2-09-46121/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis kohtunik Raivo Einula

Otsuse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2010 a Tartu maantee kohtumaja Tartu mnt 85, 15083 Tallinn

Tsiviilasja number 2-09-46121

Tsiviilasi MTversus M T-V elatise vähendamiseks

Tsiviilasja hind 22 950 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja MT, ik xxx, elukoht xxx kostja M T-V, ik xxx, elukoht xxx

Menetlus Kirjalik

RESOLUTSIOON

Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 173 lg 1 ja 4, 404 lg 1, 434, 452 lg 1, 632 lg 1, kohus

o t s u s t a s: Hagi osaliselt rahuldada. Vähendada MTilt poja M MT (sündinud xxx) ülalpidamiseks M T-V kasuks välja mõistetud elatusraha 1525 (ühe tuhande viiesaja kahekümne viie) kroonini kuus. Jätta läbi vaatamata MTi hagi M T-V vastu elatusraha võlgnevuse tasumise tähtaja pikendamiseks. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Tsiviiltoimik 2-09-46121

2 Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja poolte seisukohad

Hagejal ja kostjal on kooselust 13.08.2005 sündinud ühine laps – poeg M MT. 15.10.2007 kinnitas Harju Maakohus tsiviilasjas 2-07-6877 poolte (hageja ja kostja) vahel kompromissi, mille kohaselt: 1.1. MT tasub M T poolte ühise lapse M MT, sündinud xxx.a., ülalpidamiskohustuse täitmiseks igakuiselt elatusraha summas 3050.- (kolm tuhat viiskümmend) krooni kuus alates 1.novembrist 2007.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni 13.08.2023.a. 1.2. Lisaks punktis 1.1. nimetatud elatusrahale kustutab MTM T ees tasumata elatise võla perioodi 05.03.2007.a. kuni 01.11.2007.a. eest, millest on maha arvestatud samal perioodil MT poolt lapse ülalpidamiseks makstud elatis, summas 13.100.- (kolmteist tuhat) krooni, hiljemalt 01.11.2008.a.

14.11.2009 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palub hageja MT vähendada temalt kostja kasuks alaealise lapse M MT ülalpidamiseks väljamõistetud igakuulist 3 050 krooni suurust elatusraha 500 kroonini alates aprillist 2009 seoses raske õnnetusega, mis toimus 19.01.2008. õnnetuse tagajärjel on hageja 60 % ulatuses töövõimetu. Hageja sissetulekuteks on vastavalt Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti 11.12.2008 otsusele nr 32409/2 töövõime kaotusele 60 % vastav töövõimetuspension 1 470,4152 krooni kuus, mis on ka pensioni üldsumma. Kooskõlas Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 32 lg 1 ja § 25 lg 1 arvutati ümber RPKS § 14 alusel hagejale määratud töövõimetuspension alates 01.04.2009 kuni 30.11.2010 2298,98 krooni kuus. Hageja sai perioodil 01.04.2009 kuni 30.11.2010 pensioni 2299 krooni kuus (RPKS § 36-38 alusel). Vastavalt Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti 26.10.2009 otsusele nr 32409/3 on hageja töövõime kaotuse ulatus alates 17.09.2009 kuni 30.09.2010 60 % ja talle on määratud töövõime kaotusele 60 % vastav töövõimetuspension 1 470,4152 krooni kuus, mis on ka pensioni üldsumma. Kooskõlas Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 32 lg 1 ja § 25 lg 1 on arvutatud ümber RPKS § 14 alusel hagejale määratud töövõimetuspension alates 01.11.2009 kuni 30.09.2010 2298,98 krooni kuus. Hageja saab perioodil 01.11.2009 kuni 30.09.2010 pensioni 2299 krooni kuus (RPKS § 36-38 alusel). Hageja taotleb elatusraha vähendamist 500 kroonini kuus ja pikendada elatise võlgnevuse tasumise tähtaega kuni 01.11.2011. Hagiavaldusele lisas hageja Lääne Politseiprefektuuri 29.04.2008 teatise, mis kinnitab, et 19.01.2008 toimus Kuressaare – Püha - Masa tee 9.8 km-l Kaarma vallas Saare maakonnas liiklusetus, kus sai raskelt vigastada MT, kelle kiirabi toimetas Kuressaare haiglasse ravile. Hageja esitas ka väljavõtte SA Kuressaare haigla haigusloost ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla haigusloost , millest nähtub, et MT viibis statsionaarsel ravil . Kohtute infosüsteemist tehtud päringu kaudu saadud Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajas 05.06.2008 tehtud kohtuotsusest kriminaalasjas 1-08-5914 nähtuvalt sai 19.01.2008 kella 03:50 ajal Saare maakonnas Kaarma vallas Kuressaare – Püha - Masa maantee 9,8-ndal kilomeetril toiminud liiklusavarii tagajärjel sõiduauto Mercedes-Benz registreerimismärgiga

