Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-09-16012/24 AI generated

2-09-16012/24 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-09-16012/24
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Lahutada I L ja A L abielu, mis on sõlmitud xxxx Tallinna Perekonnaseisuameti Mustamäe osakonnas kanne nr. xx all. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättettoimetamisele järgnevast päevast arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Legislator headnote

AI generated

2-09-16012/24 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 26 kohaselt abielu lõpeb abikaasa surmaga või abielu lahutamisega. PerekS § 27 kohaselt abielu lahutab perekonnaseisuasutus või kohus. PerekS § 29 lg.1 kohaselt kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. PerekS § 29 lg.2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. PerekS § 30 p.3 kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.01. 2010.a. Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-16012

Tsiviilasi I L hagi A L vastu abielulahutuse nõudes

Menetlusosalised, esindajad HAGEJA I L, isikukood xxxx, elukoht xxxx; xxxx

KOSTJA A L, isikukood xxxx, elukoht xxxx; xxxx

Suuline menetlusistung 27.01.2010

RESOLUTSIOON

Lahutada I L ja A L abielu, mis on sõlmitud xxxx Tallinna Perekonnaseisuameti Mustamäe osakonnas kanne nr. xx all.

Hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättettoimetamisele järgnevast päevast arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Hageja nõuded Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud xxxx. Abielulised suhted on lõppenud alates maist 2008 ja nende taastamine ei ole võimalik. Lahuselu põhjusena nimetab hageja kostja alkoholilembust ja vägivaldsust, mis tingis ka hageja lahkumise. Ühised lapsi pooltel ei ole ja ühisvara osas on sõlmitud abieluvaraleping.

Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagis esitatud abieluliste suhete katkemise põhjuseid. Kinnitab, et on olnud peretülisid, kakluseid, asjadega loopimist. Sellele vaatamata anub hagejalt suhete taastamist ja kinnitab, et teeb kõik, et abielu jätkuks. Kinnitab, et on ka peale lahkuminekut saatnud hagejale meilisid ja väidab, et neis on olnud mustamist mõlemapoolselt. Möönab, et lahuselu on kestnud pikka aega.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 26 kohaselt abielu lõpeb abikaasa surmaga või abielu lahutamisega. PerekS § 27 kohaselt abielu lahutab perekonnaseisuasutus või kohus. PerekS § 29 lg.1 kohaselt kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. PerekS § 29 lg.2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. PerekS § 30 p.3 kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest.

TsMS § 357 kohaselt kohus peatab abielu lahutamise menetluse, kui võib arvata, et abielu saab säilitada. Antud asjas kohus ei näe alust menetluse peatamiseks leppimisaja andmiseks. Poolte kooselu taastamine on mõeldav siis, kui mõlemad pooled seda vähemalt mingil määral möönavad, hageja antud juhul on selle aga kindlalt välistanud ja kohus leiab, et vägivaldselt suhtlemisele sundida ei ole võimalik. Poolte reaalne lahuselu on kestnud ka juba ligi kaks aastat, mis on piisavalt pikk aeg, et tõsise tahtmise korral saanuks leppimine anda tulemusi. Kostja väidab küll, et hageja on väga vähe aega olnud Eestis ja see on olnud takistuseks, samal ajal aga internetiseeruvas ühiskonnas on suhtlemine ja suhete arutamine võimalik ka muul viisil ja kui hageja väidab, et kirjavahetus on olnud ebameeldiv ja kostja kinnitab, et on toimunud mustamist, siis see ei ole suhete normaliseerimiseks aktsepteeritav ja tulemusi andev moodus Kohus leiab, et lähtudes poolte sisulisest lahuselust ei ole suhte säilitamine enam võimalik. Poolte lahuselu kestnud küllalt kaua ja kui selle aja jooksul ei ole suudetud erimeelsusi lahendada, siis lahkukasvamine vaid süveneb.

Abielusuhete lõppemise ajaks tuleb lugeda poolte ühisel kinnitusel mai 2008.

Kostjale on hagi sisu teada alates 15.05.2009 ja ta on korduvalt jätnud teadlikult istungile ilmumata, mistõttu kohus on pidanud kohaldama kostja suhtes sundtoomist. Kohus leiab, et olukorras, kus poolte kooselu on katkenud nii füüsiliselt kui emotsionaalselt ja hageja ei ole saanud suhte lõppemist vormistada üksnes kostjast tuleneva käitumise tõttu, ei ole põhjendatud istungi edasilükkamine leppimisaja andmiseks.

Hagi on tõendatud abielutunnistusega, kostja poolt hagi tunnistamisega.

TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg.1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohtunik:

/allkiri/

Marika Leimann

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 16. märtsil 2010. a. Nooremreferent

Lea Herne