2-09-59666/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2010.a., kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-09-59666 Tsiviilasi Narva linna avaldus A C vanema õiguste äravõtmiseks ja eestkoste seadmiseks D C üle Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu, asukoht Linda 4, 20309 Narva) Avaldaja lepinguline esindaja lastekaitseinspektor Sergei Lahmanov

Puudutatud isikud: A C (lapse ema) (isikukood XXX, elukoht registris XXX) Alaealine laps D C (isikukood XXX, elukoht registris puudub; XXX) Alaealise lapse esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Tatjana Massalina (Narva Esimene Advokaadibüroo, Kosmonaudi 9, 20309 Narva) I Z (eestkostja kandidaat), isikukood XXX, elukoht XXX) Menetluse liik Kohtuistungi toimumise aeg Hagita menetlus 12.01.2010.a RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2. Võtta ära A C (isikukood XXX) vanema õigused alaealise lapse D C (isikukood XXX, sünniakt nr 441, koostatud 23.11.2004.a. Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonna Narva Talituses, sünniaktis ema nimi A T ja lapse perekonnanimi T) suhtes.

3. Seada alaealise D C üle eestkoste kuni D C täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX.

4. Määrata alaealise D C (isikukood XXX) eestkostjaks I Z (isikukood XXX).

5. Eestkostja ülesannete ring on määratletud Perekonnaseaduse § 92 lg 1 ja § 97 lg 2 sätestatuga, mille kohaselt eestkostja tagab lapse kasvatamise, ülalpidamise ning tema varaliste õiguste ja huvide kaitse.

6. Vanema õiguste äravõtmise osas kuulub määrus viivitamata täitmisele, eestkostja määramise osas kehtib määrus ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavakstegemisest.

Jõustunud kohtumääruse ärakiri saata 10 päeva jooksul määruse jõustumisest Ida-Viru Maavalitsuse perekonnaseisuosakonna Narva talitusele.

Menetluskulude kindlaksmääramine Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (õigusabikulud) riigi kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Avaldaja taotlus ja põhjendused 13.11.2009.a esitas Narva linn kohtule avalduse A C vanema õiguste äravõtmiseks alaealise lapse D C suhtes. Avalduse kohaselt A C vanglas viibimise ajal 19.10.2004 kuni 09.06.2008 D C jäi vanemliku hoolitsuseta. Laps suunati esmalt N K perre, seejärel I Z perre. Pärast vabanemist soovis A C võtta tütre enda juurde ja täita vanema kohustusi. Narva linn eraldas A C eluruumi ühiselamus. Kuna laps halvasti mäletas oma ema, koostati programm ema ja lapse suhete taasloomiseks. Programmi jälgimisel A C korduvalt rikkus saavutatud kokkuleppeid, tihti ei täitnud lapsele antud lubadusi. Pärast kohtumisi emaga muutus laps rahutuks, agressiivseks, läks endast välja, mis kajastus negatiivselt tema õppeedukuses. Laps avaldas soovimatust elada koos emaga. Laps avaldas, et talle ei meeldi ema eluviis ning ta kardab ema tuttavaid. 2009.a. maikuust A C ei kohtu tütrega. Laps peab hooldajat I Z ja tema abikaasat emaks ja isaks ning tahaks jääda nende perre elama. Käesoleval ajal elab laps Z peres Lapse perekonnas hooldamise lepingu alusel. Avaldaja on seisukohal, et ema lapsega suhete jätkamine on vastuolus lapse huvidega ning kuna puuduvad mõjuvad põhjused, miks A C ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja hoolitsemisel, siis on põhjendatud temalt vanema õiguste äravõtmine. Avaldaja leiab, et lapse õiguste kaitseks on vaja määrata lapsele eestkostjaks I Z, kes on andnud selleks nõusoleku.

Avaldaja palub võtta ära A C vanema õigused lapse D C suhtes; määrata alaealise lapse eestkostjaks I Z; esialgse õiguskaitse korras määrata kuueks kuuks, aga mitte kauem kui tsiviilasja menetluse lõpetamiseni, alaealise D T ajutiseks eestkostjaks I Z (tl 1-3).

27.11.2009.a. kohtumäärusega rakendas kohus esialgset õiguskaitset (tl 57-58).

Puudutatud isikute seisukohad

A C kohtule kirjalikku seisukohta ei esitanud.

Laste esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Tatjana Massalina kohtule esitatud kirjalikus seisukohas leiab, et Narva linna avaldus kuulub rahuldamisele. D C jättis piisavalt arenenud tütarlapse mulje. Külastuse ajal olid I Z kõik pereliikmed kodus. D tundis end täieõigusliku perekonnaliikmena, näitas ilmset õrnust ja kiindumust I Z vastu. Oma emast laps meeleldi ei rääkinud. Ainus, mis lapsele oli jätnud tugeva negatiivse mulje, et ema lubas korduvalt temaga kohtuda, kuid lubatut ei täitnud. D ütles, et tahaks elada I Z peres. Vestluses A C ütles, et ta on hagiga nõus, leiab, et selles peres, kus D elab, on lapsele parem. Viimane kord nägi tütart 2009.a. juulis. A C teadvustab, et tema ilmumine tütre ellu peale mitmeid aastaid äraolekut on mõjunud negatiivselt tütre emotsionaalsele-psühholoogilisele seisundile (tl 64).

