2-08-61842/34 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-08-61842

1 (5)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Otsuse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2010 Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn. kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-61842 Tsiviilasi M.E. hagi M.E. vastu lastele elatise nõudes Tsiviilasja hind 54 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M.E. lepinguline esindaja Marko Tammann Kostja: M.E., lepinguline esindaja advokaat Tambet Laasik Kohtuistungi aeg 13.01.2010.a.avalik kohtuistung RESOLUTSIOON Juhindudes Perekonnaseaduse § 60 lg. 1, § 61 lg. 1, 2, ja 4, § 70 lg.1 ja 2 ja Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407, § 415, § 422 1. Rahuldada osaliselt M.E. hagi M.E. vastu lastele elatise nõudes. 2. Välja mõista M.E.’lt M.E. kasuks tütar M.-L.E., sünd. xx xx xxxx.a. ülalpidamiseks igakuine elatis 2000 (kaks tuhat) krooni kuus alates 24.09.2008.a kuni M.-L.E. täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xx xx xxxx.a. 3. Välja mõista M.E.’lt M.E. kasuks poeg E.-M.E., sünd. xx xx xxxx.a. ülalpidamiseks igakuine elatis 2000 (kaks tuhat) krooni kuus alates 24.09.2008.a kuni E.-M.E. täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xx xx xxxx.a. 4) Välja mõista M.E.`lt M.E. kasuks E.M. ülalpidamiseks elatise võlgnevus perioodi 24.09.2007- 23.09.2008.aa eest summas 5341.11 (viis tuhat kolmsada nelikümmend üks krooni ja 11 senti). 5) Välja mõista M.E.`lt M.E. kasuks M-L.E. ülalpidamiseks elatise võlgnevus perioodi 24.09.2007 – 23.09.2008.a. eest summas 5341.11 (viis tuhat kolmsada nelikümmend üks krooni ja 11 senti).

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 33,3 % hageja M.E. kanda ja 66,7% kostja M.E. kanda.

Menetluskulude kohta võivad menetlusosalised nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse

2-08-61842

2 (5) kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

Hagiavaldusele ja hagi täienduse kohaselt hageja M.E. ja kostja M.E. abielust on sündinud kaks last: xx xx xxxx.a tütar M.-L.E. ja xx xx xxxxa poeg E.-M.E.. Poolte abielu lahutati xx xx xxxx.a. Lapsed elavad hageja juures ja on tema ülalpidamisel. Laste kasvatamiseks kulub igakuiselt E.- M.E.`le 6680 krooni ja M.L.E.`le 5720 krooni. Ühele lapsele eluasemekulud 1000 krooni , kommunaalkulud 700 krooni, toit 1500 krooni, transport 460 krooni, sidekulud 160 krooni, riided ja jalatsid 1000 krooni, trenn ja ringid 300 krooni. Koolikohustuste täitmiseks kulub E.M.le 1100 krooni ja M.L.-le 500 krooni. Ravimitele E.M.le 460 krooni ja M.L.-le 100 krooni. E.M.-el on astma ja tal on igakuiselt vajalik tarvitada allergiavastaseid närimistablette. Koolikohustuse täitmiseks on E.M. puhul arvestatud lasteaiamaksu 960 krooni kuus. Hageja enda töötasu on xxxx –xxxx krooni kuus. Ilma hageja vanemate poolse toetuseta ei oleks laste ülalpidamine võimalik. Hageja soovib ka elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt s.o. aasta enne hagi esitamist. Kostja on 24.septembrist 2007- 24.09.2008.a. tasunud mõlema lapse ülalpidamiseks kokku 3000 krooni kuus. Seega tuleb tagasiulatuvalt välja mõista elatisraha summas 12x 1500 = 18 000 krooni kummagi lapse ülalpidamiseks. Kostja on peale elatisenõude esitamist tasunud elatusraha 2008.a. detsembris 117 krooni ja 80 senti ning 2009.a. jaanuaris 1200 krooni. Arvestada tuleb sedagi, et hageja peab tasuma elatiselt tulumaksu. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks laste ülalpidamiseks elatis alates hagi esitamisest s.o. 24.09.2008.a. 3000 krooni ühele lapsele. Samuti välja mõista elatisraha võlgnevus aasta enne hagi esitamist s.o. 24.09.2007 – 23.09.2008 18 000 krooni lapse kohta. Menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja kirjalikud vastuväited

