3-09-836/37 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-09- 836

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht

25. jaanuar 2010.a Tallinn Haldusasja number 3-09- 836 Haldusasi M.V. kaebus Tallinna Vangla kodukorra punkti 2.12 osaliseks tühistamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks lubada kaebuse esitajal kasutada olmeelektroonikat peale kella 22.00. Menetlusosalised Kaebuse esitaja M.V.. Vastustaja Tallinna Vangla. Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus. Resolutsioon

1. Jätta kaebus täielikult rahuldamata (HKMS § 26 lg

1 p 6).

2. Saata otsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 25.01.2010, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 31 lg 4). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 17.04.2009 saabus Tallinna Halduskohtule M.V. kaebus Tallinna Vangla tegevusele (tl 1–3). Kaebuse esitaja taotleb, et talle ei tehtaks takistusi ega seataks piiranguid peale kella 22.00 olmeelektroonika kasutamisel. 14.05.2009 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse taotlusega Tallinna Vangla kohustamiseks lubada kaebuse esitajal kasutada olmeelektroonikat peale kella

22.00 (tl 26–27).

2. 25.05.2009 saabus kohtule kaebuse esitaja avaldus, milles esitati täiendavad taotlused Tallinna Vangla direktori 16.04.2009 käskkirjaga nr 21 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra punktide 2.10 ja 2.12 vaidlustamiseks (tl 33–34).

3. Kuivõrd kaebuse aluseks olnud õigusakt oli menetluse kestel kehtetuks tunnistatud, jättis kohus 11.06.2009 määrusega kaebuse HKMS § 23 lg 3 punkti 1 alusel läbi vaatamata (tl 40–41). 10.07.2009 määrusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Tallinna Halduskohtu 11.06.2009 määruse (tl 50–51) ja saatis kaebuse menetluse jätkamiseks halduskohtule tagasi.

4. 25.09.2009 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-09-836 tagastas kohus kaebuse vangla kodukorra punkti 2.10 vaidlustamise osas HKMS § 11 lg 3¹ punkti 1 alusel, kuna kaebuse esitaja ei olnud kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kaebuse esitaja kohtumäärust kaebuse osalise tagastamise osas ei vaidlustanud.

5. Kohus jättis M.V. kaebuse Tallinna Vangla kodukorra punkti 2.12 vaidlustamise täienduse osas 25.09.2009 määrusega käiguta (tl 81–84) ja 06.11.2009 määrusega jättis kohus kaebuse veelkord kaebuse taotluste täpsustamiseks käiguta (tl 98–100). 24.11.2009 määrusega võttis kohus kaebuse muudetud taotluse osas menetlusse ja 23.12.2009 määrusega määras kohus asja kirjalikku menetlusse.

KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT

6. M.V. taotleb Tallinna Vangla kodukorra punkti 2.12 osalist tühistamist osas, milles kodukord ei luba kinni peetaval isikul kasutada olmeelektroonikat öörahu ajal ja Tallinna Vangla kohustamist lubada kaebuse esitajal kasutada olmeelektroonikat peale kella 22.00.

7. Kohtule esitatud esialgses kaebuses (tl 1-3) vaidlustab kaebuse esitaja Tallinna Vangla tegevuse, millisega temal ei võimaldata jälgida televisioonisaateid peale kella 22.00. Kaebuse kohaselt tuleb kaebuse esitajat kohelda vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 41 lg-le 1 viisil, milline kindlustab, et vahi all viibimine ei põhjusta kaebajale rohkem ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. VangS § 41 lg 2 alusel kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib Justiitsministeerium või vangla kohaldada vaid selliseid piiranguid, millised on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel. Kuna kõik isikud, kellega kaebuse esitaja on ühte kambrisse paigutatud, on avaldanud, et kaebaja olmeelektroonika kasutamine neid ei häiri, vaid vastupidi, nad on ka ise huvitatud televisiooniülekannete jälgimisest peale kella 22.00, siis puudub piirangul seaduslik alus. Seega ei toeta piirang vahistuse eesmärke ega ole seotud vangla julgeolekuga.

8. Kaebaja leiab, et seoses sellega, et Tallinna Vangla ei ole pakkunud talle võimalust osaleda kultuuriüritustel ning teadaolevalt on enamus kultuurisaateid just õhtusel ajal ja lõpevad peale kella 22.00, siis on kaebuse esitaja asetatud olukorda, mis teda desotsialiseerib. Ka Euroopa Vanglareeglistiku REC (2006) 2 p 27.6 kohaselt tuleb tagada meelelahutustegevus.