23.11.2009.a. ärakuulatud laps D C avaldas kohtule, et ema ei ole näinud mai keskpaigast. Irina juures talle meeldib. Elab laste toas. Ema tuttavatest kartis onu D. Ema juures ei meeldi, tahab jääda Irina juurde. Eestkostja kandidaat I Z kinnitas ärakuulamisel kohtule, et on nõus täitma eestkostja kohustusi. Suvel lapse ema vanglast vabanedes kohtus lapsega. Lubas pärast veel tulla, laps ootas, kuid ema ei tulnud. Septembris ütles ema lapsele et on piletid Tallinnasse tsirkusesse. Päeval, kui oli planeeritud sõit, helistas ema kell 17 D ja ütles, et ei saa sõita, raha ei ole. Lapse psüühika oli traumeeritud, laps ootas seda sõitu. Peale seda hakkasid koolis probleemid õppimisega. Üldse peale kohtumist emaga D õppimistase langes. Varem ema ja laps kohtusid kord nädalas. Mai keskelt ei ole kohtunud (51-52).

Kohtumääruse põhjendused

Asja materjalidele lisatud sünnitunnistuse ärakirjast nähtub, et 09.09.1999.a. sündinud D T ema on A T, isa kohta kanne puudub (tl 4).

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p-le 2 lahendatakse vanema õiguste määramine lapse suhtes hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad isiklikult ära. Kohus on ära kuulanud lapse ema A C 12.01.2010.a. toimunud istungil.

Alaealiste õiguste kaitse on kohtu prioriteet ning kohus lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel eelkõige laste huvidest nagu näeb ette Lastekaitseseaduse § 3. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-ile 50 lg 1 on vanemal kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste huvides. Selle nõude rikkumise puhul vanemate õigusi ei kaitsta ja kooskõlas seadusega võib vanemailt ära võtta vanema õigused.

Vastavalt PKS § 54 lg 1 võib kohus eestkosteasutuse nõudel võtta ära vanema õigused, kui vanem: 1) alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või 2) kuritarvitab vanema õigusi või 3) kohtleb last julmalt või 4) avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju.

Avaldaja taotleb A C vanema õiguste äravõtmist lapse D C suhtes põhjusel, et lapse ema hoidub kõrvale lapse kasvatamisest ja tema eest hoolitsemisest ilma mõjuva põhjuseta, so PKS § 54 lg 1 p 1 alusel.

Kohus leiab, et vanema õiguste äravõtmine A C on põhjendatud, kuna puudutatud isik on jätnud oma vanema kohustused mõjuva põhjuseta täitmata.

Asjas puudub vaidlus selles, et A C ei ole peale vanglast vabanemist juunist 2008.a. lapse D C kasvatamises ja ülalpidamises osalenud. Mõjuvaid põhjusi, mis oleksid takistanud A C vanema kohustusi täitmast, ei esine. Narva linna Sotsiaalabiamet on piisavalt pakkunud A C võimalusi ja omapoolset abi oma võimalike probleemide lahendamiseks. A C ei ole pakutud abi kasutanud või on neist lihtsalt kõrvale hoidnud. Kohtuistungil A C avaldas kohtule, et on vanema õiguste äravõtmisega nõus ja leiab, et lapsel on I Z juures parem. D C avaldas ärakuulamisel kohtule, et tahab jääda I Z juurde.

Seega asub kohus seisukohale, et Narva linna avaldus A C vanema õiguste äravõtmiseks alaealise lapse D C suhtes, mida toetab ka alaealiste laste esindaja vandeadvokaat Tatjana Massalina, tuleb rahuldada, sest vanem on jätnud mõjuvate põhjusteta täitmata vanema kohustused lapse ees, pakutud abi ja võimalusi eluga toimetulemiseks A C kasutanud ei ole. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks mõjuv põhjus PKS § 54 lg 1 p 1 mõttes. Vanema õiguste äravõtmine on lapse huvides. Sellega tagab kohus lapsele võimaluse paremale tulevikule.

Kohus selgitab, et vastavalt PKS §-le 55 lg 2 võib eestkosteasutus lubada isikul, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju.

PKS § 92 lg 1 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. PKS § 92 lg 2 kohaselt seatakse eestkoste lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. PKS § 97 kohaselt on eestkostja lapse seaduslik esindaja ning on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest.

Tõendamist on leidnud, et alaealisele D C eestkoste seadmine on vajalik tema kasvatamiseks ning isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Alaealine D C on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest, kuna D emalt A C on võetud ära vanema õigused lapse suhtes.

PKS § 95 lg 1 sätestab, et eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja ja ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. PKS § 95 lg 3 ja 4 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse, samuti piiratud teovõimega isiku soovi.

I Zon esitanud kohtule kirjaliku avalduse enda määramiseks eestkostjaks ja kinnitanud seda ka ärakuulamisel. Kohus arvestab eestkostja valikul I Z isikuomadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema soovi saada D C eestkostjaks. Samuti arvestab kohus D C soovi. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et I Z on võimeline hoolitsema D C kasvatamise ja ülalpidamise eest. D C eestkostjaks tuleb määrata I Z, kes on kohtu hinnangul oma isikuomaduste poolest sobivaks isikuks. Kohus on veendunud, et I Z tuleb eestkostja ülesannetega toime. Tulenevalt PKS § 98 lg 1 sätestatudt on I Z eestkostetava seaduslik esindaja. PKS § 98 lg 2 alusel on eestkostja kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Kooskõlas PKS § 104 lg 5 eestkoste lõpeb eestkostetava lapse täisealiseks saamisega.

Jõustunud kohtumääruse ärakiri tuleb saata Ida-Viru Maavalitsuse perekonnaseisuosakonna Narva talitusele (PKS § 54 lg 5).

Menetluskulud

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulud tuleb jätta avaldaja enda kanda ning riigi õigusabi tasu jätta riigi kanda. Advokaadile tasu määramise lahendab kohus eraldi määrusega.

Geete Lahi Kohtunik