3-09-2637/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-09-2637 Otsuse kuupäev 1. veebruar 2010 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Algo Toomitsa (Toomits) kaebus Tartu Vangla direktori 7. juuli 2009. a käskkirja nr 1-4/989 tühistamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev 12. jaanuar 2010 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Algo Toomits Vastustaja Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar Resolutsioon 1. Rahuldada kaebus. 2. Tühistada Tartu Vangla direktori 7. juuli 2009. a käskkiri nr 1-4/989. 3. Välja mõista Tartu Vanglalt riigituludesse riigilõiv 250 (kakssada viiskümmend) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 03.03.2010. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vanglas kinnipeetav Algo Toomits mängis 08.06.2009.a kella 14.20 ajal jalutuskäigu ajal korvpalli üleskeeratud käistega särgis.

2. Tartu Vangla inspektor-kontaktisik Marika Lillepõld koostas 06.07.2009.a distsiplinaarmenetluse protokolli, mille kohaselt oli Algo Toomits 08.06.2009.a jalutuskägu ajal ebakorrektselt riietunud ja ei allunud koheselt vanglaametniku seaduslikule korraldusele keerata särgi käised alla. Distsiplinaarmenetluse protokolli kostaja tegi ettepaneku viia kinnipeetav Algo Toomitsaga läbi vestlus. Tartu Vangla inspektor-kontaktisik Marika Lillepõllule anti korraldus muuta distsiplinaarmenetluse protokoll. Tartu Vangla inspektor-kontaktisik Marika Lillepõld koostas 06.07.2009.a uue distsiplinaarmenetluse protokolli, mille kohaselt oli Algo Toomits

2 08.06.2009.ajalutuskägu ajal ebakorrektselt riietunud ja ei allunud koheselt vanglaametniku seaduslikule korraldusele keerata särgi käised alla. Distsiplinaarmenetluse protokolli kostaja tegi ettepaneku karistada kinnipeetav Algo Toomitsat distsiplinaarkorras noomitusega. Tartu Vangla direktori 07.07.2009.a käskkirjaga nr 1-4/989 karistati kinnipeetav Algo Toomitsat noomitusega Tartu Vangla Kodukorra p 3.2 ja 7.1.1 süülise rikkumise eest ning pöörati täitmisele distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri nr 1-4/217, millega oli Algo Toomitsat karistatud tingimisi distsiplinaararestiga 30 ööpäeva.

