäärusest ei selgu, millena peaks lepingulise esindaja vastust käsitlema.

Kaebaja on seisukohal, et lepinguliselt esindaja vastust kohtu küsimustele tuleb käsitleda ütlusena.

TsMS § 256 lg 2 p 1 kohaselt selle isiku loata, kelle huvides saladuse hoidmise kohustus on

kehtestatud, ei või tunnistajana üle kuulata esindajat tsiviil- või haldusasjas, kaitsjat kriminaal- või

väärteoasjas ning notarit asjaolu suhtes, mis on saanud talle teatavaks ametikohustusi täites.

Advokatuuriseaduse § 43 lõike 2 kohaselt on advokaadile usaldatud andmed konfidentsiaalsed.

Tunnistajana ülekuulatavale advokaadile, advokatuuri või advokaadibüroo töötajale ei või talle

õigusteenuse osutamisega teatavaks saanud asjaolude kohta küsimusi esitada ega temalt seletust

nõuda. Kaebaja lepinguline esindaja on Advokaadibüroo Hansa Law Offices OÜ jurist, seega

advokaadibüroo töötaja, kellele ei tohi õigusteenuse osutamisega teatavaks saanud asjaolude kohta

küsimusi esitada ega temalt seletust nõuda. Kohus on määruse andmisel eeltoodud keeldudega

jätnud põhjendamatult arvestamata. HKMS § 100 lõikest 1 ei tulene, et kohus võib määrata

rahatrahvi menetlusosalise lepingulisele esindajale, mistõttu ei ole kohtul võimalik teha ka

trahvihoiatust. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul tühistada kohtunõue, millega kohustatakse

lepingulist esindajat Meelis Krautmann’i vastama kohtu küsimusele ja tühistada tehtud trahvihoiatus

kohtunõude mittetäitmise eest.

VASTUSTAJATE TÄIENDAV SEISUKOHT

22. Vastustajad peavad vajalikuks lisada oma seisukohale järgmist. Kui haldusorgan on teinud kõik

endast oleneva, et haldusakt kätte toimetada, ei sõltu haldusakti jõustumine sellest, kas isik ka

tegelikult sellega tutvub või mitte. Teatavaks tehtuks saab lugeda haldusakti, mis on jõudnud

adressaadi mõjusfääri, milleks ühtlasi loetaksegi postiteenuse osutaja poolt teate jätmist tähtsaadetise

saabumise kohta adressaadi postkasti. Võttes lisaks arvesse Eesti Posti poolt maksuhaldurile antud

selgitusi, milles Eesti Post kinnitab teate jätmist tähtkirja saabumise kohta 25.05.2009, tuleb

hiljemalt nimetatud kuupäevast lugeda vaideotsus kättetoimetatuks. Maksuhalduri selline seisukoht

ei saa tulla kaebajale üllatusena. Esiteks ei saanud kaebaja teha asjaolust, et maksuhaldur

väljastusteateid edastades lakooniliseks jäi, järeldada, et maksuhaldur võttis omaks vaideotsuse

kättetoimetamise väljastusteadetel märgitud kuupäevadel. Teiseks on kaebaja esindaja näol tegemist

kõrgelt kvalifitseeritud õigusteadmisi omava isikuga, kellele ei peaks teadmata olema kehtiv MKS §

54 lg 6 redaktsioon ega ka Riigikohtu vastavad seisukohad haldusakti kättetoimetamise kohta

juriidilisele isikule. Vastustaja ja kaebaja esindaja vahelisest kirjavahetusest oli ka kaebajale teada, et

maksuhaldur on teinud katse vaideotsust kätte toimetada, mis ebaõnnestus. Vastustaja on jätkuvalt

seisukohal, et kaebaja on käitunud vaideotsust vastu võttes pahatahtlikult, võttes endale selliselt

täiendava tähtaja kaebuse esitamiseks.

23. Vastustaja ei nõustu ka kaebajaga selles, et MKS § 54 lg 6 teine lause rakendub alles siis, kui

muud viisid haldusakti kättetoimetamiseks on ammendunud. Esiteks on juriidilisel isikul kohustus

korraldada oma tegevus selliselt, et registrisse kantud aadressilt oleks posti kättesaamine tagatud.

