2-09-8434/9 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-09-8434

I

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (osaotsus)

Kohus Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Kohtunik Raivo Einula

Sekretär Kristiina Vürst

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. jaanuar 2010. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja (Tartu mnt 85, 15083 Tallinn)

Tsiviilasja number 2-09-8434

Tsiviilasi RV versus MV abielulahutuse ja abikaasade ühisvara nõudes

Asja läbivaatamise kuupäev

14. jaanuar 2010. a, kohtuistung

Menetlusosalised

hageja RV(ik XXX elukoha aadress: XXX), viibis kohtuistungil

hageja esindaja vandeadvokaat Triin Biesinger- Jussmann (Alvin, Rödl & Partner Advokaadibüroo, Roosikrantsi 2, Tallinn 10119), viibis kohtuistungil

kostja MV(ik XXX, elukoha aadress: XXX), ei viibinud kohtuistungil

Menetlustoiming

Osaotsuse tegemine abielulahutuse nõudes RESOLUTSIOON Lahutada RV’i ja MV’i abielu, milline on

2-09-8434

II sõlmitud XXXTallinna Perekonnaseisuametis, abieluakt nr XXX.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud

27. veebruaril 2009 esitas RV kohtule hagi MVi vastu abielu lahutamiseks ja abikaasade ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt abiellusid pooled XXX Tallinnas. Ühiseid lapsi pooltel ei ole. Hageja palus hagiavalduse kohaselt:

1. Lahutada RVi ja MVi abielu;

2. Jagada hageja ja kostja ühisvara järgmiselt: 2.1. RV-i ainuomandisse jääb: 1) Korteriomand aadressil Tallinn XXX, Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr XXX ja parkimiskoht nr XXX (Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr XXX); 2) Laenulepingutest nr. XXXja XXXtulenevad laenukohustused. 2.2 MVi ainuomandisse jätta: 3) Sõiduauto Toyota Camry, 1992. a väljalase.

2.3. Mõista RV-ilt MV-i kasuks välja 84 635,16 krooni.

20.07.2009 esitas hageja pärast kostja vastust kohtule nõude täpsustuse, mille kohaselt hageja palus:

1. Lahutada RVi ja MVi abielu osaotsusega;

2. Jagada hageja ja kostja ühisvara järgmiselt:

2.1. RVi ainuomandisse jääb: 1) Korteriomand aadressil Tallinn XXX, Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr XXX ja parkimiskoht nr XXX (Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr XXX); 2) Laenulepingutest nr. XXXja XXXtulenevad laenukohustused; 3) sõiduauto Toyota Camry, 1992. a väljalase;

2.2. Mõista MV-ilt RVi kasuks välja 10 364,84 krooni.

2.3. Hageja menetluskulud jätta MVi kanda. Hagiavalduse kohaselt ületamatute lahkhelide tõttu on hageja ja kostja abielulised suhted lõppenud 28.06.2007. a ning hageja ei pea võimalikuks abieluliste suhete taastamist. Vaatamata sellele, et abieluliste suhete lõppemisest on möödunud juba pikk aeg, ei ole kostja soostunud abielu lahutama ja ühisvara jagama kohtuväliselt. Hageja on teinud igakülgseid jõupingutusi lahendamaks asja kohtuväliselt – hageja on teinud kostjale heas usus alates 16.04.2008. a. korduvalt konkreetseid kirjalikke ettepanekuid mõistliku kohtuvälise lahenduse saavutamiseks ning algselt oligi kostja nõus lahutama abielu perekonnaseisuametis ja jagama ühisvara poolte kokkuleppel, ent hiljem on keeldunud igasugustest mõistlikest kompromissidest. Seega, vaatamata hageja jõupingutustele ei ole õnnestunud vaidlust lahendada kohtuvälise kompromissiga, mistõttu oli hageja sunnitud pöörduma kohtu poole abielulahutuse ja ühisvara jagamise nõudega.

2-09-8434

III

Kohus toimetas hagiavalduse kostjale kätte 11.05.2009 (lk 68). Hagimaterjalid võttis vastu kostja elukoha aadressil elanud üürnik.

Kostja saatis 11.06.2009 kohtule e-kirja (lk 70), milles teatas, et sai hagimaterjalid tegelikult kätte 09.06.2009. Kostja vastas hagile (lk 71-74) 19.06.2009. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Abielulahutuse nõude kohta leidis kostja, et abielu lahutamine ei ole mõistlik ega vajalik. Kostja arvates ei ole hageja põhjendanud, miks on väljakujunenud olukord takistuseks abielusuhte jätkamisele. Hageja paljasõnaliste repliikide põhjal ei saa kostja arvates kohus langetada otsust abielusuhete jätkamise võimatuse kasuks. Nii nagu ei pane seadus abielu registreerimisega pooltele kohustust ühes elada, nii ei saa ka lahus elamine olla üheselt arvestatavaks tõendiks abielusuhte lõppemise otsustamiseks. Kuna kostja ei soovi abielu lahutada, siis puudub vajadus ka jagada ühisvara. Kostja palus menetlusposti edastada temale aadressil XXX Tallinnas (lk 74)

Kohus saatis koopia kostja vastusest hageja esindajale, kes sai selle kätte 29.06.2009 (lk 76) ja edastas omakorda20.07.2009 vastuse kostja vastusele koos haginõude täpsustusega seoses jagatava vara väärtuse muutumisega (lk 77-82). Kohus on ka viimatinimetatud dokumendi (so hageja vastuse koos haginõude täpsustusega) kätte toimetanud kostjale 06.11.2009 (lk 115) elektrooniliselt, kuna postiga saadetud menetlusdokumente sisaldavad kirjad (lk 112-114) kostjani ei jõudnud ja tagastati kohtule korduvalt. Ühtlasi edastas kohus pooltele kohtukutse 10.11.2009 kell 9:30 istungile Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajja (lk 109-111, lk 115).

09.11.2009 kell 11:51 saatis kostja kohtuistungisekretärile e-kirja (lk 116-118), kus teatas, et haiguse tõttu ei ole tal kahjuks võimalik viibida kohtuistungil 10.11.2009 kell 9:30. Kostja taotles istugi edasilükkamist. Vormikohast tõendit haiguse kohta kostja ei esitanud.

10.11.2009 ilmus hageja koos esindajaga istungile (lk 120). Kohtuistungi protokollis kajastati, et kohus nõuab kostjalt arstitõendi esitamist, mis põhistaks istungilt puudumist haiguse tõttu. Samal päeval saatis istungisekretär kostjale e-kirja (lk 130) ja kohtukutse uuele istungile 14.01.2010 kell 13:30 (lk 131). E-kirjas informeeris kohus kostjat kohustusest esitada kohtule esimesel võimalusel nõuetele vastav tõend, mis kinnitaks kostja mitteilmumist 10.11.2009 istungile seoses haigusega.

Vaatamata kohtu nõudmisele ei esitanud kostja tõendit, mis põhistanuks ta puudumist 10.11.2009 istungilt.

13.01.2010 kell 22:23 saatis kostja e-kirja kohtunikule ja istungisekretärile (lk 135-137), milles teatas, et haiguse tõttu ei ole tal võimalik ilmuda taas kohtuistungile ja ta palus istung edasi lükata. 14.01.2010 istungipäeva hommikul tuletas kohus kostjale e-kirjaga meelde, et ilma nõutava (so vormikohase) arstitõendita ei ole lubatud istungilt puududa viitega põhjendatud takistuse esinemisele.

Hageja ja tema esindaja ilmusid kohtuistungile 14.01.2010 ja taotlesid asjas abielulahutuse nõudes osaotsuse tegemist ja abielulahutuse nõude sisulist läbivaatamist ilma kostjata. Poolte ühisvara jagamises palusid hageja ja ta esindaja kohtul teha tagaseljaotsus. Menetlusnormid, millele kohalolev pool viitas, on Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410, § 413 lg 4, § 414 lg 1, § 422, § 450 lg 1.

2-09-8434

IV

Hageja jäi tervikuna haginõude juurde ja palus abielu lahutada. Abielu jätkamist, leppimist ja abielusuhete taastamist hageja ei soovinud. Hageja seletas, et juba üksteist aastat elavad nad praktiliselt eraldi, kuigi samas eluruumis.

Kohtu põhjendused Toimikus olevast ja eelpool kajastatud menetluse käigust nähtub, et kõik MVile adresseeritud kohtudokumendid (hagimaterjalid ja kohtukutsed) on kostja isiklikult kätte saanud.

Menetlusse võtmise määruses oli kostjale teatavaks tehtud, et kohtuistungile mitteilmumisel on kohus õigustatud asja sisuliselt lahendama või tegema tagaseljaotsuse.

TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi.

14.01.2010 kohtuistungil taotles kohalolev pool asja sisulist lahendamist ja abielulahutuses osaotsuse tegemist ning poolte ühisvara jagamises tagaseljaotsusega hagi rahuldamist.

Kohus aktsepteeris hageja taotlust. Kostja ei ole kohtule esitanud nõuetelevastavat tõendit, mis põhistaks menetlustoimingule väljakutsutud isikul esinevat takistust (haiguse olemasolu). Iga raviasutus ja arst on teadlik, millised nõuded on sotsiaalministeerium kehtestanud ning millistele sisuja vorminõuetele peab vastama teatis väljakutsutud isikul tuvastatud takistuse olemasolust. Kostja ei ole seda nõuet täitnud ka pärast esimeselt istungilt puudumist.

TsMS § 414 lg 1 kohaselt, kui üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolu on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. Kohus peab vajalikuks osundada ka TsMS § 414 lg 3, mis sätestab, et kohus võib lahendada asja sisuliselt poole osavõtuta, isegi kui pool teatab mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jäämiseks, kui pool oli nõus kirjaliku menetlusega või kui asja arutamine on poole kohtuistungilt mõjuval põhjusel puudumise tõttu juba korra edasi lükatud ning pool on saanud võimaluse esitada avaldused, väited ja tõendid kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta. Kohus leiab, et kohus on õigustatud abielulahutuse nõudes osaotsust tegema.

TsMS § 410 näeb ette, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi.

TsMS § 413 lg 4 kohaselt kohus ei tee tagaseljaotsust abieluasjas ja põlvnemisasjas. Tagaseljaotsuse võib siiski teha ühisvara jagamise asjas või muu abikaasade varalist vahekorda puudutava hagi suhtes, kui asja saab lahendada eraldi muust abieluasjast.

TsMS § 450 sätestab, et kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib

2-09-8434

V kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust.

Hageja on taotlenud abielu lahutamist. Kohtule esitatud abielutunnistuse koopiast nähtuvalt on pooled sõlminud XXX abielu Tallinna Perekonnaseisuametis. Abiellumist kinnitab abieluakt nr XXX ja selle alusel välja antud abielutunnistus XXX.

Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 2 lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Hagiavaldusega ja hageja seletusega on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine on võimatu, sest pooled elavad pikemat aega lahus. Hageja ei ole soovinud abielusuhete jätkamist. Kostja on käitunud hagejaga vägivaldselt. Abielusuhted on purunenud ja hageja ei soovi kostjaga leppida. Kohus leiab, et poolte abielu tuleb seetõttu lahutada vastavalt PKS § 29 lg 2. Kostjal olid kõik võimalused ilmuda istungile, kuid ta ei teinud seda, nagu ei teatanud ka mitteilmumise aktsepteeritavat põhjust ega põhistanud nõuetekohaselt väidetavat ilmumist takistanud asjaolu. Mõjuva põhjuse kohtuistungilt puudumiseks või menetlustoimingu tegemata jätmiseks sisustab TsMS § 422:

(1) Mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat.

(2) Oma haiguse põhistamiseks, mis takistas hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast. Tõendi vormi ning selle väljaandmise tingimused ja korra kehtestab sotsiaalminister määrusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tõendi puudumine või puudulikkus ei välista haiguse põhistamist muude tõenditega. Istungile ilmumata jätmise põhistuseks ei loe kohus kostja e-kirja, milles ta teatab, et ei saa ilmuda seoses haigusega. Kostja oli teadlik, et pärast puudumist 10.11.2009 istungilt kohustati teda esitama nõuetele vastav arstitõend. Seda kohtu nõuet kostja ignoreeris. Põhistamine on TsMS § 235 tuleneva määratluse kohaselt väite põhjendamine kohtule selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 422 lg 2 vastavalt esitab menetlusosaline või tema esindaja oma haiguse põhistamiseks, mis takistas hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast. Tõendi vorm ning selle väljaandmise tingimused ja korra kehtestab sotsiaalminister määrusega (Sotsiaalministri 22.06.2004.a määrus nr 85). Tulenevalt TsMS § 422 lg 3 ei välista sama paragrahvi teises lõikes nimetatud tõendi puudumine või puudulikkus haiguse põhistamist muude tõenditega. Käesoleval juhul ei ole kostja esitanud mingisugustki dokumentaalset tõendit, mis põhistaks temal haiguse olemasolu. Seejuures peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et mitte igasugune haiguslik seisund ei anna alust jätta kohtu kutsel ilmumata, vaid on olemas teatud haigused ja haiguslikud seisundid, mille olemasolu võib olla takistuseks kohtusse ilmumisel.

2-09-8434

VI Poolte ühisvara jagamises teeb kohus tagaseljaotsuse.

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Raivo Einula Kohtunik