Kaebuse põhjendused ja taotlused

3. Kaebuse ja kaebaja poolt kohtuistungil antud seletuse kohaselt allus kaebaja vanglaametniku korraldusele koheselt ja kääris käised alla, küsides samal ajal, millest selline korraldus tuleb. Kui vangla ütleb, et see nõue on justkui julgeoleku tagamiseks tehtud, siis tekib küsimus, kuidas. Kaebaja kääris käised üles kitsal särgil, et paremini palli mängida. Kaebaja osundab Tartu Halduskohtu 17.04.2009.a otsusele nr 3-09-469, kus kohus leidis, et vangalaametniku korraldusele mitte allumine ei riku vangistuseaduse sätteid. Kohtu seisukoht oli seal otsuses, et allumiskohustuste rikkumine on raske üleastumine, mis raskendab distsipliini tagamist vanglas ja seeläbi ohustab vangla julgeolekut. Kaebaja leiab, et karistamine on suunatud kaebaja isiksuse vastu. Kaebajat on kujutatud vastustaja vastuses kui retsidiivset kinnipeetavat ja väidetud, et kaebaja rikub vanglas korda. Kaebaja on rikkunud seitset õigusakti, kuid mõni kinnipeetav rikub 170 akti. Kui vangla leiab, et kaebaja on agressiivselt käitunud, mitte allunud ja ametnikku solvanud, siis 07.01.2010.a jõustus direktori käskkiri 1- 4/48, millega antud intsidendi eest määrati noomitus. Antud käskkirjaga karistatakse kaebajat vangla teenistuja solvamise eest. Kaebajal on küsimus, kas noomitusega karistamine on tasakaalukas, sest eelmise karistusena määrati ka noomitus. Seal palliplatsil oli 20 kinnipeetavat, aga tuldi ainult kaebaja juurde korraldusi andma. Tekib küsimus, kas vanglas on võrdne kohtlemine. Kaebajat karistati, sest kaebajal oli tingimisi 30 kartsapäeva. Välja on toodud ametniku K. Koppeli osalus antud intsidendis, aga jääb arusaamatuks, kus on tema ettekanne, kui ta oli osaline. Kui kinnipeetavatele võimaldatakse pallimängu ja neil on tumedad särgid ning nad keeravad varrukad üles, siis kas sellega neid ei alavääristata, et nad peavad mängima ebamugavas olukorras. Tollel päeval oli umbes 25 kraadi sooja. Seda olukorda kinnitasid ka teiste kinnipeetavate seletuskirjad, mida vangla üritas kaebaja vastu keerata. Pärast kaebajale antud korraldust keerasid ka teised kinnipeetavad varrukad alla. Kaebaja ei teadnud, et varrukaid ei tohi üles käärida. Ettekanne kirjutati päeval kella kahe ajal, aga sellest teavitati alles õhtul kella kuue ajal. Teistelt kinnipeetavatelt seletusi ei võetud. Kui kinnipeetava kohta tehakse ettekanne, siis seda tutvustatakse koheselt, kaebaja puhul nii ei olnud. Kaebaja vaidlustab käskkirja seoses varasema tingimisi karistuse täitmisele pööramise tõttu. Vestlust ei loeta karistuseks, noomitust loetaks karistuseks. Vangla edastas vaide Justiitsministeeriumile ühe päevase hilinemisega. Vangla rikkus tahtlikult kaebaja õigusi ja ei teavitanud kaebajat vaide läbivaatamise ajast, mis läks pikemaks. Rikuti HMS § 84 p 1 ja 2 ja on rikutud VangS § 41 ja Vangla sisekorraeeskirja § 98 lg 3.

Vastustaja seisukohad

4. Tartu Vangla on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ning vaidleb sellele vastu.

3 A.Toomits esitas vaidlustatud käskkirja peale 08.07.2009.a vaide, mille Justiitsministeerium jättis oma 15.10.2009.a vaideotsusega nr 11-7/3413 rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt on distsiplinaarmenetluse käigus tõendatud, et A.Toomits on süüliselt toime pannud Tartu Vangla Kodukorra p-de 3.2 ja 7.1.1 rikkumise, distsiplinaarmenetluse läbiviimist reguleerivaid norme ei ole rikutud ning käskkirja tühistamiseks puudub alus. Vastustaja nõustub kõigi Justiitsministeeriumi poolt vaide rahuldamata jätmise põhjendustega, jääb oma vaide edastamisel antud selgituste juurde, ega pea vajalikuks neid siinkohal korrata.

Vastustaja on seisukohal, et teiste kinnipeetavate seletused kinnitavad vanglaametniku A. Haaviku ettekandes märgitu tõelevastavust ja kaebaja enda ütlused on vastuolus kaas kinnipeetavate poolt antud seletustega. Vastuolu seisneb selles, et kaebaja väite kohaselt sai ainult tema sai korralduse varrukad alla lasta ning täitis selle korralduse koheselt, küsides selgitusi korralduse kohta hiljem.