Lahendis 3-3-1-10-04 märkis Riigikohus, et mõistlik on eeldada, et väljastusteate jätmise järel

pöördub adressaat kohe postiastutuse poole, sest tähitult saatmine viitab selgelt postisaadetise

olulisusele. Mis tähendab, et mõistlikult ja heas usus käituv isik pöördub postiastutuse poole

esimesel võimalusel. Seega leiab vastustaja, et MKS § 54 lg 6 regulatsioon evib endas eesmärki, et

isikutel ei oleks võimalik muuhulgas neid kohustavate haldusaktide vastuvõtmist vältida. Kaebaja

tõlgendus kättetoimetamisest võimaldaks sisuliselt isikul endal valida haldusakti kehtima hakkamise

aega ning sellest tulenevalt ka sobiva aja kaebetähtaja kulgema hakkamiseks. Just selline tõlgendus

ei ole kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning ei tagaks kõikidele isikule ühetaolist

kaebeõigust. MKS § 54 lg 6 teine lause on sisuliselt senise Riigikohtu praktika seadustamine. Seega

leiab vastustaja, et kohatu on rääkida viidatud sätte põhiseadusega vastuolust. Riigikohus on

korduvalt viidatud lahendites rõhutanud, et eelkõige just juriidilise isiku puhul ei ole oluline, kas isik

ka tegelikult haldusakti kätte sai või mitte, oluline on, et isikul on tekkinud mõistlik võimalus tähitud

kirjale postiasutusse järele minna. Vastustaja leiab ka, et kõnealune säte on selge ning üheselt

mõistetav. Seaduse ühetaoline kohaldamine ehk haldusakti kättetoimetatuks lugemine tähtsaadetise

kohta teate jätmisega juriidilise isiku registrijärgsel aadressil sõltumata sellest, kas isik eirab seda

teadet või läheb kohusetundlikult koheselt postiasutusse sellele järele, tagabki just kõigile võrdse

kohtlemise ning kaebeõiguse ühetaolise realiseerumise. Seega eeldades, et nii maksuhaldur kui ka

maksukohustuslane käituvad heas usus ja täidavad omapoolseid kohustusi nõuetekohaselt, ei saa

MKS § 54 lg 6 teise lause kohaldamisel riivatud ka põhiseaduslik kaebeõigus.

24. HKMS § 10 lg 4 kohaselt, kui kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades, tuleb kaebuses esitada

tähtaja ennistamise taotlus ning tähtaja möödalaskmise põhjendused. Riigikohus on otsuses 3-3-1-

38-01 kaebetähtaja ennistamise osas märkinud, et määratlemata mõiste "tähtaja ennistamise mõjuvad

põhjused" sisustamisel peab kohus kaalutlusõigust kasutades hindama kaebaja poolt kaebuse

esitamise tähtaja ennistamiseks toodud põhjendusi. Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks

kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse

õigeaegset esitamist. Niisiis peab kaebetähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus.

Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa.

Ühtegi sellist põhjendust kaebaja välja toonud ei ole. Siiski ei saa kaebetähtaja ennistamise

otsustamisel subjektiivset külge päris kõrvale heita. Näiteks otsuses 3-3-1-57-02 on Riigikohus

pidanud kaebetähtaja ennistamisel oluliseks ka isiku subjektiivset arusaama ning selgitanud, et

küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes

kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui

kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h

tähtajad.

Vajaliku

hoolsuse

hindamisel

tuleb

arvestada

nii

objektiivseid

asjaolusid

(protsessiõigusliku küsimuse keerukus), kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema

kogemustest. Ent käesolevas asjas esindab kaebajat vastava kvalifikatsiooniga väga kogenud

lepinguline

esindaja,

kes

ei

saa

olla

eksimuses

haldusakti

vaidlustamise

korrast,

menetlustähtaegadest jms. Seega ei saa käesolevas asjas menetlustähtaja ennistamisel kõne alla tulla

ka subjektiivsed asjaolud.

25. Vastustaja nõustub kaebajaga, et Riigikohus on pidanud mõjuvaks põhjenduseks kaebetähtaja

ennistamisel haldusorgani eksitavat käitumist. Ent kõnealuses asjas ei ole haldusorgan kaebajat

kuidagi eksitanud. 07.10.2009 vastustaja poolt kohtule esitatud seisukohas kaebuse tähtaegsuse

küsimuses on toodud üksikasjaline kirjeldus toimingutest, mida vastustaja on teinud vaideotsuse

kättetoimetamisel ning kuidas on käitunud kaebaja nende vastuvõtmisel. Ainuüksi faktilistest

asjaoludest selgub, et kaebaja ei saanud vastustaja käitumisest eksituses olla. Vastustaja juhib

tähelepanu Maksu- ja Tolliameti 10.06.2009 ja 18.06.2009 elektronkirjadele, milles vastustaja

