2-09-12186/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-12186

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2010, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-12186

Tsiviilasi

Veiko Roos’i hagi Rivaali Takso OÜ vastu võlakirjaga

tunnustatud nõude tühistamiseks ja rendilepingu lõpetamiseks

punkti 7.8 alusel

Tsiviilasja hind

3000 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja Veiko Roos

-

kostja Rivaali Takso OÜ (registrikood 10353892, asukoht

Betooni 9, 51014 Tartu); seaduslik esindaja juhatuse liige

Rene Krause.

Kohtuistungi toimumise aeg

12. jaanuar 2010

Protokollija

kohtuistungisekretär Astrid Sägi

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lugeda Veiko Roos’i ja Rivaali Takso OÜ vahel 05.01.2009 sõlmitud sõiduki rendileping

nr 142009 alates 16.02.2009 lõppenuks rendilepingu punkti 7.8 alusel.

3. Tühistada Veiko Roos’i poolt 16.02.2009 võlakirjaga tõendatud kohustus tasuda Rivaali

Takso OÜ-le 3000 krooni rendiraha hiljemalt 16.03.2009.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud Rivaali Takso OÜ kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates

kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE (tl 4-5)

16.02.2009 võlakirjaga tõendas Veiko Roos (hageja) rendiraha summas 3000 krooni võlgu olemist

Rivaali Takso OÜ-le (kostja). Tegelikult hageja kostjale võlgu ei olnud – selleks kuupäevaks olid

tasutud kõik rendilepingust nr 142009 tulenevad takso rentimise arved – ja võlakiri kirjutati

sundseisus. Hageja soovis rendilepingu ühepoolset lõpetamist tervislikel põhjustel rendilepingu

punkti 7.8 alusel, kuid kostja sellega ei nõustunud ja nõudis veel kuue päeva rendiraha tasumist

põhjusel, et kostjale võib tekkida kahju seoses takso seisma jäämisega. Kostja esindaja nimetas seda

ainsaks hagejale soodsaks võimaluseks rendileping kohe lõpetada, mistõttu hageja kirjutaski

vaidlusalusele võlakirjale alla. Tegelikult takso seisma ei jäänud ja kostjale rendilepingu

lõpetamisest kahju ei tekkinud. Hageja arvates ei ole ta kohustatud kostjale pärast lepingu

lõpetamist võib-olla tekkivaid kahjusid igaks juhuks hüvitama.

Hageja palub, et kohus tühistaks 16.02.2009 võlakirjaga tõendatud 3000 krooni suuruse

rendiraha võlgu olemise kostjale ja lõpetaks 05.01.2009 sõlmitud rendilepingu alates

16.02.2009 rendilepingu punkti 7.8 alusel hageja tervisliku seisundi tõttu.

KOSTJA VASTUS (tl 21-22)

Kostja kinnitab, et poolte vahel oli 05.01.2009 sõlmitud sõiduki rendileping tähtajaga üks aasta.

Lepingu punkti 5.1 kohaselt oli hagejal õigus leping lõpetada, teatades sellest kostjale ette kaks

kuud. Hageja soovis 16.02.2009 lepingu kohest lõpetamist. Kuivõrd kostjal oli lepingut sõlmides

tekkinud põhjendatud ootus saada renditulu lepingu perioodi jooksul, siis alternatiivse sooritusena

kahe kuu eest makstava renditulu asemel leppisid pooled kokku, et hageja tasub vähem etteteatatud

aja eest kostjale kuue päeva rendiraha ehk 3000 krooni. Kuna hagejal lepingu lõpetamise hetkel

kokkulepitud summa puudus, siis sõlmisidki pooled võlakirja, mille kohaselt hageja kohustus

tasuma võlgnetava summa hiljemalt 16.03.2009. Kostja leiab, et vaidlusalust võlakirja tuleb

käsitleda kui olemasoleva kohustuse kinnitamist hageja poolt. Võlakirja allkirjastamisega on hageja

vabatahtlikult loobunud võimalikest vastuväidetest võlale. Kostja on seisukohal, et hageja

tuginemine tervislikule seisundile ei saa olla võlakirja tühistamise aluseks. Kuna hagile lisatud

ekspertiisi otsusest nähtub, et see oli vastu võetud 22.12.2008, kuid rendileping sõlmiti 05.01.2009,

siis ei saa hageja eelnevat haigestumist käsitleda ka mõjuva põhjusena võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 196 mõttes, mis välistaks hageja kohustuse järgida lepingus sätestatud etteteatamise tähtaega.

Kostja on seisukohal, et käesoleval juhul puudub õiguslik alus võlakirja tühistamiseks.

Kostja palub hagi jätta rahuldamata.

HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUVÄIDETELE (tl 24)

Rendileping nägi ette võimaluse selle lõpetamiseks mõjuval põhjusel, seega pidi kostja sellega

arvestama oma saadava tulu planeerimisel. Oma vastuses ei põhjenda kostja keeldumist lõpetada

rendileping punkti 7.8 alusel. Hageja tervislik seisund võimaldas lepingut täita perioodil 05.01.2009

kuni 16.02.2009. Hageja tervise halvenemine seisundini, mis muutis lepingu täitmise võimatuks, ei

saanud olla ette teada lepingu sõlmimisel. Kostja väide, nagu pidanuks hageja halvenenud tervise

tõttu võimatuks muutunud rendilepingu täitmist veel kaks kuud jätkama, ei ole õige. Sellises

olukorras seaduslikult lepingu lõpetamisest keeldumine on põhjendamatu. Hageja palub arstliku

ekspertiisi otsusega lugeda tõendatuks tema võimetus võrdselt tervete inimestega oma tervisliku

seisundi muutumist ette prognoosida. Sellest tulenevalt tuleb rendilepingu lõpetamisel kasutada VÕS

§ 196, mis on rendilepingus näidatud punktis 7.8. Õige ei ole kostja väide selle kohta, et hageja

soovib võlakirja tühistada oma tervise tõttu. Hageja soovib oma tervise halvenemise tõttu lõpetada

rendilepingut erakorraliselt. Võlakirja tühistamise põhjus on näidatud hagiavalduses. Kostja ei ole

vaidlustanud asjaolu, et tal ei ole lepingu täitmise perioodi eest nõudeid hagejale. Seega võlakirjas

nimetatud summa ei saa olla tasumata rendiraha.

KOHTUISTUNG (tl 29-31)

Hageja, Veiko Roos’i, selgituse kohaselt jääb ta oma hagi juurde. Hageja soovis tähtajalist

rendilepingut lõpetada kohe ilma kahe kuulist etteteatamise tähtaega järgimata. Kui hageja tööle

asus, võimaldas tal tervis seda tööd teha. Tervise halvenedes ei saanud hageja taksoteenust enam

osutada. Lepingu lõpetamist oli hageja arutanud juba enne veebruari kuud. 16.02.2009 läks hageja

kostja kontorisse, et leping lõpetada. Samas andis hageja kostjale ka rendiauto üle. Kõik lepingust

tulenevad kohustused olid täidetud. Hagejale selgitati, et 12 000 krooni on kohese rendilepingu

lõpetamise summa. Hagejale pakuti võimalust leping koheselt lõpetada makstes kostjale

3000 krooni. Selleks kirjutatigi võlakiri. Kui hageja ei oleks võlakirja kirjutanud, oleks ta pidanud

tööd edasi tegema. Seega on võlakiri kirjutatud sundseisus. Tegelikult hageja kostjale rendiraha

võlgu ei olnud. Hageja palub hagi rahuldada.

Kostja seadusliku esindaja, Rene Krause, selgituse kohaselt kui rendileping lõpetatakse

etteteatamise tähtaega järgimata ja auto jääb seisma, siis tuleb maksta 12 000 krooni, sest päeva

pealt ei ole võimalik autole uut juhti saada. Hagejaga oli lepingu lõpetamisel kokkulepe, et kui ta

tahab nii kiiresti ära minna, siis teeb ta võlakirja 3000 krooni peale. Võlakiri on võetud lepingust

tulenevalt kostjale kahju hüvitamiseks. Kostja palub hagi jätta rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

Vaidlus puudub selles, et pooled sõlmisid 05.01.2009 tähtajalise sõiduki rendilepingu nr 142009

(edaspidi ka leping) kehtivusega kuni 04.01.2010 (tl 6-9). VÕS § 339 kohaselt rendilepinguga

kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme

ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja.

Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Vastavalt VÕS §-le 341 rendilepingule

kohaldatakse täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene

teisiti.

Lepinguga on reguleeritud selle erakorraline ülesütlemine lepingu punktis 7.8, mille kohaselt nii

rentnik kui rendileandja omavad õiguse rendileping ühepoolselt üles öelda käesolevas lepingus

nimetamata asjaoludel ainult seaduses sätestatud tingimustel, juhindudes VÕS §-st 196. Nimetatud

paragrahvi esimese lõike kohaselt kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel

etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki

asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud

tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Rendileping on

kestvusleping, seega saab selle lõpetada ühepoolselt ka muul mõjuval põhjusel kui kohustuste

rikkumine. VÕS § 196 on üldsäte, kuid eri lepinguliikide puhul on täpsustatud nii erakorralise

ülesütlemise aluseid kui korda. Kuna rendilepingu sätted selle erakorralist ülesütlemist ei reguleeri,

tuleb juhinduda üürilepingu sätetest. Tulenevalt VÕS § 313 lõikest 1 võib mõjuval põhjusel kumbki

lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle

esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja

mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Sama paragrahvi lõike 3

kohaselt üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest ei pea ette teatama, kui seadusest ei tulene teisiti.