Tsiviiltoimik 2-09-46121

3 xxx omanik, kaasreisijana juhi kõrvalistmel istunud MTraske tervisekahjustuse: peaajuturse, traumaatiline pehmekelmealune verevalum vasemal oimu piirkonnas, näoja koljuluude hulgimurrud (LeFort III tüüp), alalõualuu murd, parema reieluu diafüüsi kinnine murd, parema abaluu killuline murd, mõlemapoolne kopsude põrutus, põrutushaav näopiirkonnas, millised on eluohtlikud tervisekahjustused. Kostja saatis hagile kirjaliku vastuse 15.10.2009. Kostja ei ole hagiga nõus ja palus see tervikuna rahuldamata jätta ning jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja välistas kompromissi sõlmimise, sest elatise vähendamine seaks lapse raskesse olukorda. Kostja mõistab hageja rasket majanduslikku olukorda, kuid selle on hageja ise põhjustanud, andes enda isikliku sõiduauto alkoholijoobes juhile, millise käitumisega seadis ohtu ka iseenda elu. See iseloomustab hagejat kui vastutustundetut isikut, kes inimestest ei hooli, sh oma lapsest. Hageja on 60 % töövõimetu ja saab pensioni. Ta ei ole invaliid ega absoluutselt töövõimetu. Hageja on kohustatud leidma töökohta, et suuta teenida elatist oma lapse ülalpidamiseks. Peale elatises lahendi tegemist ei ole hageja suutnud likvideerida isegi elatusraha võlgnevust, millise tasumise tähtaeg möödus juba novembris 2008. Kostja sissetulek on olnud viimase poole aasta jooksul keskmiselt 1500 krooni kuus. Lapsele on vaja osta toitu, riideid, mänguasju. Samuti on vaja tasuda lasteaiamaksu ning teha kulutusi lapse enesearenduseks ja spordiga tegelemiseks. 30.11.2009 lõpeb MT

määratud töövõimetuspensioni maksmise tähtaeg ja kostja arvates on tõenäoline, et seoses töövõime taastumisega hagejale uut töövõimetusperioodi ei määrata. Kohus määras asjas kohtuistungi ning kutsus pooled istungile 10.12.2009. Kostja esitas istungil tabeli, kus kirjas lapse ülalpidamiseks tehtavad kulutused. Selle arvestuse kohaselt on käesoleval ajal lapse ülalpidamiseks kuluva raha suurus ühes kuus 6180 krooni, mille alusel ühe vanema kulu oleks 3080 krooni. Samuti esitas kostja väljavõtte oma Swedpanga arvelduskontolt hageja poolt lapsele saadetud raha kohta. Selle kohaselt on kostja saanud hagejalt ajavahemikus 12.11.2007 kuni 15.09.2009 kokku 59 700 krooni. Seega on keskmiselt saanud kostja hagejalt ühes kuus lapse ülalpidamiseks keskmiselt 2713 krooni kuus. Kohtuistungil avaldas kostja, et ta oleks nõus sellega, kui hageja maksaks igakuuliselt oma lapse ülalpidamiseks 2500 krooni kuus. Kostja kinnitas, et tal on ülalpidamisel veel üks laps, kes on sündinud xxx.

Hageja kinnitas istungil, et elatusraha võlgnevus on tekkinud pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse tegemist. 13 100 krooni suurusest võlgnevusest on veel tasumata 5 600 krooni. Avariijärgselt on hagejale määratud keskmine puue. Hageja kinnitas, et soovib hagi rahuldamist, kuna käesoleval ajal ei ole ta suuteline maksma lapsele elatist summas, milles kohus kompromissi kinnitas. Tema ainsaks sissetulekuallikaks on töövõimetuspension. Hageja kinnitas, et 2500 krooni kuus ta ei suuda kindlasti maksta, kuid ta tuleks toime 1000 krooni suuruse elatusraha maksmisega. Hagejal rohkem ülalpeetavaid ei ole. Hageja ei tööta, kuigi osa töövõimest on säilinud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on seisukohal, et hagi elatise vähendamise nõudes on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 61 lg 5 kohaselt võib elatise suurust vähendada alla alammäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles

Tsiviiltoimik 2-09-46121

4 suuruses osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 61 lg 6 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla alammäära või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu. Hagejale on määratud keskmine puue tähtajaga kuni 30.09.2010. Korduvekspertiisi tähtaeg on 05.08.2010 – 20.08.2010. Hageja töövõime kaotuse protsent on 60. Hageja pensioni suurus on 2299 krooni kuus. Hagejal on alles 40 % töövõimest. Kohus on seisukohal, et hageja sissetulekut ja tema enda seletust kohtuistungil arvestades tuleb pidada põhjendatuks vähendada hagejalt oma poja M MT ülalpidamiseks väljamõistetud elatusraha suurust vähendada pooles ulatuses summast, mida kohustatud isik oli kohustatud tasuma vastavalt Harju Maakohtu 15.10.2007 määrusele tsiviilasjas 2-07-6877, s.o 1 525 kroonini kuus. Kostja vastuväited (välja arvatud väide hageja töötamise kohta, milles kohtul on alust kahelda, arvestades esitatud tõendeid hageja tervisliku seisundi kohta) on sisult õiged, kuid need ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks, arvestades objektiivset olukorda. Riigikohus on 12.03.2007 3-2-1-19-07 lahendis osundanud, et PKS § 61 lg 6 p 1 tuleb tõlgendada selliselt, et elatise vähendamiseks alla elatise miinimummäära ei pea ülalpidamiseks kohustatud vanem olema täielikult töövõimetu. PKS-st ei tulene küll töövõimetuse määratlust, kuid tulenevalt ülalpidamiskohustuse olemusest ja PKS § 61 lg 6 p 1 mõttest saab siiski järeldada, et töövõimetus tähendab kohustatud vanema tervisehäirest või puudest tingitud funktsioonihäirega kaasnevat võimetust teenida tööga nii enda kui oma pereliikmete ülalpidamiseks vajalikke vahendeid. Töövõimetus peab seejuures olema püsiva iseloomuga, et anda alust elatise vähendamiseks alla kehtestatud miinimummäära. Kui kohustatud vanemal on töövõime kaotusest hoolimata piisavalt vara, mille arvel ülalpidamiskohustust täita, siis ei ole PKS § 61 lg 6 p 1 alusel elatise vähendamiseks alla kehtiva miinimummäära põhjust. Hageja esitas hagiavalduses koos nõudega elatusraha vähendamiseks ka teise nõude, paludes pikendada elatusraha võlgnevuse tasumise tähtaega kuni 01.11.2011. PKS § 71 kohaselt kohus võib elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda võlgnevust tasuda. Isiku töövõimetus on mõjuv põhjus vanema elatise võlgnevusest osaliselt või täielikult vabastamiseks. 11.04.2008 otsuses 3-2-1-14-08 on Riigikohus leidnud, et elatise vähendamiseks alla PKS § 61 lg sätestatud miinimummäära või elatise välja mõistmata jätmiseks töövõimetuse tõttu peab töövõimetus olema püsiva iseloomuga ning selleks võib anda alust nii kohustatud vanema täielik kui ka osaline töövõimetus. Siiski ei anna üksnes kohustatud vanema töövõimetus, sh osaline töövõimetus alati alust elatist vähendada alla kehtiva miinimummäära. PKS § 61 lg 2 tulenevalt saab elatise kehtestatud miinimummäärast väiksemas suuruses välja mõista üksnes siis, kui vanema sissetulek tingituna töövõimetusest ei võimalda täitemenetluse seadustiku § 132 sätete kohaselt pöörata sellele sissenõuet PKS § 61 lg 4 sätestatud ulatuses. Lisaks tuleb juhul, kui vanema töövõimetus ei ole täielik, arvestada tema osalist töövõimet, mis võimaldaks saada sissetulekut ja maksta elatist. Kohtu käsutuses puuduvad andmed hageja muu vara kohta, mille arvelt saaks kohustatud vanema ülalpidamiskohustust täita. Samas on kostjal alles 40 % töövõimest ja ta võib käia tööl ning saada töötasu ning tema sissetulekud koos pensioniga oleksid märgatavalt suuremad kui praegu. Ainuüksi töökoha puudumine ei saa olla niisuguseks asjaoluks, mis tingiks elatise väljamõistmata jätmise või vähendamise alla seaduses sätestatud miinimummäära. Seda on