avaldab muret asjaolu üle, et juriidilisele aadressile tähtkirjana saadetud vaideotsus tagastati Maksu-

ja Tolliametile märkega “ei nõutud” ning teeb ettepaneku teatada teine postiaadress, kuhu vaideotsus

edastada. Esiteks on vastustaja hea halduse põhimõtet järgides püüdnud teha kõik, et lisaks

faktilisele kättetoimetatuks lugemisele, tagada kaebajale ka vaideotsuse sisuga tutvumine, et

viimasel oleks võimalik oma kaebeõigust võimalikult põhjalikult teostada. Teiseks ei saa aga

asjaolust, et vastustaja ei ole asunud professionaalsele esindajale selgitama kehtivat seadusandlust,

teha järeldust, et vastustaja eksitas kaebajat vaideotsuse kättetoimetamise küsimuses. Kaebaja ei

saanud järeldada ka vastustaja poolt 27.07.2009 teabenõudele lakooniliselt vastates, et vastustaja on

loobunud kohaldamast MKS § 54 lg 6 teist lauset. Riigikohtu 3-3-1-37-03 asjaolud on üsna samased

kõnealuses asjas kujunenud olukorraga ning seetõttu Riigikohtu vastavad seisukohad kaebetähtaja

osas hästi kohaldatavad. Esiteks on kaebaja mitte üksnes olnud hooletu, vaid käitunud lausa

pahatahtlikult, üritades vaideotsuse vastuvõtmist vältides võita täiendavat aega kaebuse esitamiseks.

Teiseks on aga haldusorgan teinud kõik ja enamgi veel, et vaideotsus kaebuse esitajale kätte

toimetada. Kaebaja poolt välja toodud kirjavahetusest ei selgu kuidagi, et vastustaja oleks kaebajat

vaideotsuse kättetoimetamises eksitanud. Vastustajad rõhutavad, et kaebuse esitaja esindajale ei saa

kehtiv seadusandlus ja kohtupraktika üllatusena tulla, mistõttu on vastustajal ka juhul, kui ta seda

tahtlikult teha oleks tahtnud, kaebaja eksitamine peaaegu võimatu. Vastustajad leiavad eeltoodust

lähtudes, et taotlus kaebuse tähtaegseks lugemiseks või kaebetähtaja ennistamiseks ei ole

põhjendatud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Vastuväite lahendamine

26. Vastavalt TsMS § 333 lõikele 1 lahendab kohus vastuväite määrusega. Kohus peab vajalikuks

märkida, et kaebaja esindaja poolt viidatud TsMS § 256 lõige 2 kohaselt oleks esindajal olnud

võimalik kaebaja loal vastata kohtu küsimusele. Vaatamata sellele tuleb arvestada asjaoluga, et

kaebaja esindaja oli kohtunõude esitamise hetkeks asunud tööle advokaadibüroos, mistõttu ei ole

kaebaja esindajalt võimalik selgitusi nõuda. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et vastuväide tuleb

rahuldada ja tühistab 15.10.2009 määrusega kaebaja esindajale tehtud kohtunõude ja trahvihoiatuse.

Kaebuse tähtaegsus ja tähtaja ennistamise taotlus

27. HKMS § 9 lõike 1 kohaselt võib esitada kaebuse haldusakti tühistamiseks halduskohtule 30

päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates. HKMS § 9 lõige 3 sätestab, et kohtueelse

menetluse läbimisel võib halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil

isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku

rahuldamata jätmise kohta. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 61 lg 1 kohaselt kehtib

haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette

nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Kohus nõustub maksuhalduriga, et MKS § 54 lõige 6 mõttes

loetakse tähtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle

nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta, eristamata seejuures

olukorda, kus haldusakt on kättetoimetatud või loetakse kättetoimetatuks.

28. Kohus on seisukohal, et maksuhaldur on tõendanud haldusakti saatmise ja tähitud kirja teatise

jätmise kaebaja postkasti. Esiteks nähtub see saadetise sündmuste nimekirjast, mis on leitav

saadetise vöötkoodi järgi. Selle kohaselt on tähtkiri saabunud Kehtna postkontorisse 23.05.2009 ning

sealt lähetatud samal päeval. Eesti Posti universaalse postiteenuse tüüptingimuste punkti 12.6.3.

kohaselt toimetatakse riigisisesed tähtsaadetisena edastatavad kirisaadetised kätte saaja elu- või

asukohas hiljemalt postisaadetise üleandmise päevale ülejärgneval tööpäeval. Teiseks märgib Eesti