Kostja kirjalikes vastustes hagi ei tunnistanud. Kostja ei vaielnud vastu elatise maksmise kohustusele kui sellisele. Kostja on kogu aeg ka elatist laste ülalpidamiseks tasunud. Kostja aga ei nõustu elatise väljamõistmisega hageja poolt nõutud summas. Kostja tasus hagi esitamiseni laste ülalpidamiseks elatusraha 1500 krooni lapse kohta kuus. Kostja ei ole võimeline tasuma elatist hageja poolt nõutud summas. Hageja poolt esitatud summa on kostja sissetulekust suurem. Kostja igakuine brutosissetulek on 5000 krooni kuus. Seega nõude rahuldamisel hageja poolt nõutud summas , ei jääks kostjale üldse raha enda kõige elementaarsemate vajaduste rahuldamiseks. Samuti on kostja ülal pidada veel üks laps E.E., sünd xx xx xxxx.a., kes jääks elatise väljamõistmisel hageja poolt soovitud ulatuses vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. Hageja ei ole lisanud laste vajaduste arvestusele koopiat lepingutest , mille alusel on eluasemelaenu ja eluasemekulude maksed tehtud. Samuti kui hageja enda sissetulek on xxxx kuni xxxx krooni kuus, siis ei ole selge kuidas hageja saab lastele kulutada 12 400 krooni kuus. Hagejal on lisaks veel endal vajadused, mis on vaevalt väiksemad kui lastel. Kui hageja perekonna väljaminekud on 18 000 krooni kuus, vajab hageja täiendavalt rahalist abi vähemalt 13 000 krooni kuus. On põhjendamatu eeldada, et hageja vanemad toetavad teda sellises ulatuses. Tõenäoline on , et hageja enda sissetulek on tunduvalt suurem, kui tema poolt hagiavalduses näidatu. Hageja teeb igakuiselt makseid, mis tunduvalt ületavad tema

2-08-61842

3 (5) sissetulekuid. Kostja on alati maksnud elatist oma võimete kohaselt ning vastavalt laste ülalpidamisvajadustele. Hageja ei ole kordagi pöördunud kostja poole palvega maksta täiendavat elatist ning esimene sellekohane pöördumine ongi hagiavalduse esitamine. Kostja maksis lastele elatusraha kummalegi 1500 krooni kuus. Selline kokkulepe toimis kuni hageja poolt hagiavalduse esitamiseni. Koheselt peale kohtu tagaseljaotsuse tegemist arestis kohtutäitur kostja arved ja kostja ei saanud enam elatist tasuda.

Kostja esitas ka vastuhagi lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudes.

Menetluse käik

Kohtuistungil hageja jäi esitatud hagi juurde ja palus hagi rahuldada.

Kohtuistungil kostja vaidles hagile vastu ja nõustus tasuma elatusraha 1500 krooni lapse kohta kuus.

Vastuhagis lastega suhtlemiskorra nõudes nõustusid pooled menetluse peatamisega ja kohtuvälisele nõustamisele saatmisega vastavalt TsMS § 561 lg.1. Kohus peatas antud nõudes menetluse ja saatis pooled kohtuvälisele nõustamiselekohtumäärus 26.01.2010.a.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused , tõendid, millele on rahatud kohtu järeldused ja seadused , mida kohus kohaldas

Kohus kuulanud ära pooled ja tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagejal ja kostjal on 2 last xx xx xxxx.a. sündinud M.-L.E. ja xx xx xxxx.a. sündinud E.- M.E.. Lapsed elavad hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Kostja tasus elatusraha laste ülalpidamiseks kuni hagi esitamiseni s.o september 2008.a. kahele lapsele kokku 3000 krooni kuus. Hagi menetlemise ajal alates oktoobrist 2008.a. kostja enam elatusraha laste ülalpidamiseks ei tasunud. Kohtumenetluse ajal on tasutud 2008 aastal 117.80 krooni ja 2009 aastal 1200 krooni seoses kohtutäituri poolt arve arestimisega tagaseljaotsuse täitmiseks.