Kinnipeetavate A. Lutsu, K. Sutti ja R. Rääki seletuste kohaselt anti korraldus kõigile kinnipeetavatele, kellel olid särgi varrukad üleval need alla keerata ning kõik selle korralduse ka täitsid. Kinnipeetav K. Sutt selgitab, et: „ühel hetkel tuli korrapidaja ja ütles A.Toomitsale, et ta oma varrukad alla tagasi keeraks. Algo Toomits ei saanud aru, et millest on tingitud see käsklus, sest keegi ei olnud meid sellest asjast varem informeerinud. Peale korrapidaja selgitust täitis A. Toomits korrapidaja nõude". Sama tõendab ka kinnipeetava R. Rääki seletuses märgitu, et: „Mõne aja möödudes nägin kuidas valvur pöördus A. Toomitsa poole, et ta särgikäised alla laseks. Algo Toomits küsis, et milles on probleem ning valvur teatas, et ülesse keeratud varrukatega pole lubatud õues viibida".

Teised kinnipeetavad täitsid korralduse vastuvaidlematult, ainult A. Toomits ei allunud koheselt valvuri korraldusele, vaid laskus temaga pikemasse vaidlussesse, peale mida täitis korralduse. Seega ei ole vanglaametniku ettekandes kronoloogia viga ja kaebaja pani toime Tartu Vangla Kodukorra p 7.1.1 märgitud kohustuse rikkumise.

Kaebaja viibib vangistuses alates 27.02.2007.a ning tema puhul on tegemist kinnipeetavaga, kellel on terve vangistusaja jooksul olnud probleeme vanglas kehtestatud distsipliini järgimisega. Distsiplinaarkaristuse määramise hetkeks oli kaebajal 7 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest 6 on määratud vanglaametniku seadusliku korralduse mittetäitmise eest. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise menetluses antud iseloomustuses on kaebajat iseloomustatud kui isikut, kellel võib tema egotsentrilisusest ja senisest retsidiivsest eluviisist tulenevalt esineda režiimirikkumisi ja intsidente vanglas, meeldib olla liider, on võimeline inimestega manipuleerima, ülimalt enesekeskne ja ennastõigustav jne. Kaebaja käitumist ning suhtumist iseloomustab ka see, et alates 07.12.2009.a kohaldati tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, mille vajaduse tingis asjaolu, et kaebaja käitus vanglaametnikuga agressiivselt ning ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele.

Kaebaja viitab ka kohtule esitatud kaebuses vangla poolt läbiviidud distsiplinaarmenetluse normide rikkumisele, mis seisnesid selles, et protokolli ja käskkirja tutvustati üheaegselt, ei võimaldatud protokolli kohta teha märkusi ning ei võetud seletusi teistelt kinnipeetavatelt. Samas ei selgita kaebaja, kuidas need

4 väidetavad rikkumised võisid mõjutada tema suhtes teistsuguse distsiplinaarkorras karistamise otsuse tegemist.

Kaebaja tunnistab kaebuses, et distsiplinaarmenetluse protokolliga sai ta tutvuda juba 06.07.2009.a aga siis oli menetleja ettepanek, et kaebaja distsipliinirikkumisele piisav reageering on selgitav vestlus. Järgmine päev aga toodi temale tutvumiseks protokoll, kus oli ettepanek määrata kaebajale noomitus ning samaaegselt tehti teatavaks ka distsiplinaarkorras karistamise käskkiri. Kaebaja ei ole märkinud, et temale 06.07.2009.a tutvumiseks antud protokollis oleks olnud veel teisi muudatusi, peale menetleja ettepaneku. Samuti ei ole kaebaja ei vaidemenetluses ega kohtule esitatud kaebuses märkinud, milliseid märkusi ta protokolli kohta esitada tahtis ning kuidas need oleks mõjutanud asja otsustamist. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.

Kaebaja on saanud distsiplinaarmenetluse käigus juhtunu kohta anda kahel korral selgitusi. Kummalgi korral ei maininud kaebaja, et tunnistusi tema väite tõelevastavuse kohta saavad anda ka teised kinnipeetavad või seletus tuleb võtta teiselt vanglaametnikult.