Post vastuses maksuhalduri päringule, et tähtkiri läks kirjakandjaga kandesse 25.05.2009 ning teade

jäeti kliendi postkasti 25.05.2009. Arvestades, et 23.05.2009 oli laupäev ning tähtkiri saabus

postkontorisse laupäeva hommikul, peab kohus mõistlikult arusaadavaks, et kohale toimetamise

katse ja teatise jätmine sai toimuda alles 25.05.2009, so esmaspäeval. Kohus on seisukohal, et

käesoleval juhul ei ole ka vastuolu kuupäevades, arvestades postiteenuse osutamise kellaaegu ja

asjaolu, et tähtkirja saabumine langes nädalavahetusele. Kohus märgib, et seejuures on asjakohatud

kaebuse esitaja viited TsMS §-i 326 sätetele, mis käsitlevad menetlusdokumendi kättetoimetamist

postkasti panekuga, kuna paralleeli võiks pigem tõmmata TsMS §-iga 327, mis sätestab kohtu

menetlusdokumendi hoiustamisega kättetoimetamise korra ja sarnaneb MKS § 54 lõikes 6

sätestatuga. Pajasõnalised ja otsitud on kaebuse esitaja väited sellest, et AS Eesti Post ei pruukinud

jätta teadet kaebaja postkasti, mistõttu ei jõudnud see ka adressaadini. Eesti Vabariigis toimivat

postisüsteemi võib pidada piisavalt usaldusväärseks, et võimaldada HMS-s ja MKS-s isegi

lihtkirjaga ametlike dokumentide edastamist (sh tähitud kirja kohta teate jätmist) koos sellest

tulenevate õiguslike tagajärgedega. Ei ole sisulist erisust, kas juriidilise isiku postkasti edastatakse

tähtkirja kviitung või korraldust sisaldav ümbrik, mõlemal juhul on oluline juriidilise isiku poolt

posti vastuvõtmise korraldamine kui selline. Seisukohta toetab antud asjas asjaolu, et isik

tegelikkuses saabki posti oma juriidiliselt aadressilt kätte, mida kinnitab just tähtkirjaga uuesti

edastatud haldusakti vastuvõtmine. Posti teel kättetoimetamise võimaluse välistamiseks peavad

olema erilised põhjused, kui menetlusosaline pole eelnevalt haldusorganit teavitanud oma soovist

saada haldusakt kätte kindlal viisil. Käesoleval juhul kaebaja seda teinud ei ole, nagu ta ka ise

rõhutab. Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda teatis tähitud kirja saatmise kohta kaebaja postkasti

jäetuks 25.05.2009 ning sellest kuupäevast tuleb arvestada ka kaebetähtaega.

29. Nõustuda ei saa seejuures aga kaebaja seisukohaga, et olukorras, kus haldusorgan on otsustanud

teistkordselt saata haldusakti postiga, tagamaks kaebajale selle sisuga tutvumise võimalus, tuleb

tähtkiri lugeda kättetoimetatuks alles teistkordsel saatmisel selle vastuvõtmisest allkirja vastu.

Olukorras, kus on tõendatud tähitud kirja teatise jätmine kaebuse esitaja postkasti, ei oma tähtsust

asjaolu, et vastustaja on saatnud haldusakti ka teistkordselt, käitudes seega haldusakti

teatavakstegemisel hoolikamalt, kui õigusaktid nõuavad. Selline seisukoht järeldub otseselt ka

Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-37-03, mille kohaselt tuleb haldusakt lugeda teatavaks tehtuks sellel

kuupäeval, mil kaebuse esitajale jäeti teade tähitud kirja saatmise kohta. See, kas adressaat tegelikult

sai haldusakti kätte või kas haldusorgan teda hiljem eksitas, ei ole HMS § 26 lõikest 3 tulenevalt

juriidilise isiku registrijärgsele aadressile tähitud kirjaga haldusakti kättetoimetamisel oluline.