9. Kaebaja leiab, et ta on vaba inimene, kes ei ole sunnitud alluma vangla direktori seadusvälistele repressioonidele, temale kohaldatavad piirangud saavad olla seotud ainult kriminaalmenetluse tagamisega või vangla julgeolekuga.

10. Kaebaja märgib, et vastavalt VangS § 31 lg-le 3 katab ta televiisori kasutamise kulud ajapõhiselt. Seadus ei ole piiranud tema televiisori kasutamise aega. Seega piirates ajaliselt televiisori kasutamist, tekitab Tallinna Vangla täies mahus tasu võttes kaebajale põhjendamatut kulu.

11. Kaebaja leiab, et Tallinna Vangla direktori 16.04.2009 käskkirjaga nr 21 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra punkt 2.12, mille kohaselt ei tohi kinni peetav isik kasutada olmeelektroonikat öörahu ajal, on ebaproportsionaalne ja põhjendamatu ning piirangul puudub seaduslik alus. Kaebaja arvates ei riku ta olmeelektroonika kasutamisega peale kella 22.00 kellegi öörahu ega häiri teisi kinni peetavaid isikuid. 12.11.2009 kohtusse saabunud vastuses kohtu 06.11.2009 määrusele (tl 103) teatab kaebaja, et peab olmeelektroonika all silmas kõike olmeelektroonikat, mis on vanglas lubatud ja mis ei ole vanglas keelatud

VASTUSTAJA SEISUKOHT

12. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

13. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VskE) § 10 lg 1 sätestab, et vangla direktor kinnitab vangla päevakava, milles nähakse ette kinnipeetavate äratus, loendus, hommikuvõimlemine, tualett, söömine, tööle saatmine, töötamine, õppimine, kultuurija spordiürituste jm ajad ning direktori vastuvõtuajad. VskE § 10 lg 2 sätestab, et kinnipeetavaile on ette nähtud 8-tunnine pidev uneaeg ja oma äranägemisel kasutatav vaba aeg. Julgeoleku tagamise eesmärgil võib katkestada kinnipeetava uneaega või vabalt kasutatavat aega.

14. Tallinna Vangla direktori 16.04.2009 käskkirjaga nr 21 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra punktist 2 tulenevalt on eelvangistushoone kambris viibiva kinni peetava isiku päevakava kohaselt öörahu kella 22.00-06.00. Tallinna Vangla kodukorra punktist 2.10 tuleneb, et kui tehniliselt on võimalik, võib vangla kambrites olevatest elektripistikutest elektri välja lülitada öörahu ajaks. Tallinna Vangla kodukorra punkti 2.12 kohaselt on loendus kinni peetavale isikule kohustuslik. Riietus peab olema korrektne. Loenduse ajal ei ole lubatud ringi liikuda, omavahel vestelda ja suitsetada. Kinni peetav isik ei tohi kasutada olmeelektroonikat loenduse ja öörahu ajal.

15. Tulenevalt VskE § 10 lg-st 2 on kinnipeetavale ette nähtud 8 tundi uneaega ja oma äranägemisel kasutatav vaba aeg. Tallinna Vangla kodukorra kohaselt on vanglas öörahu ajavahemikul 22.00- 06.00, so 8 tundi. Kuna vangla peab tagama kinni peetavale isikule 8-tunnise uneaja, siis on keelatud öörahu ajal ka olmeelektroonika kasutamine. Tulenevalt eeltoodust on Tallinna Vangla seisukohal, et kodukorras toodud piirangul on seaduslik alus ning kaebuse esitaja sellesisuline väide on alusetu. Lisaks leiab Tallinna Vangla, et olmeelektroonika kasutamise keelamine öörahu ajal ei saa rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, kuna seadmeid saab kasutada muul ettenähtud ajal. Samuti on Tallinna Vangla seisukohal, et kaebuse esitaja on ebaõigesti tõlgendanud VangS §-s 41 lg-s 1 sätestatut, kuna asjaolu, et kaebaja ei saa öörahu ajal olmeelektroonikat kasutada, on üks paratamatutest ebamugavustest, mis on tingitud tema viibimisest vanglas.

