2-09-30309/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-09-30309 Otsuse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2010. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuistungi toimumise aeg 11.jaanuar 2010. a Kohtuasi

Tsiviilasja hind

T. P. hagi A. M.`i vastu elatise suurendamise nõudes.

11 925 krooni Menetlusosalised Hageja:

Kostja:

Kostja esindaja:

T. P. (IK xxx; elukoht: xxx)

A. M. (IK xxx; elukoht: xxx)

N. L. (volikirja alusel)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Suurendada Viru Maakohtu 21. juuni 2007 kohtuotsusega A. M.ilt T. P. kasuks alaealise lapse A. N. (sündinud xxx) ülalpidamiseks välja mõistetud elatist.

3. Välja mõista A. M.ilt elatis T. P. kasuks alaealise lapse A. N. (IK xxx) ülalpidamiseks igakuine elatusraha 2800 (kaks tuhat kaheksasada) krooni alates 26.juunist 2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 19. veebruarini 2014 või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

4. Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses A. M.i kanda.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavalduse sisu

25. juunil 2009. a esitas hageja kohtule hagiavalduse kostja vastu elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sündis poolte suhtest xxx. a poeg A. N.. Laps on hageja ülalpidamisel. Kostja ei ole lapse käekäigu vastu huvi näidanud. Kostja maksab elatist 1718 krooni kuus. Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist summas 3500 krooni kuus.

Hageja esitas 22.septembril 2009 hagiavalduse täpsustuse, milles märgib, et vastavalt Viru Maakohtu otsusele maksab kostja hagejale igakuiselt lapse ülalpidamiseks 2175 krooni. Kostja töötasu moodustab 18 000 kuni 25 000 krooni. Lapsele vajadused on kuus 6000-7000 krooni. Hageja sissetulek on kuus 4 700 krooni ja hageja sissetulekust ei piisa lapse normaalseks arenguks ja kasvatamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise poja A. N. ülalpidamiseks alates hagiavalduse esitamisest igakuiselt 3000 krooni. Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: sünnitunnistus (tl 2); väljavõte rahvastikuregistrist (tl 3); arstitõend (tl 21).

Kostja vastus

Kirjalikus vastuses hagile (tl 12) palub kostja jätta hagi rahuldamata põhjendusel, et ta maksab poja A. N. ülalpidamiseks kuus 2175 krooni. Kostja seisukoha kohaselt peab arvestama sellega, et hageja on abielus ja nad mõlemad abikaasaga saavad sissetulekut. Samuti on kostja abielus ja paratamatult peab ka oma seaduslikku last ülal pidama. Kostja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: abielutunnistus (tl 13); sünnitunnistus (tl 14); väljavõte rahvastikuregistrist (tl 15); teatis (tl 45).

Kohtuistung

Hageja taotles hagi rahuldamist ning elatise igakuise elatusrahana 2800 krooni väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest. Hageja selgitas, et laps käib Tartus arstil, kuna Ida- Virumaal sellist spetsialisti ei ole. Laps on pikka kasvu, seega tuleb talle riideid osta täiskasvanutele mõeldud kauplusest. Laps tegeleb spordiga, käib võistlustel, talle tuleb taskuraha anda.

Kostja esindaja palus jätta hagi rahuldamata, selgitades, et kostja elatisena 2800 krooni nõus maksma ei ole, kuna tema materiaalne olukord seda ei luba. Kostja ülalpidamisel on 9- aastane laps, samuti on kostjal kohustus maksta liisinguid ja õppemaksu.

Kostja on arvamusel, et ainult tema ei pea lapse materiaalsete vajaduste eest hoolitsema.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus on tuvastanud, et pooltel on 19.veebruaril 1996 sündinud poeg A. Nabakov. Laps on hageja ülalpidamisel. Ida-Viru Maakohtu 21.05.2003 otsusega (tl 26- 28) oli A. M.ilt välja mõistetud elatis T. N. kasuks poja A.i ülalpidamiseks alates 14.08.2002 igakuise elatusrahana 1300 krooni. Viru Maakohtu 21.06.2007 otsusega oli suurendatud Ida-Viru Maakohtu 21.05.2003 kohtulahendis määratud elatise suurust ja välja mõistetud A. M.ilt elatis T. P. kasuks alaealise lapse ülalpidamiseks alates 23.05.2007 summas 1800 krooni kuni poja A. N. täisealisuseni, s.o. 19.02.2014 või vanema varaluise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatusrahana lapsele ei või olla väiksem alammäärast, mis on perekonnaseadusega kehtestatud. Hageja palub elatise välja mõista igakuise elatusrahana 2800 krooni alates 25.06.2009. Kostja leiab, et ta on elatise maksmise kohustust täitnud, makstes igakuiselt lapse ülalpidamiseks 2175 krooni. PkS § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (PkS § 49). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1).

Vastavalt PKS § 61 lg 2, lg 3 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009 määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni, millest pool moodustab 2175 krooni.