30. HKMS § 12 lõike 3 kohaselt rahuldab halduskohus tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb

tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Mõjuva põhjusena tuleb hinnata kaebaja poolt kaebuse

esitamise tähtaja ennistamiseks toodud põhjendusi. Tähtaja saab mõjuval põhjusel möödalastuks

lugeda üldiselt juhul kui kaebuse esitamiseks esinesid objektiivsed takistused või kui muudest

põhjustest tulenevalt ei saanud tähtaja jooksul kaebuse esitamist mõistlikult eeldada. Objektiivse

põhjusena ei ole aga aktsepteeritav isiku poolt kohustuse, korraldada registreeritud aadressilt kirjade

kättesaamine, täitmata jätmine ning seejärel kogu vastutuse haldusaktide kättetoimetamisel

maksuhaldurile või postiteenuse osutajale omistamine. Kohus märgib, et kaebaja väidete kohaselt ei

osanud ta oodata vaideotsust, kuna vaideotsust ei tehtud seaduses sätestatud tähtaja jooksul, vaid

alles nädal aega hiljem. Seejuures on aga vaideotsuses ära toodud vaide läbivaatamise tähtaja

pikendamise 04.05.2009 otsus nr 6-2/745 ning telefonikõne ja e-kiri vaide esitaja lepingulisele

esindajale vaide läbivaatamise tähtaja pikendamise kohta kuni 22.05.2009. Kaebaja ei ole

vaideotsuses märgitut ümber lükanud ega eitanud enda teavitamist. Seetõttu loeb kohus

paljasõnalisteks ka kaebaja väited ootusele vaide rahuldamise osas, tuginedes MKS §-le 149.

Lähtudes eeltoodust ja arvestades asjaolu, et kaebuse esitaja ei ole kohtule esitanud tähtaja

möödalaskmise põhjust kinnitavaid tõendeid, millega on tõendamata ja põhjendamata kaebuse

esitaja väide selle kohta, et korraldus tema postkasti ei ole jõudnud, leiab kohus, et puuduvad

mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebuse esitaja on seejuures ise kinnitanud oma

registrijärgsel aadressil posti kätte saamist, mida tõendab vastustaja poolt vaidlustatud haldusakti

uuesti tähtkirjaga edastamine ja kättesaamine. Samuti ei ole kohtule teadaolevalt kaebuse esitaja

registrijärgne aadress muutunud ning kohtule ei ole teada ühtegi põhjust, miks ei oleks kaebuse

esitaja pidanud teadet oma aadressilt kätte saama. Kohus ei tuvastanud ka asjas, et vastustaja oleks

kaebuse esitajat eksitanud. Seda nii vaideotsuse tegemisel nädal aega hilisemalt, kuna vaide esitajat

oli vastavalt teavitatud, kui ka vaideotsuse uuesti saatmisel registrijärgsel aadressil, kuna

haldusorgan näitas üles niigi tavapärasest suuremat hoolsust. Seega tuleb taotlus kaebuse esitamise

tähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata, kuna puuduvad mõjuvad põhjused ja alus kaebetähtaja

ennistamiseks.

31. Kaebuse esitaja on kaebuses märkinud, et MKS § 54 lõige 6 tuleb jätta kohaldamata selle

vastuolude tõttu põhiseadusega. Riigikohus on oma määruses haldusasjas 3-3-1-37-03 selgitanud, et

see, kas adressaat tegelikult sai haldusakti kätte või kas haldusorgan teda hiljem eksitas, ei ole

juriidilisele isiku registrijärgsele aadressile tähitud kirjaga haldusakti kättetoimetamisel oluline.

Seega on eelpool mainitud Riigikohtu seisukohaga sisuliselt antud hinnang sellele, kuivõrd oluline

on juriidilise isiku poolt eelduste loomine postisaadetiste kättesaamiseks ning et see, kas isik

reaalselt selle ka kätte saab või mitte, ei ole haldusakti kehtivuse seisukohalt oluline, vaid sõltub

suuresti juba adressaadi enda tegevusest. Seega eeldades, et nii maksuhaldur kui ka

maksukohustuslane käituvad heas usus ja täidavad omapoolseid kohustusi nõuetekohaselt, ei saa

MKS § 54 lõike 6 kohaldamisel riivata ka põhiseadusest tulenevaid õigusi. Kohus nõustub vastustaja

põhjendustega, millistest nähtub, et antud asjas puudub vajadus MKS § 54 lõike 6 osas

põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks, kuna MKS § 54 lõige 6 on kooskõlas

põhiseadusega.

32. HKMS § 84 lõike 4 punkt 4 näeb ette, et riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab asja menetluse

põhjusel, et kaebuse esitamise tähtaeg on mõjuva põhjuseta mööda lastud. Kaebuse esitaja on

esitanud kohtule Swedbank 27.07.2009 maksekorralduse (tlk 27, 32) koopia, mille kohaselt on

kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15 000 krooni. Kohus selgitab, et kaebuse esitajal on õigus

taotleda antud asjas tasutud riigilõivu tagastamist riigilõivuseaduse §-s 12 sätestatud korras.

Kadriann Ikkonen

kohtunik