16. Tallinna Vangla leiab, et kuna paljusid televisioonis näidatavaid kultuurisaateid on võimalik jälgida kogu päeva jooksul, siis on alusetu kaebuse esitaja väide, et tal ei ole võimalik televisiooni vahendusel kultuurisaateid jälgida. Samas juhib Tallinna Vangla tähelepanu sellele, et Euroopa Vanglareeglistiku soovitused ei ole vanglale täitmiseks kohustuslikud, kuid vastavalt võimalustele püüab Tallinna Vangla oma töö korraldamisel arvestada nimetatud soovitustega. Samuti on Riigikohus oma 05.02.2009 otsuses nr 3-3-1-95-08 asunud seisukohale, et soovitusliku iseloomuga Euroopa Vanglareeglistiku normid ei ole küll õiguslikult siduvad, kuid neid tuleks käsitada eesmärkide ja põhimõtetena, mille täitmise poole püüelda ja millest võimaluse korral juhinduda Eesti õigusaktide tõlgendamisel ja rakendamisel. Ühtlasi selgitab Tallinna Vangla, et vangla võimaldab kinni peetavatel isikutel erandkorras jälgida televisioonisaateid ka peale öörahu algust, kui televisioonisaated kajastavad olulisi kultuurivõi spordisündmusi. Näiteks on kinni peetavatel isikutel võimaldatud jälgida maailmameistrivõistlusi jalgja korvpallis, Eurovisiooni finaalvõistlust, olümpiamänge, Eesti Vabariigi presidendi kõnet uusaasta öösel jm.

17. Kaebuse esitaja televiisori kasutamise piirang tuleneb Tallinna Vangla kodukorra punktidest 2.1. ja 2.12. Nimetatud kodukorra punktide kohaselt algab Tallinna Vanglas öörahu kell 22.00 ning öörahu ajal on keelatud kasutada olmeelektroonikat. Kaebuse esitajal on õigus ja võimalus vaadata televiisorit kuni öörahu alguseni, kuid mitte peale seda. Tallinna Vangla on seisukohal, et kaebuse esitaja arusaam, et ta võib kambris öörahu ajal kasutada olmeelektroonikat, kui samas kambris viibivad kinni peetavad isikud sellega nõustuvad, on ekslik. Vangla sisekorraeeskirja täitmine on kinnipeetavale kohustuslik ning tulenevalt VSkE § 10 lg-st 3 on kinnipeetava vaba aeg vaid aeg, mis jääb üle 8-tunnisest pidevast uneajast ehk öörahust. Televiisorit kui vaba aja veetmise vahendit saab kinnipeetav sellest tulenevalt kasutada üksnes vabal ajal vangla päevakavast tulenevate võimaluste piires. Tulenevalt eeltoodust on Tallinna Vangla seisukohal, et puudub alus ettekirjutuse tegemiseks võimaldada kinni peetavatel isikutel kasutada olemelektroonikat või vaadata televisioonisaateid ka öörahu ajal.

18. Tulenevalt VangS § 31 lg-st 2 võib vangla direktori või tema määratud isiku loal olla kinnipeetaval isiklik raadio, televiisor, videovõi helikassettmagnetofon või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid. VangS § 31 lg 3 kohaselt lõikes 2 nimetatud elektriseadmete kasutamise kulud katab kinnipeetav. Elektriseadme kasutamise kulude arvestusperioodi pikkuseks on üks kuu ning kulude arvestamise aluseks on elektriseadme võimsus. Elektriseadmete kasutamise kulude määrad, nende arvestamise ja hüvitamise kord on kehtestatud vangla sisekorraeeskirjas. VskE § 591 lg-st 1 tulenevalt tuleb kinnipeetaval hüvitada vanglale isiklike elektriseadmete kasutamise kulud, kui elektriseadme võimsus on kümme või enam vatti. Isiklike elektriseadmete kasutamise kulud on kinnipeetav kohustatud hüvitama vastavalt järgmistele normidele: 10-30 W seadme eest kuus 10 krooni; 31-100 W seadme eest kuus

35 krooni; üle 100 W seadme eest kuus 45 krooni. Seega ei olene kaebaja televiisori kasutamise kulu hüvitamine mitte kasutamise ajast, vaid televiisori võimsusest ning kaebaja väide, et Tallinna Vangla tekitab temale põhjendamatut kulu, on asjakohatu.

19. Tallinna Vangla on seisukohal, et olmeelektroonika kasutamise keelamisel öörahu aial on olemas seaduslik alus ning piirang on proportsionaalne, vajalik ja mõõdukas, mis ei riku kaebuse esitaja õigusi.

