2-09-11108/9 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Geete Lahi Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 22.jaanuar 2010.a., kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-09-11108 Tsiviilasi A S avaldus lapsega suhtlemise korra määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: A S (isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik: J S (isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik: A S (isikukood XXX, elukoht XXX) Narva Linna Sotsiaalabiameti lastekaitseinspektor Leili Korp Menetluse liik Kohtuistungi toimumise aeg

Hagita menetlus

12. jaanuar 2010.a RESOLUTSIOON Kinnitada A S ja J S vahel 12.01.2010.a. kohtuistungil sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt A S on õigus suhelda tütre A S järgmiselt:

1. Iga kuu esimese ja kolmanda nädala reedel A S võtab lapse A lasteaiast ja viib lapse ema J S elukohta pühapäeval hiljemalt kella 18.00-ks.

2. Iga kuu teise ja neljanda nädala teisipäeval võtab A S lapse lasteaiast ja viib kolmapäeva hommikul lasteaeda; neljapäeval võtab lapse lasteaiast ja reede hommikul viib lapse lasteaeda.

3. Kui laps viibib emaga maakodus või on haige isaga suhtlemise päevadel, siis on õigus isal suhelda täiendavalt lapsega kuu jooksul vanemate eelneva kokkuleppe alusel.

Menetluskulude jaotus Jätta menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

17.03.2009.a. esitas A S kohtule avalduse lapsega suhtlemise korra määramiseks.

Kohtuistung

Kohtuistungil sõlmisid A S ja J S kokkuleppe isa ja lapse suhtlemise korra suhtes, mille palusid kohtul kinnitada.

Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatav seadus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

TsMS § 561 lg 1 kohaselt peab kohus last puudutavas menetluses suunama menetlusosalisi asja kokkuleppel lahendama.

Kohus leiab, et 12.01.2010.a. kohtuistungil menetlusosaliste saavutatud kokkulepe isa ja lapse suhtlemise korra reguleerimiseks on seaduslik, kooskõlas heade kommetega ning ei riku avalikku huvi, s.h. lapse õigusi. Kohus kinnitab kokkulepe ja lõpetab asjas menetluse.

Kohus selgitab siinjuures, et käesoleva määrusega kinnitatav suhtlemiskord ei piira A S ja J S kokkuleppel toimuvaid lapse isa täiendavaid kokkusaamisi enda tütrega.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et TsMS § 563 kohaselt kui teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või raskendab selle täitmist, võib vanem sellest kohtule teatada. Juhul, kui last puudutavat lahkheli ei ole võimalik kokkuleppel lahendada ning kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada või millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. Eelnimetatud kohtumäärus on täidetav täitemenetluses. Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus on seisukohal, et arvestades antud asja asjaolusid ja sisu, on õiglane jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda.

Geete Lahi Kohtunik