Hageja väitel on rendilepingu erakorralise ülesütlemise mõjuvaks põhjuseks tema tervisliku

seisundi halvenemine. Kohtule esitatud 22.12.2008 ekspertiisi otsusest nr 463410 ja selle sisulisest

põhjendusest (tl 13-14) nähtub, et hagejal on püsiv osaline töövõimetus (70%) üldhaigestumise

tagajärjel. Ta on võimeline tööga elatist teenima, kuid haigusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu

ei ole võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus.

Asteenia (jõuetus, rammetus, närvinõrkus) ja liikumishäirete tõttu on tööde valik ja maht väike.

Kohus leiab, et hageja tervislik seisund on mõjuvaks põhjuseks, millega õigustada rendilepingu

erakorralist ülesütlemist. Kohus möönab siinjuures, et hageja on liiga kergekäeliselt sõlminud

rendilepingu, kuna tema halb tervislik seisund oli talle teada enne lepingu sõlmimist 05.01.2009.

Samas ei oleks mõistlik nõuda, et hageja jätkaks lepingu täitmist. Eelkõige arvestab kohus töövõime

kaotuse suurt protsenti ja asjaolu, et tegemist on takso rentimisega taksoteenuse osutamiseks

elanikkonnale (punkt 2). Põhjendatud ei ole seada ohtu kolmandate isikute vara, tervis või elu

hageja tervise halvenemisest. Kohus arvestab siinjuures ka sellega, et kostja ei ole esitanud

vastuväidet hageja väitele, et tegelikult renditakso seisma ei jäänud, mistõttu loodetud renditulu ei

vähenenud. Seega hinnates mõlema lepingupoole huve, leiab kohus, et hagejal oli 16.02.2009 õigus

nõuda rendilepingu erakorralist ülesütlemist etteteatamistähtaega järgimata. Eeltoodust tulenevalt

tuleb lugeda 05.01.2009 sõlmitud sõiduki rendileping nr 142009 alates 16.02.2009 lõppenuks

rendilepingu punkti 7.8 alusel.

Lepingu lõpetamisel 16.02.2009 allkirjastasid pooled võlakirja (tl 12), millega hageja tõendas

rendiraha summas 3000 krooni võlgu olemist kostjale. Hageja väitel ta kostjale tegelikult võlgu ei

olnud ja võlakiri on kirjutatud sundseisus, kuna kostja ei nõustunud muidu rendilepingut kohe

lõpetama. Kostja väitel tuleb lepingu lõpetamisel etteteatamistähtaega järgimata maksta leppetrahvi

12 000 krooni, kuid praegu on lepitud kokku 3000 krooni maksmises. Võlakiri on võetud kostjale

kahju hüvitamiseks.

Arvestades poolte poolt esitatud asjaolusid, leiab kohus, et 16.02.2009 allkirjastatud võlakirja näol

ei ole tegemist VÕS §-s 30 reguleeritud iseseisvat abstraktset kohustust võtva võlatunnistusega, mis

jääks kõrvuti eksisteerima rendilepingust tuleneva kohustusega. Vaidlus puudub selles, et hageja oli

oma lepingulised kohustused kostja ees lepingu ülesütlemise ajaks täitnud. Lepingu ülesütlemine

vabastab selle pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest. Kohus on seisukohal, et tegemist

on n.n deklaratiivse võlatunnistusega, mis on kehtivussõltuvuses rendilepingust tulenevatest

kohustustest. Seega saab sellele esitada võla puudumise kohta käivaid vastuväiteid, nagu hageja

antud juhul on teinud. Kostja väite kohta, et lepingust tulenes kohustus tasuda 12 000 krooni

leppetrahvi juhul, kui soovitakse rendilepingu kohest lõpetamist, märgib kohus järgmist. Lepingu

punktist 7.10 tuleneb, et rendileandjal on õigus nõuda rentnikult leppetrahvi 12 000 krooni, kui

rentnik ei teavita rendileandjat kaks kuud ette lepingu lõpetamise soovist kirjalikult. Seejuures

tehakse viide lepingu punktile 7.7. Nimetatud punkti kohaselt rentnik võib lepingu lõpetada peale

tähtaja möödumist, teatades sellest kaks kuud ette kirjalikult. Seega on sanktsioneeritud tähtajatuks

muutunud rendilepingu korralise ülesütlemise rikkumine, antud juhul on aga tegemist tähtajalise

lepingu erakorralise ülesütlemisega mõjuval põhjusel. Erakorralisest ülesütlemisest ei pea ette

teatama. Kuigi kostja sõnul on võlakiri võetud kostjale kahju hüvitamiseks, ei ole kostja kordagi

väitnud, et temale on kahju tekkinud ja et see on põhjuslikus seoses hageja käitumisega. Kostja ei

ole soovinud esitada ka vastuhagi. Kuna hageja täitis oma lepingulised kohustused kostja ees

lepingu ülesütlemise ajaks ja kostjale ei ole kahju tekkinud, saab väita, et võlakirjaga tunnustatud

võlga ei ole. Seega ei saa kostja nõuda hagejalt selle täitmist ning hageja nõue võlakirjaga

tunnustatud kohustuse tühistamiseks tuleb rahuldada.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Kohtunik