Hageja leiab, et kostja poolt enne hagi esitamist makstud elatis ei olnud piisav laste ülalpidamiseks. PkS § 60 lg.1 järgi vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg.1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Lg.2 järgi elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatisrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

Hageja on M.L. vajadustena hagis märkinud ja kohtuistungil täpsustanud: eluasemekulud 500 krooni, kommunaalkulud (s.h. elekter) 700 krooni, toit 1500 krooni, transport 240 krooni, sidekulud 160 krooni, ravimid 100 krooni, koolikohustuste täitmine 500 krooni, riided ja jalatsid 1000 krooni ning trenn ja ringid 500 krooni. Seega kokku 5200 krooni. E.M. vajadustena on hageja hagis märkinud ja kohtuistungil täpsustanud eluasemekulu 500 krooni, kommunaalkulu (s.h. elekter) 700 krooni, toit 1500 krooni, transport 460 krooni, sidekulu 160 krooni, ravimid 340 krooni, lasteaiamaks + õppevahendid 1100 krooni, riided ja jalatsid 1000 krooni ja trenn ning ringid 300 krooni. Seega kokku 6060 krooni. Eluasemekuludena selgitab hageja , et see koosneb korteriostuks tulenevast laenulepingust ning eluja pensionikindlustuse lepingut. Lepinguid ei ole hageja kohtule esitanud. Kohus leiab, et elu

2-08-61842

4 (5) – ja pensionikindlustuse lepingu järgi tasutavaid makseid ei saa laste ülalpidamiseks vajaliku elatusraha suuruse arvestamisel arvestada. Kui palju hageja korterilaenu kuus tagastab ei ole kohtule üheselt selge, kuna esitatud on ainult märtsikuu 2009.a. maksekorraldus 1845 krooni tasumise kohta. Kommunaalkulud s.h. elekter 700 krooni lapse kohta kuus talvel on ilmselt põhjendatud, arvestades , et perekonnas on 3 liiget. Seega kuus 2100 krooni. Samas suvel on antud maksed ilmselt väiksemad. Toit 1500 krooni kuus on põhjendatud kulu. Transpordi kulu peab kohus põhjendatuks kummalegi lapsele 200 krooni kuus ja sidekulu 160 krooni kuus. Koolikohustuse täitmine M.L. osas 500 krooni kuus ja E.M. osas 1000 krooni kuus (s.h. lasteaiamaks). Riided ja jalatsid M.L. osas 800 krooni kuus ja E.M. osas 600 krooni kuus, ravimid M.L. osas 100 krooni ja E.M. osas 300 krooni kuus. Hageja on esitanud kohtule tõendi, et E.M.`el on diagnoositud allergiline astma ja laps on tihti haige. Samuti kuna lapsed soovivad käia treeningutel, siis on põhjendatud kulu selleks 300 krooni kuus.

Hageja varaline seis. Hageja töötab OÜ-s xxxx xxxx, töötasu oktoobris 2008.a. xxxx krooni, novembris 2008.a. xxxx krooni, detsembris 2008.a. xxxx krooni ja jaanuaris 2009.a. xxxx krooni (I toimik, tl.202-205). Hagejale kuulub kaks kinnistut (II toimik, tl. 125-128 ).

