2-09-45228/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise koht Viljandi Kohtumaja Kohtuasja number nr 2-09-45228 Otsuse kuupäev 29.jaanuar 2010

Kohtunik Silvi Maiste Istungisekretär Aino Männik Kohtuasi M.K.u hagi S.K.u vastu lastele elatise nõudes Hageja M.K. ( isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x-xx xxxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxxxxx) Hageja esindaja Advokaat Pille Toom Kostja S.K. (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx xxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ) Asja läbivaatamise kuupäev 25.jaanuar 2010

Resolutsioon Välja mõista S.K.ult M.K.u kasuks elatis S K ( sündinud xx.xxxxxxxx xxxx) ülalpidamiseks 2175 ( kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis ) krooni kuus alates 01.jaanuarist 2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni ja elatis M K ( sündinud xx.xxxxxxxx xxxx ) ülalpidamiseks 2175 ( kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis ) krooni kuus alates 01.jaanuarist 2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud Hagiavalduse järgi poolte abielu on lahutatud 25.veebruaril 2005. Abielust on sündinud xx.xxxxxxxx xxxx poeg S K ja xx.xxxxxxxxx xxxx tütar M K.

Peale lahkuminekut leppisid pooled kokku, et kostja maksab vabatahtlikult lastele elatist. Kostja on maksnud elatist ebaregulaarselt ja ebapiisavalt. On olnud kuid, kus kostja on andnud elatist 3200 krooni kuu, kuid on palju kuid, kus ta üldse pole elatist maksnud. Viimased kuud pole elatist saanud.

Hageja taotleb, et kostjalt mõistetaks välja elatis 2600 krooni kuus kummagi lapse ülalpidamiseks, alates hagi esitamisest. .

2 Kostja vastas kohtule, et ta on maksnud elatist käest kätte 3200 krooni kuus. Ta on teinud ise ülekandeid ja samuti tema vend.

Kohtuistungil hageja esindaja seletas, et hageja muudab nõuet ja tagantjärele elatist ei nõua, kuna kostja on siiani ikkagi elatist maksnud. Nõudeks jääb alates 01.01.2010 elatist 2175 krooni kuus lapse kohta kuni lapse täisealiseks saamiseni. Nad on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja ei nõua viivitamatut kohtuotsuse täitmist.

Kostja tunnistas haginõuet sellisena nagu hageja esindaja istungil avaldas. Ta on nõus hageja esindaja poolt kohtuistungil esitatud nõuetega.

Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse § 61 lg 2 järgi elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lg 6 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. TsMS § 231 järgi ei ole tsiviilkohtumenetluses vaja tõendada asjaolu, mille kohus loeb üldtuntuks või mille teine pool omaks võtab. TsMS § 231 lg 2 teise lause kohaselt on omaksvõtt faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. TsMS § 231 lg 4 järgi eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus leiab, et kuna kostja nõustus hageja esindaja tehtud ettepanekutega elatise tasumise osas ja võttis kohtuistungil hageja esindaja poolt esitatud hagi nõuded omaks, tuleb välja mõista elatis kostjalt S K ülalpidamiseks 2175 krooni kuus alates 01.jaanuarist 2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni ja elatis M K ülalpidamiseks 2175 krooni kuus alates 01.jaanuarist 2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Menetluskulude arvestus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Lg 2 kohaselt menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osavõi solidaarvõlgnikena.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus leiab, et pooltel kokkuleppel tuleb jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Silvi Maiste kohtunik

3