2-08-84608/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-84608

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2010, Tartu Kohtumaja

Tsiviilasi

OÜ Creditmarket hagi Kiira Bogdanova vastu 3398.69

krooni ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

2500 krooni

Menetluse liik

lihtmenetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Creditmarket OÜ (rk 11445484; asukoht Tornimäe

7-137, 10145 Tallinn)

hageja esindaja: Kristo Kraanat (postiaadress Tornimäe

7-137, 10145 Tallinn; e-post: kristo@estinkasso.ee)

kostja: Kiira Bogdanova

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Kiira Bogdanova´lt põhivõlg 2000 krooni, intress 680 krooni, viivis

1875 krooni, kokku 4555 (neli tuhat viissada viiskümmend viis) krooni

OÜ Creditmarket kasuks.

3. Välja mõista Kiira Bogdanovalt viivis 0,75% päevas põhivõlalt kohtuotsuse p-s 7

määratud täitmise tähtaegadest arvestades kuni põhinõude täitmiseni.

4. Jaotada menetluskulud järgmiselt: panna hageja tasutud riigilõiv kostja kanda,

muudest hageja menetluskuludest panna 80% kostja kanda ja jätta 20% hageja

enda kanda; jätta kõik kostja menetluskulud kostja kanda.

5. Välja mõista Kiira Bogdanova´lt menetluskulu 250 (kakssada viiskümmend)

krooni OÜ Creditmarket kasuks.

6. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.

7. Määrata kohtuotsuse täitmine osade kaupa:

-

hiljemalt 15. märtsiks 2010. a – 1000 krooni (menetluskulu 250 krooni ja põhivõlg

750 krooni);

-

hiljemalt 15. aprilliks 2010. a – 1000 krooni (põhivõlg);

-

hiljemalt 15. maiks 2010. a – 1000 krooni (põhivõlg 250 krooni, intress 680 krooni,

viivis 70 krooni);

-

hiljemalt 15. juuniks 2010. a – 1000 krooni (viivis);

2/4

-

hiljemalt 15. juuliks 2010. a – 805 krooni (viivis);

Osamakse tasumisega viivitamisel üle kahe tööpäeva muutub kogu kohtuotsuse

p-s 2 väljamõistetud summa koheselt sissenõutavaks.

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD ja HAGEJA NÕUE

Pooled on sõlminud 31. jaanuaril 2008. a krediidilepingu, mille alusel laenas kostja hagejalt

2000 krooni, millele lisandus intress 28 päeva eest 680 krooni. Laenu tagastamise tähtaeg oli

28. veebruar 2008. a. Hageja palub välja mõista kostjalt põhivõlg 2000 krooni, intress

680 krooni, lepingu punktist 7.2 tulenev leppetrahv 500 krooni, hagiavalduse esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivis 1875 krooni. Hageja taotleb kostjalt välja mõista ka viivis,

mis ei olnud hagi esitamise ajaks (11. detsember 2009. a) veel sissenõutavaks muutunud,

lepinguga sätestatud määras, so 0,75% päevas. Viivise suuruseks on 15 krooni päevas, hageja

on olnud viivituses üle 600 päeva. Sissenõutav viivis ületab põhinõude, millest hageja nõuab

hetkel üksnes 1875 krooni. Hageja peab viivise nõuet ka selles summas, mis ületab põhinõuet

põhjendatuks, kuna kostja on olnud kohustuse täitmisega nii pikalt viivituses, põhjustades

hagejale olulist kahju, mis seisneb saamata jäänud kasus, mille hageja oleks saanud raha

uuesti kasutamise eest, vähemalt ühekordselt antud summa pealt arvestatava intressi 680

krooni ulatuses. Hageja on nõus asja menetlemisega kirjalikus menetluses.

Hageja on esitanud kohtule pärast kostja vastust ka dateerimata avalduse menetluskulude

väljamõistmiseks, mille kohaselt on hageja menetluskulude nõue kulutused õigusabile 2160

krooni (koos käibemaksuga) vastavalt 18. oktoobril 2009. a sõlmitud õigusabilepingule.

Hageja avaldab, et ta aktsepteerib ka maksegraafikut osamaksetena 1000 krooni kuus,

tingimusel, et osamakse mittetasumisel muutub kogu võlasumma täies ulatuses

sissenõutavaks.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja teatas kohtule kirjalikult, et ta võtab hagi õigeks. Ta soovib järelmaksu võimalust võla

tagasimaksmiseks.

KOHTU SEISUKOHT ja PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostja on füüsiline isik ja asja

materjalidega on tõendatud, et hageja nõude aluseks on tüüptingimustel sõlmitud

tarbijaleping. Tegemist ei olnud tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 jj järgi.

Hageja on esitanud ka leppetrahvi nõude. SMS ja e-laenu lepingu p 7.2.2 kohaselt kui

laenusaaja ei tasu laenutasu tähtaegselt, siis on ta kohustatud maksma laenuandja nõudel

võlgnevuse menetlemise eest tasu vastavalt Hinnakirjale. Kui laenusaaja on viivitanud

Laenutasu tasumisega kuus päeva, siis kohustub ta Laenuandja nõudel maksma Laenuandjale

ühekordset leppetrahvi summas kuni 300 krooni. Leppetrahvi maksmine ei vabasta

Laenusaajat Laenutasu tasumise kohustusest.

TsMS §-s 438 lg 1 on sätestatud kohtu kohustus otsust tehes hinnata tõendeid, otsustada, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub

rahuldamisele. Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud TsMS § 438 lg 1 tähendust

13.05.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-34-08: …/Nimetatud säte kohustab kohut muu hulgas

õigesti kvalifitseerima pooltevahelise õigussuhte vastavuses hageja nõude aluseks olevatele

3/4

asjaoludega. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud hageja õigussuhtele antud õigusliku

kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad

asjaolud./…

TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 tuleb mõista selliselt, et tarbija vastu esitatud nõude

lahendamisel on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas

tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Kui hageja tugineb nõude alusena

tüüptingimusi sisaldavale lepingule, siis peab kohus tüüptingimuse rakendamiseks esmalt

otsustama tüüptingimuse kehtivuse küsimuse.

Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-120-08 leidnud, et VÕS § 415 lg 1 reguleerib

ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe

ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi.

VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Kolleegium on lisaks

seisukohal, et kui tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga, võib tüüptingimustes sisalduv

leppetrahvi kokkulepe olla ebamõistlikult kahjustav VÕS 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi. Samuti on

võimalik olukord, kus tarbija sõlmib krediidilepingu, kuid tegemist ei ole tarbijakrediidiga

VÕS § 402 jj mõttes, sest seaduses tarbijakrediidilepingut iseloomustavad eeldused on

täitmata. Sellisel juhtumil võib leppetrahvi kokkulepe tüüptingimusena olla tarbijat

ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi. Kohus leiab, et leppetrahvi tüüptingimus on

käesoleval juhul VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tarbijat ebamõistlikult kahjustav, sest see on liiga

suur võrreldes laenutasuga, lisaks nõuab hageja leppetrahvi suuremas määras, kui on

lepinguga kokku lepitud. Leppetrahvi nõudes tuleb jätta hagi rahuldamata.

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele põhinõudes ja intressinõudes 2000 + 680 krooni =

2680 krooni. Kuna kostja on olnud viivituses kohustuse täitmisega üle 600 päeva, siis on

põhjendatud ka hageja viivisenõue 15 krooni päevas, millest hageja nõuab hagi esitamise

seisuga 1875 krooni. Kohus mõistab kokku kostjalt välja hageja kasuks 4555 krooni. TsMS

§ 367 alusel mõistab kohus kostjalt otsusega määratud täitmise tähtaegadest välja viivise

0,75% päevas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, siis tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud

jaotada järgmiselt: hageja tasutud riigilõiv tuleb panna kostja kanda, hageja muudest

menetluskuludest tuleb panna proportsionaalselt 80% kostja kanda ja 20% jätta hageja kanda;

kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.

Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on menetluskuluks

õigusabikulud hagi koostamiseks 2160 krooni koos käibemaksuga. Õigusabikulude suurust

tõendab EST Inkasso OÜ 1. novembri 2009. a arve hagejale. Arvest nähtuvalt on teenuseks

juriidiline teenus vastavalt 18. oktoobri 2009. a õigusabilepingule ”hagiavalduste koostamine

oktoober 2009 Kira Bogdanova”. TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 tähenduses võiks olla

tegemist kohtuvälise kuluga. Samas on asjas hagejat esindanud hageja töötaja, asjas

puuduvad andmed, et EST Inkasso OÜ oleks hagejat asjas esindanud. Seega ei ole siin

tegemist menetlusosalise esindaja kuluga. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et asja menetlus

on saanud alguse maksekäsu kiirmenetluses ja alles 5. novembril 2009. a on kohus

otsustanud lõpetada maksekäsu kiirmenetlus ja jätkata asja menetlemist hagimenetluses.

Kohus kohustas hagejat esitama kohtule korrektne hagiavaldus alles 24. novembri 2009. a

määrusega. Seega puudus hagejal igasugune vajadus tellida juba oktoobris 2009 EST Inkasso

OÜ-lt hagiavalduse koostamine käesolevas asjas, sest siis jätkus veel maksekäsu

kiirmenetlus. Kohus leiab, et kostja menetluskulude taotlus 2160 krooni ulatuses ei ole

põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Samas on hageja menetluskuluks tasutud riigilõiv

250 krooni, mis tuleb välja mõista kostjalt.

TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel kindlaks määrata otsuses ka täitmise

viisi ja korra. Hageja taotleb maksegraafiku kohaldamist, kostja on nõus graafikuga, kui

makse on 1000 krooni kuus. Kohus leiab, et vastavalt kostja taotlusele tuleb määrata otsuse

4/4

täitmine osade kaupa, maksega 1000 krooni kuus kuni kogu võla ja menetluskulude

tasumiseni. Kohustuste täitmise järjekorra määramisel tuleb lähtuda pooltevahelisest

laenulepingust. Laenulepingu p 6.3.3 näeb ette, et kui laenusaaja on teinud lepingu alusel

makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse

makse arvel tasutuks esimese järjekorras võla sissenõudmise kulud, seejärel tähtajaks

tasumata laenusumma, seejärel tähtajaks tasumata laenutasud, seejärel viivis, leppetrahvid ja

muud tasud ning kohustused.

Kohtunik