Kostja varaline seis. Kostja on mittetulundusühingu xx xxxxxx juhatuse liige , mittetulundusühingu xxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxxxx asutaja ja juhatuse liige ja xxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx asutaja ja juhatuse liige (II toimik, tl.118-120 ). Kostja on esitanud kohtule xx xxxxxx MTÜ töötasuõiendi, mille kohaselt tema brutotöötasu kuus on xxxx krooni (II toimik, tl.37). Kostja on esitanud ka kohtule oma pangakonto väljavõtte perioodil01.01.2009- 01.11.2009.a., mille kohaselt tema pangakontole on 10 kuu jooksul kokku laekunud xxxxx krooni s.o. keskmiselt xxxx krooni kuus (II toimik, tl.28-29). Kostja ülal pidada on veel üks alaealine laps E.E., sünd : xx xx xxxx.a. (I toimik, tl.42). Kostja elukaaslase M. P.`i sissetulekute tõendamiseks on kostja esitanud kohtule pangakonto väljavõtted 01.07.2009 - 30.11.2009.a. , mille kohaselt laekus pangakontole perioodil 01.07.2009- 30.09.2009 kokku xxxxx krooni ja perioodil 01.10.2009- 30.11.2009 kokku xxxxx.xx krooni. Seega 5 kuuga laekus pangakontole xxxxx krooni : 5 kuuga s.o. keskmiselt xxxx krooni kuus (tl.82-86). Laekumiste hulgas on ka elatis B.P.`i ülalpidamiseks xxxx krooni kuus. Kostja perekonnas on kokku 4 liigetkostja ise, elukaaslane M.P., nende alaealine laps E.E. ja elukaaslase alaealine laps B. P.. Perel on 2 sõiduautotxxxx xxxxx xxxx.a. ja xxxxxxx xxx, xxxx.a. (II toimik, tl.123-124 ). Kostjal kinnisvara kinnisturegistri andmebaasi kohaselt puudub. Elukaaslasel M.P.`il on korteriomand xxx alevikus, xxx vallas, xxxxxxxxx (II toimik , tl.121- 122). Kostja on esitanud arvestuse , et 4-liikmelisele perele kulub kuus kokku 10 616 krooni (II toimik, tl.81). Kostja arvestuse kohaselt kulub tema ja elukaaslase toidu peale kokku 1825 krooni kuus. Samas kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on tihti makseid teinud restoranis, pubis ja kohvikus. Ainuüksi oktoobris 2009.a. makseid 1433.50 krooni eest (II toimik, tl.29). Samuti on kostja poolt tehtud igakuiseid ülekandeid selgitusega „xxxxxxxxx xxx, xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx“, juulis 2009.a. xxxx krooni, augustis 2009.a. xxxx krooni, septembris 2009.a. xxxx krooni, oktoobris xxxx krooni (II toimik, tl.28-29), mida ei ole pereliikmete kulutustes arvestatud. Kostja on töövõimeline meesterahvas, kes on ilmselt suuteline ka rohkem teenima , kui xxxx krooni kuus.

PkS § 61 lg.4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval ajal on 2175 krooni kuus. Sama paragrahvi lg. 5 järgi kohus võib elatise suurust vähendada alla lg.4 nimetatud suuruse , kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

2-08-61842

5 (5)

Kohus leiab arvestades, et kostjal on veel üks alaealine laps ülal pidada, kes jääb vähem kindlustatuks elatise väljamõistmisel miinimummääras, et hageja kasuks tuleb laste ülalpidamiseks välja mõista 2000 krooni lapse kohta kuus alates hagi esitamisest s.o. 24.09.2008.a. ja võlgnevus aasta eest enne hagi esitamist arvestades elatise maksmise kohustust 2000 krooni lapse kohta kuus. Kuigi laste vajadused on suuremad ei võimalda M.E. varaline seis elatusraha suuremas summas välja mõista, kuna sel juhul jääks vanema teine laps vähem kindlustatuks,kui elatist saavad lapsed.

Kohus arvestab elatise väljamõistmisel ka seda , et elatise saaja peab saadud elatiselt tasuma tulumaksu vastavalt TuMS § 19. Tulumaksumäär käesoleval ajal 21%- TuMS § 4 lg.1. Kostjal aga on õigus maksustamisperioodil tulust maha arvata maksustamisperioodil makstud elatis, mis maksustatakse TuMS § 19 lõike 1 kohaselt – TuMS § 24.

PkS § 70 lg.2 järgi kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamisekohustust ning ei esinenud perekonnaseaduse § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid. Elatise enne hagi esitamist 1 aasta saab välja mõista ka juhul kui vanem täitis ülalpidamiskohustust ebapiisavalt. Selline on kohtupraktika - RKL 3-2-1-108-07 ja 3-2-1-119- 07.

Võlgnevus aasta enne hagi esitamist on perioodil 24.09.2007.a. – 23.09.2008.a. s.o. 12 kuu eest summas 12 000 ( 12 x (2x500) krooni, millest tuleb maha arvata menetluse kestel tasutud 117.80 krooni ja 1200 krooni. Seega võlgnevus kokku 12 000- 117.80 -1200 = 10 682.20 krooni, ühele lapsele 5341.10 krooni. 3000 krooni kuus kahele lapsele kostja perioodil 24.09.2007 – 23.09.2008.a. elatist tasus.

Vastavalt PkS § 61 lg.3 vanema varalise seisundi v. lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 163 lg.1 kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda 33,3 % ja kostja kanda 66, 7% . Elatise nõue kahele lapsele kokku summas 6000 krooni kuus , rahuldamisele kuulub nõue kahele lapsele 4000 krooni kuus s.o. 66,7 %.

Ivika Sillaots Kohtunik