2-09-63938/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-63938

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Otsuse tegemise aeg ja koht 01.veebruar 2010, Tartu kohtumaja Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 01.02.2010.a. kell 14.00 Tartu kohtumaja kantselei Tsiviilasi Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti kaudu) hagi Gert Mäekivi vastu 71 907 krooni nõudes Tsiviilasja nr 2-09-63938 Hagihind

71 907 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad

• hageja: Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti kaudu (Põllu 1a Tartu 50303)

• kostja: Gert Mäekivi viibimiskoht Tartu Vangla, Turu 56, Tartu 51014) RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Gert Mäekivi´lt 71 907 (seitsekümmend üks tuhat üheksasada seitse) krooni Eesti Vabariigi kasuks.

3. Jätta kõik menetluskulud Gert Mäekivi kanda. Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174).

4. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). ASJAOLUD

Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) esitas Tartu Maakohtule 30.11.2009.a. hagiavalduse Gert Mäekivi vastu 71 907 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt jõustus 28.03.2005.a. Viljandi Maakohtu 10.02.2005.a. otsus, millega Gert Mäekivi mõisteti süüdi karistusseadustiku (KarS) § 113 järgi. Vaastavalt ohvriabi seaduse (OAS) § 9 lõikele 3 on vägivallakuriteo tagajärjel surma saanud ohvri ülalpeetaval õigus kuriteoohvri riiklikule hüvitisele. E.I. on kuriteoohver J.I. vanaduspensionieas olev ema ning vastab seetõttu OAS-is sätestatud tingimustele (RPKS §20 lg 2 p 2).

Kooskõlas OAS § 18 on Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniamet määranud 13.12.2005.a. otsusega nr 436 (lisa 1) E.I. kuriteoohvri surmast tuleneva kahju perioodilise hüvitise. Hageja palub OAS § 31 lõikest 1 tulenevalt mõista kostjalt enda kasuks välja 71 907 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 27.01.2010.a. toimunud kohtuistungil jäi hageja oma varasema avalduse juurde. Kostja avaldas, et 03.10.2006. a tehtud kohtuotsuses lepiti kokku, et kui ta võtab süü omaks ja maksab nõutud summa (31 700 krooni), siis temalt rohkem ei nõuta.

Kostjal polnud võimalik eelnevat tõenda. KOHTU SEISUKOHT OAS § 9 lõikele 3 on vägivallakuriteo tagajärjel surma saanud ohvri ülalpeetaval õigus kuriteoohvri riiklikule hüvitisele. OAS § 31 lg 1 näeb ette, et pärast ohvriabi seaduse alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Tartu Maakohus on 10.02.2005.a. otsusega kostja süüdi tunnistanud KarS § 113 alusel J.I. tapmises, otsus on jõustunud 28.03.2005.a.

Tartu Ringkonnakohtu otsusega. Kohus leiab, et tõendatud on, et kostja vastutab tekitatud kahju eest ning põhjendatud on mõista temalt hageja kasuks välja 71 907 krooni. VÕS § 140 lg 1 kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine alust kahjuhüvitise vähendamiseks.

Arvestades kostja poolt toime pandud tegu, samuti nõude suurust, ei ole täies ulatuses kahju hüvitamine ebaõiglane ega vastuvõtmatu. Välistatud ei ole võimalus, et vanglal õnnestub tulevikus kostja tööga kindlustada, samuti saab kostja asuda raha teenima vanglast vabanedes.

Kohtunik