HMS § 38 lg 3 kohaselt on ka menetlusosalisel endal kohustus haldusorganite esitada ja teatavaks teha talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Seega pidi ka kaebaja ise olema piisavalt hoolas, et anda menetlejale infot, mis võis lõpliku otsuse vastuvõtmisel tähtsust omada. Seda kaebaja ei teinud ning menetleja viis menetluse läbi olemasolevatest tõenditest lähtuvalt. Kuna menetlejal ei olnud alust kahelda vanglaametniku ettekandes märgitu tõelevastavuses, kaebaja ise tunnistajatele või teistele tõenditele ei viidanud, siis saab kaebaja hilisemaid väiteid pidada ennastõigustavateks, mis on antud eesmärgiga vabaneda vastutusest.

Vastustaja jätab tähelepanuta kaebaja märkuse vastustaja poolt vaide edastamise tähtaja ületamise kohta, kuna see ei ole seotud vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramisega.

Kohtu põhjendused ja otsus

5. Tartu Vangla direktori 07.07.2009.a käskkirjaga nr 1-4/989 (tl 17) karistati kaebajat noomitusega kahe süüteo eest: 1) kaebaja oli 08.06.2009.a kella 14.20 ajal süüdimõistetute eluhoone 1. sektsiooni jalutuskäigu ajal ebakorrektselt riietatud, kuna tema särgi käised olid üles keeratud, millega kaebaja eiras Tartu Vangla kodukorra p. 3.2., mis sätestab, et viibides väljaspool elukambrit peab kinnipeetav isik olema korralikult riietatud; 2) 08.06.2009.a kella 14.20 ajal olles ebakorrektselt riietatud, ei allunud kaebaja koheselt vanglaametniku seaduslikule korraldusele keerata särgi käised alla, millega rikkus Tartu Vangla kodukorra p.7.1.1., mis kohustab kinnipeetavat täitma vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirja, kodukorda ja muude õigusaktide sätteid ning alluma vanglaametnike ja -teenistujate seaduslikele korraldustele.

6. Halduskohus nõustub põhimõtteliselt vastustajaga, et kinnipeetav peab alluma vanglaametniku poolt antud korraldusele isegi siis, kui hilisemas kohases menetluses

5 tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas. Kaebaja, ehk antud juhul korraldusele mitteallunud kinnipeetav, on käesoleval juhul rikkunud vangistusseaduse (VangS) § 67 punktis 1 sätestatud allumiskohustust, sest vastustaja ametniku poolt kaebajale antud korraldus ei vasta tühise haldusakti tunnustele (vt Riigikohtu lahendit kohtuasjas nr 3-3-1-103-06). Muus osas ei vasta aga käesoleva haldusasja faktilised ja õiguslikud asjaolud Riigikohtu menetluses olnud kohtuasjale nr 3-3-1-103-06, mille tõttu ei saa selles kohtuasjas Riigikohtu poolt väljendatud seisukohad välistada käesolevas kohtuasjas vastustaja poolt antud käskkirja tühistamist.

7. Nagu juba osundatud on käesolevas kohtuasjas kaebajat karistatud kahe süüteo toimepanemise eest. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-3-1-10-09 leidnud, et isikule mitme teo eest distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas ka ainult ühe süüteo alusetu omistamine võib mõjutada talle määratud distsiplinaarkaristuse raskust. Seetõttu on selline kaalutlusotsus õigusvastane ja käskkiri kuulub tühistamisele. Vaatamata sellele, et Riigikohtu poolt menetletud kohtuasjas oli vaidluse all riigiametnikule distsiplinaarkaristuse määramine, laienevad Riigikohtu poolt väljendatud seisukohad ka käesolevale haldusasjale. Vastupidise seisukoha toetamine oleks topeltstandardite kehtestamine ja läheks vastuollu õigusemõistmise aluspõhimõtetega. Halduskohtu arvates ei ole käesoleval juhul tegemist Riigikohtu poolt kohtuasjas nr 3-3-1-89-07 kirjeldatud olukorraga, kus Riigikohus tuvastas, et ametniku või töötaja ning kinnipeetava õiguslikud positsioonid on niivõrd erinevad, mille puhul ei saa väita, et vangistusseaduse, avaliku teenistuse seaduse ja töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse puhul oleks tegemist sarnaseid õigussuhteid reguleerivate õigusnormidega. Halduskohus kohaldab käesoleval juhul Riigikohtu seisukohti, mis on omased distsiplinaarkaristuste määramisele üldiselt, sõltumata sellest, millise seaduse alusel distsiplinaarsüütegu menetletakse.