KOHTU PÕHJENDUSED

20. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt ei võtnud Riigikohtu kriminaalkolleegium M.V. kaitsja vandeadvokaat S.Sillari kassatsioonkaebust 20.07.2009 määrusega nr 3-7-1-1-251 menetlusse ning on jõustunud Harju Maakohtu 13.01.2009 otsus kriminaalasjas nr 1-07-9015 M.V. süüdistuses ning Tallinna Ringkonnakohtu 11.05.2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-07-9015 M.V. süüdistuses. Seega on M.V. jõustunud kohtuotsusega süüdi mõistetud kinnipeetav, mitte enam vahistatu.

21. VangS § 105 lg 3 kohaselt vangla kodukorra kinnitab vangla direktor kooskõlastatult Justiitsministeeriumiga. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vangla kodukorra näol on tegemist üldkorraldusega HMS § 51 lg 2 tähenduses, mis on seega vaidlustatav halduskohtus (RKHK 3-3-1- 54-07 p 7).

22. VangS § 41 lg 2 esimese lause kohaselt kinnipeetava, karistusjärgselt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Riigikohtu üldkogu on 07.12.2009 kohtuotsuses asjas nr 3-3-1-5-09 punktis 30 leidnud, et vangistuse sisu on isikult vabaduse võtmine, st teatud ajaks piiratakse isiku liikumisvõimalust ja võimalust realiseerida sellega olemuslikult seotud subjektiivseid (põhi)õigusi. Vangistust ei ole aga õige mõista üksnes füüsilise liikumisvabaduse piiranguna. Kinnipeetava kogu eluolu seotakse vanglaga – tema vabadus allutatakse VangS 2. ja 3. peatükist tulenevatele piirangutele, mis on vajalikud vangistuse kui karistuse täideviimiseks. VangS 2. peatükis asuva VangS § 31 lg 1 kohaselt võimaldatakse vanglas jälgida raadioja televisioonisaateid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestas kuni 24.07.2009, et vangla direktori või tema määratud isiku loal võib kinnipeetaval olla isiklik raadio, televiisor, videovõi helikassettmagnetofon või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid. Alates 24.07.2009 sätestab sama lõige, et vanglateenistuse ametniku loal võib kinnipeetaval olla isiklik raadio, televiisor, videovõi helikassettmagnetofon või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid. VangS § 90 lg 1 kohaselt kohaldatakse VangS 1., 2., ja 7. peatüki sätteid 5. peatükis (eelvangistuse täideviimine) sätestatud erisustega. VangS 5.peatükis asuva VangS § 93 lg 3 kohaselt vangla direktori või tema määratud isiku nõusolekul on vahistatule kambris lubatud isiklik raadio või televiisor. Eeltoodud sätetest ega ka vangistusseaduse ülejäänud sätetest ei tulene vanglale kohustust tagada kinnipeetavale või vahistatule ööpäevaringselt raadio või televiisori või mõne muu elektriseadmete kasutamise võimalus. Vastupidi, vangla peab tagama, et elektriseadmete kasutamisega kinnipeetava või vahistatu poolt ei rikutaks vangla sisekorraeeskirja ega häiritaks teisi isikuid.

23. VskE § 10 lg 1 kohaselt vangla direktor kinnitab vangla päevakava, milles nähakse ette kinnipeetavate äratus, loendus, hommikvõimlemine, tualett, söömine, tööle saatmine, töötamine, õppimine, kultuurija spordiürituste jm ajad ning direktori vastuvõtuajad. VskE § 10 lg 2 sätestab, et kinnipeetavaile on ette nähtud 8-tunnine pidev uneaeg ja oma äranägemisel kasutatav vaba aeg. Julgeoleku tagamise eesmärgil võib katkestada kinnipeetava uneaega või vabalt kasutatavat aega. Seega ei tulene VskE § 10 lg-st 2 kinnipeetavaile õigust kasutada 8-tunnist pidevat uneaega oma äranägemisel. VskE § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse kinnipeetava kohta käivaid sätteid ka vahistatule, kui vangistusseadusega või sisekorraeeskirjaga ei ole ette nähtud teisiti. 8-tunnine pideva uneaja osas ei ole vahistatule vangistusseadusega või sisekorraeeskirjaga ette nähtud teisiti. VangS §

67 lg 1 punkti 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma sisekorraeeskirju. VangS § 100 lg 1 kohaselt võib vahistatule vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada distsiplinaarkaristusi. Seega peab kinnipeetav ja vahistatu täitma vangla sisekorraeeskirju.

