2-09-55043/14 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-09-55043 Lk 1 / 3

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2010.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-55043 Tsiviilasi L K hagi A K vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja L K (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja A K (isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistung

28. jaanuaril 2010.a.

Tsiviilasja hind 11475 krooni

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Muuta Sillamäe Linnakohtu 16.05.1996.a otsusega nr 2-105 A K L K kasuks lapse A K ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust.

3. Välja mõista A K L K kasuks alates 20.10.2009.a elatis 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus A K, sündinud XXX, ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.

4. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel.

Menetluskulude jaotus

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

2-09-55043 Lk 2 / 3

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

20.10.2009.a esitatud hagiavalduses esitas L K nõude suurendada kostjalt Sillamäe Linnakohtu 16.05.1996.a otsusega alaealise poja A K ülalpidamiseks väljamõistetud elatist kuni 2175 kroonini kuus.

Kostja 18.01.2010.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses võttis hagi õigeks ja tunnistas hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid. Kostja kinnitas, et tema sissetulek võimaldab teda last ülal pidada summas 2175 krooni kuus.

Kohtu õiguslik põhjendus

Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kuna kostja võttis kirjalikus vastuses hagi õigeks, kuulub hagi rahuldamisele.

TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.

Kohus tuvastas, et Sillamäe Linnakohtu 16.05.1996.a. otsusega nr 105 on kostjalt A K hageja L K kasuks välja mõistetud elatis A K ülalpidamiseks igakuuliselt 900 krooni.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et lapse saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. PKS § 60 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Alates 01.01.2009.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool sellest moodustab 2175 krooni. Seega on põhjendatud elatise suuruse, milline on välja mõistetud kostjalt hageja kasuks Sillmäe Linnakohtu otsusega, muutmine ja kostjalt tuleb hageja kasuks lapse ülalpidamiseks välja mõista elatis 2 175 krooni igakuuliselt kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kuna hagi oli kohtule esitatud 20.10.2009.a, siis

2-09-55043 Lk 3 / 3

PKS § 70 lg 1 alusel mõistab kohus elatise alates 20.10.2009.a.

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas hagi kohtusse elatise suurendamiseks alates

900 kroonist 2175 kroonini kuus, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 11475 krooni (2175 krooni –

900 krooni x 9 kuud).

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg 6 kohaselt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik