2-09-69578/3 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 26.jaanuar 2010.a. Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-69578 Tsiviilasi

AS Krediidikassa hagi Mare Nõmme vastu põhivõla ja kõrvalnõuete nõudes

Hagihind

14 104.54 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS Krediidikassa, registrikood 11344317, asukoht Jõe 3 Tallinn Esindaja: volikirja alusel Tarvo Ilves, OÜ Julianus Inkasso, asukoht Jõe tn 3 Tallinn 10151 Kostja: Mare Nõmme, isikukood xxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Kohtuistungi toimumise aeg 26.jaanuaril 2010.a. kirjalikus eelmenetluses

RESOLUTSIOON 1.Rahuldada hagi. 2.Välja mõista Mare Nõmmelt AS Krediidikassa kasuks 14 104.54 (neliteist tuhat nelisada ükssada neli krooni ja 54 senti) krooni põhivõlga, 600.00 (kuussada) krooni võla sissenõudmisega seotud kulu, 556.80 (viissada viiskümmend kuus krooni ja 80 senti) krooni intressi ja 10 443.14 (kümme tuhat nelisada nelikümmend kolm krooni ja 14 senti) krooni sissenõutavaks muutunud viiviseid. 3.Välja mõista Mare Nõmmelt AS Krediidikassa kasuks viivis, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel sissenõutavaks muutunud, 3,50% tagastamata laenusummalt kuus alates 15.detsembrist 2009.a. kuni tagastamata laenusumma täieliku tagastamiseni. 4.Tunnistada käesolev otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS 1.Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-69578 kannab Mare Nõmme täies ulatuses. 2.AS Krediidikassa menetluskulu on 3250.00 (kolm tuhat kakssada viiskümmend) krooni hagihinnalt ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest tasutud riigilõivu ja õigusabikulu 3500.00 (kolm tuhat viissada) krooni. 3.Välja mõista Mare Nõmmelt AS Krediidikassa kasuks 6750.00 (kuus tuhat seitsesada viiskümmend) krooni hageja menetluskulude hüvitamiseks. 4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 kohaselt peab Mare Nõmme menetluskuludelt tasuda viivist Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui

100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. AS Krediidikassa võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Menetluse käik TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale isiklikult allkirja vastu. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

Kohtu põhjendused Hageja nõue tuleneb poolte vahel 30.märtsil 2007.a sõlmitud laenulepingust (edaspidi Leping), millega kostja sai laenu summas 9283.00 krooni (tl 8-13). Kostja kohustus tagastama hagejale saadud laenu, maksma intressi, viivist ja võla sissenõudmisega seotud kulusid kooskõlas Lepingus kokkulepituga. Hagi asjaolude kohaselt kostja endale võetud rahalisi kohustusi Lepingus kokkulepitud korras ja tähtajal ei täitnud ja seda vaatamata korduvatele meeldetuletustele (tl 6), millest tulenevalt ütles hageja Lepingu üles (tl 7). Hagi esitamise aja seisuga on kostja põhivõlg (tagastamata laen) hageja ees 14 104.54 krooni,

556.80 krooni intressi, 10 443.14 krooni hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist. Ka nõuab hageja kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulusid summas 600.00 krooni ja viivist, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel sissenõutavaks muutunud ja seda protsendina põhinõudest. TsMS § 407 lg 1 kohaselt loetakse hageja esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg

1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. VÕS § 367 lg 1 sätestab, et hagiavalduses võib koos põhinõudega nõuda ka hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutumata viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodust lähtudes on hagi põhivõla ja kõrvalnõuete osas hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 3000.00 krooni ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse eest tasutud riigilõivust 250.00 krooni ning lepingulise esindaja tasust 3500.00 krooni. Arvestades hagihinda ja hageja töö mahtu, hindab kohus kulutuse riigilõivule vajalikuks ning lepingulise esindaja tasu põhjendatuks. Kostja peab hageja menetluskulud hüvitama täies ulatuses. Hageja ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi taotleda.

Ingrid Niinemägi Kohtunik