24. VangS § 105 lg 21 sätestas Tallinna Vangla direktori 16.04. 2009 käskkirjaga nr 21 Tallinna Vangla kodukorra kinnitamise ajal, et vangla kodukorras sätestatakse muuhulgas ka kinnipeetava või vahistatu päevakava (p 2). Tallinna Vangla kodukorra (http://www.vangla.ee/28524) punktis 2 on sätestatud Tallinna Vangla päevakava, mille kohaselt on Tallinna Vanglas viibiva kinnipeetava ja vahistatu öörahu kella 22.00-st 06.00-ni. Kodukorra punkti 2.12 viimane lause sätestab, et kinni peetav isik ei tohi kasutada olmeelektroonikat loenduse ja öörahu ajal. Kodukorra üldsätete punktide

1.1.3 ja 1.1.4 kohaselt on kodukord kohustuslik kõigile Tallinna Vangla territooriumil viibijaile, s.t kinnipeetavatele ja vahistatutele, teenistujatele ning Tallinna Vanglat külastavatele isikutele. Mõistet kinni peetav isik kasutatakse vahistatu ja kinnipeetava ühise nimetusena.

25. Seega on VskE § 10 lg-ga 2 kinni peetavatele isikutele ette nähtud 8-tunnine pidev uneaeg, mis on Tallinna Vangla kodukorra punktis 2 sätestatud Tallinna Vanglas öörahuna kella 22.00-st 06.00- ni, so 8 tundi. Kuna vangla peab VskE § 10 lg-st 2 tulenevalt tagama kinni peetavale isikule 8- tunnise uneaja ja õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale õigust kasutada öörahu ajal oma äranägemisel elektriseadmeid, on Tallinna Vangla kodukorra punkti 2.12 viimases lauses sätestatud keeld kasutada olmeelektroonikat öörahu ajal õiguspärane ja proportsionaalne ning puudub alus Tallinna Vangla kodukorra punkti 2.12 tühistamiseks selles osas. Lisaks on kinnipeetava poolt isikliku raadio, televiisori, videovõi helikassettmagnetofoni või muu vaba aja veetmiseks vajaliku eseme kasutamine öörahu ajal vastuolus VangS § 31 lg-ga 2, kuna sellega rikutakse VskE § 10 lg-st

2 tulenevat kohustust tagada kinnipeetavale 8-tunnine uneaeg, samuti võib öörahu ajal elektriseadmete kasutamine häirida kinnipeetava kambrikaaslasi, kes soovivad kasutada öörahu aega magamiseks.

26. VangS § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat, karistusjärgselt kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine, karistusjärgne kinnipidamine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Tallinna Vangla kodukorra punkti 2.12 viimane lause osas mis keelab kinni peetaval isikul olmeelektroonika kasutamise öörahu ajal ei põhjusta kinni peetavale isikule rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega.

27. Kohus nõustub vastustajaga selles, et asjakohatu on kaebuse väide, mille kohaselt piirates ajaliselt kaebuse esitajal televiisori kasutamist, tekitab Tallinna Vangla kaebajale põhjendamatut kulu. VangS § 31 lg 3 kohaselt on elektriseadme kasutamise kulude arvestusperioodi pikkuseks üks kuu ning kulude arvestamise aluseks on elektriseadme võimsus. Seega ei olene kaebaja televiisori kasutamise kulu hüvitamine mitte televiisori kasutamise ajast, vaid televiisori võimsusest.

28. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et olmeelektroonika kasutamise keelamine öörahu ajal ei saa rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, kuna olmeelektroonikat saab kasutada muul ajal. Teadaolevalt on televisioonis ka enne kella 22.00 palju kultuurisaateid. Samuti on Tallinna Vangla kodukorra punktist 4 nähtuvalt vahistatul ja kinnipeetaval võimalik lugeda ajalehti ja ajakirju, kasutada raamatukoguteenust, osaleda sotsiaalõppes ja huvitegevuses. Lisaks ei saa Tallinna Vangla kodukorras sätestatu rikkuda kaebuse esitaja õigusi seetõttu, et kaebuse esitaja ei viibi käesoleval ajal enam Tallinna Vanglas, vaid on paigutatud ümber Viru Vanglasse. Riigivastutuse seaduse § 3 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes ulatuses, milles rikutakse tema õigusi. Eeltoodust tulenevalt puudub alus Tallinna Vangla kodukorra punkti 2.12 osaliseks tühistamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks lubada kaebuse esitajal kasutada olmeelektroonikat peale kella 22.00.

29. Eeltoodut arvestades tuleb kaebus nii tühistamiskui kohustamistaotluse osas rahuldamata jätta.

Aili Maasik Kohtunik