Tsiviiltoimik 2-09-46121

5 korduvalt osundanud ka Riigikohus oma lahendeis (nt 19.06.2007 otsus tsiviilasjas 3-2-1-65- 07, millest nähtub, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat PKS 61 alusel elatise maksmisest). Samas tuleb otsust tehes arvestada ka tegelikku olukorda ja neid asjaolusid, mis olid kohtule otsuse tegemise ajal teada. Olenemata sellest peab kohustuse olemasolu selle kandjat distsiplineerima, et teha tööd selles ulatuses, et suuta maksta oma ainsale ülalpeetavale elatist. Kohus peab vajalikuks osundada, et pooltel on õigus pöörduda uuesti kohtusse elatusraha suuruse muutmiseks lapse vajaduste või vanemate varalise seisundi muutumisel.

Kohus on seisukohal, et hageja nõue elatusraha võla tasumise tähtaja pikendamiseks ei ole lahendatav käesolevas hagiasjas, vaid seda tuleb lahendada täitemenetluse käigus. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et võlgnevus, mille tasumise ajatamist hageja taotleb, on tekkinud enne 15.10.2007.a. kohtumääruse väljaandmist tsiviilasjas 2-07-6877 ja kajastub seega nimetatud kohtumääruses. Vastavalt Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 on jõustunud kohtumäärus täitedokumendiks. Täitemenetluse algatamise õigust saab käsutada vaid sissenõudja. Kohus ei ole tuvastanud, et 15.10.2007.a. määruse täitmiseks oleks kostja pöördunud täitemenetluse alustamiseks täituri poole. TMS § 45 võimaldab peatada, ajatada või pikendada täitemenetlust, mida aga käesolevas asjas ei eksisteeri. Eitamata asjaolu, et hageja võlgnevus elatusraha maksmisel oma poja ülalpidamiseks on tekkinud mõjuvatel asjaoludel, ei ole hageja palunud elatusraha võlgnevuse tasumisest vabastamist Perekonnaseaduse (PKS) § 71 alusel. PKS § 71 ei võimalda kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest peatada või ajatada. Jõustunud kohtumääruse alusel väljamõistetud elatise võlgnevuse ajatamine väljaspooltäitemenetlust ei tulene ka muudest seadustest. TsMS § 423 lg 2 p kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et antud tsiviilasjas on mõistlik ja põhjendatud jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Raivo Einula Kohtunik