8. Seonduvalt ebakorrektselt riietumisega süüdistatakse kaebajat Tartu Vangla direktori 29.04.2009.a käskkirjaga kehtestatud Tartu Vangla kodukorra (edaspidi kodukord) {http://www.vangla.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=47870/Tartu+vangla+kod ukord.pdf , 27.01.2010} punkti 3.2. esimese lause rikkumises, mis sätestab, et viibides väljaspool elukambrit peab kinni peetav isik olema korralikult riietatud.

Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebaja ei ole süüdi kodukorra p. 3.2. esimese lause rikkumises. VangS § 46 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab kinnipeetav vangla riietust. Erialakirjanduses on avaldanud seisukohta, et vanglariietus peab vastama kliimaoludele ( vt näit L. Madise jt. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2009 lk 107). Sama põhimõte tuleneb kodukorra punkti 3.3. esimesest lausest, mille kohaselt on jalutuskäigule lubatud minna hooajale vastavas riietuses. Halduskohtule ei ole esitatud vastustaja poolt üldakte või üldkorraldusi, millega oleks kehtestatud nõuded vangla riietuse kandmise kohta. Halduskohus ei nõustu vastustajaga, et juuni kuus õhtupoolikul 25 kraadi sooja ilmaga spordiga tegelemisel särgi käiste üleskeeramist saab käsitleda ebakorrektse riietumisena kodukorra punkti 3.2.2. mõttes. Kaebajale on halduskohtu hinnangul kodukorra punkti 3.2.2. rikkumine süüteona seega omistatud alusetult. Selle süüteoga ei saa kaebaja olla eiranud ka kodukorra punkti 7.1.1., kuna halduskohtule ei ole esitatud sellist üldakti või üldkorraldust, mida kaebaja oleks sportimisel särgi käiste üleskeeramisega rikkunud.

6 Kaebajaga analoogses situatsioonis särgi käiste üleskeeramist väljaspool vanglat ei käsitleta ebakorrektse riietumisena. Kui vangla riietust käsitletakse analoogselt vormiriietusega, mille kandmisele on proportsionaalne ja vajalik kehtestada kõrgendatud nõudmised, tuleb kehtestada ka vangla riietuse kandmise reeglid. Ühe süüteo alusetu omistamine võib mõjutada ja on halduskohtu hinnangul ka mõjutanud kaebajale määratud distsiplinaarkaristuse raskust. Seetõttu on selline kaalutlusotsus õigusvastane ja käskkiri kuulub tühistamisele ning kaebus rahuldamisele (HKMS § 26 lõike 1 punkt 1).

9. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt peab vastustaja kandma menetluskulud seoses kaebuse rahuldamisega. Kaebaja ei ole enne kohtuvaidlusi esitanud halduskohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, mille tõttu ta on HKMS § 93 lõikest 1 tulenevalt kaotanud õiguse halduskohtus menetluskulude välja mõistmisele. Tartu Halduskohtu 24.11.2009. a määrusega (tl 10) oli kaebaja kaebuse esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest. HKMS § 95 lõike 1 alusel tuleb vastustajalt seega välja mõista riigilõiv 250 krooni (RlvS § 56 lõige 10).

Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi pangakontole SEB Pangas a/a 10220034796011, viitenumber 2900078525 või Swedbank a/a 221023778606 viitenumber 2900078525.

Roby Koik kohtunik