Arvestades lapse kasvamist ja üldist elukalliduse tõusu, on hagejal õigus esitada nõue väljamõistetud elatise suurendamiseks. Hageja soovib suurendada igakuist elatusraha kuni 2800 kroonini kuus, s.o enam, kui PKS § 61 lg 4 sätestatud alaealisele lapsele välja mõistetava elatise miinimummäär.

Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et PKS § 61 lg 1 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kuna kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama.

Kuna elatise miinimummäär moodustab käesoleval aastal 2 175 krooni, siis selles ulatuses ei ole hagejal kohustust lapsele tehtavaid kulutusi tõendada.

Hageja poolt esitatud arvestuse (tl 20) kohaselt moodustavad kulutused lapse ülalpidamiseks ühes kuus 6535 krooni, sh kommunaalmaksed ( soojus, vesi, gaas, elekter, internet, teler, prügi). 940 krooni, toitlustamine (kodus) 1550 krooni, riided (sokid, särgid, joped, jalatsid jms) 1350 krooni, isiklikud hügieenitarbed 600 krooni, vitamiinid ja ravimid 500 krooni, sidekulud 250 krooni, muud kulud 450 krooni, internet 200 krooni kuus, korvpall 45 krooni, muusikakooli külastamine 100 krooni kuus, transpordikulud 550 krooni.

Kostja leiab, et arvestused esitatud kulutused on enamuses ülepaisutatud. Kostja on omapoolselt esitanud kalkulatsiooni (tl 44), mille kohaselt tema ülalpidamisel oleva 9-aastase lapse ülalpidamiseks kulub kuus keskmiselt 3678 krooni. Seega on kostja sisuliselt õigeks võtnud, et ka poolte ühise lapse (13-aastase) ülalpidamiskulud ühes kuus võivad keskmiselt olla vähemalt 3678 krooni.

Hageja kirjalikke tõendeid oma sissetuleku kohta esitanud ei ole. Hagiavalduse täienduse (tl 17) kohaselt moodustab hageja keskmine sissetulek kuus 4700 krooni.

Eesti Energia Kaevandused AS-i teatise (tl 45) kohaselt on kostja keskmine töötasu ajavahemikus jaanuar 2009 kuni juuli 2009 olnud 20 876 krooni.

Hageja ülalpidamisvõime on: 2350 krooni (hageja ise ja laps; 4700 : 2). Kostja ülalpidamisvõime on 6959 krooni (kostja ise ja 2 alaealist last; 20 876 : 3).

Kohus leiab, et tulenevalt kostja paremast materiaalsest olukorrast, peab kostja tasuma suurema osa lapse vajadustest, kui hageja. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toiduriietuse, -õppetarvete ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu.

PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-108-07 leidnud, et nii PKS § 61 lg1 kui PKS § 70 lg 2 järgi on elatise nõude rahuldamise eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitamata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt Samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi ülalpidamist niimoodi.

Vaidlust ei ole, et kostja on alates jaanuarist 2008 tasunud hagejale elatisena igakuiselt 2175 krooni (tl 45). Lähtudes poolte varalisest seisundist ja lapse vajadusest leiab kohus, et kostja on andnud lapsele ülalpidamist ebapiisavalt ning ei ole seega ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud.

Kostja tõendeid liisingja õppelaenulepingute kohta esitanud ei ole: Samas ei vabasta nimetatud lepingutest tulenevad kohustused kostjat iseenesest lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest, kuna kostja on nimetatud lepingute alusel saanud hüvesid, mida tal on võimalik kasutada.

Kostja väite, et ta toetab oma vanaema, makstes kinni viimase rohud ja üüri, kinnitamiseks tõendeid esitanud ei ole. Samuti jätab kohus tähelepanuta kostja väite selles, et hageja on abielus ja nad mõlemad abikaasaga omavad sissetulekut, kuna võõrasvanemal (hageja abikaasal) ei ole poolte ühise lapse ülalpidamiskohustust .

Lähtuvalt PKS § 70 lg 1, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada ning põhjendatud on suurendada Viru Maakohtu 21.juuni 2007 kohtuotsusega kostjalt hageja kasuks alaealise lapse A. N. (sündinud 19. veebruaril 1996) ülalpidamiseks välja mõistetud elatist ja välja mõista kostjalt elatis hageja kasuks alaealise lapse ülalpidamiseks alates 25.juunist 2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 19.veebruarini 2014 igakuine elatusraha 2800 krooni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 rahuldab kohus hagi.

Hagihind

Hagi oli esitatud alaealisele lapsele välja mõistetud elatise suurendamiseks 2175 kroonilt igakuiselt elatusrahalt 3500 kroonini.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 129 lg 2 kohaselt, seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Hageja poolt nõutav elatusraha suurendamine moodustab 3500 – 2175 = 1325 krooni ühes kuus.

Hagihind on seega 9 x 1325 = 11 925 krooni.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi täielikult ning seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Helgi Vinni Kohtunik