Legislator Case Law & Legislation
3-09-1304/21 AI generated

3-09-1304/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-09-1304/21
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

03.06.2009 koostas AS-i Ühisteenused linnatranspordi teenindaja Hionno Jaanson sõiduauto Toyota registreerimismärgiga xxx xxx parkimisnõuete rikkumise eest Tallinnas viivistasu otsuse nr 00111002972. Viivistasu otsuse tegemise aluseks olevate asjaolude kirjelduse kohaselt on sõiduauto Toyota registreerimismärgiga xxx xxx 03.06.2009 kell 14:52 pargitud Pärnu mnt 23 tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata. Viivistasu otsusega määrati tasumisele viivistasu summas 480 krooni (tl 6).

Legislator headnote

AI generated

3-09-1304/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Liiklusseaduse (LS) § 501 lg 4 ja Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 (edaspidi: määrus Parkimistasu kehtestamine) punkti 4.1 kohaselt tekib parkimistasu maksmise kohustus enne või vahetult pärast sõiduki parkimise alustamist, ning vaid juhul, kui sõidukijuht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, tekib parkimistasu maksmise kohustus15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Seega on tasuta parkimisaja kasutamise eelduseks parkimise algusaja korrektne tähistamine.

Keywords

AI generated
parking violation allotment of parking spaces parking fee use of motor vehicle police checks parking space replacement fee
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-09- 1304

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2010.a Tallinn Haldusasja number 3-09-1304 Haldusasi R.I.i kaebus AS-i Ühisteenused 03.06.2009 viivistasu otsuse nr 0011002972 tühistamiseks. Menetlusosalised Kaebuse esitaja R.I.. Vastustaja AS Ühisteenused, esindaja Martin Simmermann. Asja läbivaatamise kuupäev

13. jaanuar 2010.a Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata ja kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 26 lg 1 p 6; § 92 lg 1).

2. Saata kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 22.01.2010, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 31 lg 4). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 03.06.2009 koostas AS-i Ühisteenused linnatranspordi teenindaja Hionno Jaanson sõiduauto Toyota registreerimismärgiga xxx xxx parkimisnõuete rikkumise eest Tallinnas viivistasu otsuse nr 00111002972. Viivistasu otsuse tegemise aluseks olevate asjaolude kirjelduse kohaselt on sõiduauto Toyota registreerimismärgiga xxx xxx 03.06.2009 kell 14:52 pargitud Pärnu mnt 23 tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata. Viivistasu otsusega määrati tasumisele viivistasu summas 480 krooni (tl 6).

2. Tallinna Transpordiameti märgukirjade ja selgitustaotluste ning vaiete läbivaatamise komisjoni 05.06.2009 vaideotsusega nr 13325 jäeti R.I.i vaie rahuldamata põhjendusega, et kuna mootorsõiduki juht ei ole parkimise alustamisel parkimisaja algust kirjalikult või parkimiskella abil kontrolli teostajale nähtavalt ja arusaadavalt teada andnud, siis tekkis parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest (tl.5).

3. R.I. esitas 12.06.2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse viivistasu otsuse nr 00111002972 tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse 28.09.2009 määrusega menetlusse.

KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT

4. Kaebuse kohaselt parkis kaebuse esitaja mootorsõiduki Toyota registreerimismärgiga xxx xxx 03.06.2009 tasulises tsoonis kesklinnas, Pärnu mnt 23. Parkimist alustas kaebuse esitaja kell 14.45 parkimiskellaga. Tagasi jõudes oli tehtud trahv kell 14.52. Tallinna Linnavolikogu määruse nr 9 punkti

4.1 kohaselt tekkis parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, seega ei olnud möödunud 15 minutit. Kaebuse esitaja leiab, et ta käitus parkimise alustamisel parkimiskellaga vastavalt seadustele.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

6. R.I. parkis 03.06.2009 sõidukit Toyota registreerimisnumbriga xxx xxx Tallinnas tasulisel parkimisalal kesklinna piirkonnas, aadressil Pärnu mnt 23, kus talle määrati kell 14.52 parkimiskorra rikkumise eest viivistasu otsus nr 0011002972 summas 480 krooni. Viivistasu otsuse määramise tingis asjaolu, et sõiduk oli pargitud tasulisel parkimisalal, parkimise algusaeg oli jäetud nõuetekohaselt teatavaks tegemata ning puudus parkimise eest parkimistasu maksmist tõendav dokument. Sõiduki parkimise eest ei olnud tasutud ka mobiiltelefoni vahendusel.

7. Liiklusseaduse (LS) § 501 lg 4 ja Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 (edaspidi: määrus Parkimistasu kehtestamine) punkti 4.1 kohaselt tekib parkimistasu maksmise kohustus enne või vahetult pärast sõiduki parkimise alustamist, ning vaid juhul, kui sõidukijuht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, tekib parkimistasu maksmise kohustus15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Seega on tasuta parkimisaja kasutamise eelduseks parkimise algusaja korrektne tähistamine.

7.1 Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses sisalduvate selgituste kohaselt oli kaebaja soovinud märkida parkimiskella abil parkimisaja alguseks kella 14.45. Kaebusele on lisatud ka parkimiskontrolöri poolt viivistasu otsuse vormistamise käigus parkimiskellast tehtud foto, millelt on näha, et kella väike osuti asetseb numbri 2 peal ning suur osuti asetseb täpselt numbri 9 peal. Vastustaja rõhutab, et osutitega parkimiskellalt aega lugedes lähtutakse üldlevinud mehaanilise kella lugemise tööpõhimõttest, mille kohaselt tuleb kellaaja lugemisel hinnata mõlema osuti asukohta. Kella väike osuti tuleks parkimiskellal asetada eelneva ja järgneva tunni vahele samasuguses ulatuses, kui on tunni raames liikunud minutiseier. Seega on kell 14.45 vaid juhul, kui väike osuti on asetatud numbrite poolteist minutijaotist enne numbrit 2, ning suur osuti 45 minuti peale. Kella väike seier saab asetseda täpselt numbri 2 peal üksnes juhul, kui kellaaeg on 14.00. Eelnevast lähtudes on antud juhul tuvastatud, et parkimise algusaeg ei olnud kaebaja poolt selgelt ja üheselt mõistetavalt teatavaks tehtud ning põhjus, miks viivistasu otsus antud juhul määrati seisneski selles, et tavalisel mehhaanilisel kellal sellist kellaaega mitte kunagi ei esine.

7.2 Määruse Parkimistasu kehtestamine punkt 4.2 sätestab, et kirjaliku teate või parkimiskellaga märgitud parkimise algusaeg peab olema vormistatud loetavalt ja arusaadavalt. Juhul, kui mootorsõiduki juht ei ole parkimise alustamisel parkimise algusaega nõuetekohaselt teatavaks teinud, tekib parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Seega ei oma antud juhul ka tähtsust kaebuse esitaja sõiduki juurest äraoleku kestvus ja tasuta parkimisaja ületamise küsimus. Seda ei muudaks ka olukord, kui parkimise umbkaudset algusaega oleks tagantjärele võimalik kuidagi välja selgitada. Tähtsust omab üksnes asjaolu, et parkimiskontrolör saab lähtuda üksnes fikseeritud märgistusest. Tulenevalt asjaolust, et antud juhul ei olnud parkimise algusaeg nõuetekohaselt teatavaks tehtud, oleks tulnud kohe parkimist alustades parkimise eest ka tasuda, sest tasuta parkimise aega ei tekkinud.

7.3 Kontrolli teostamise ajal kell 14.52 ei olnud parkimise eest tasu makstud. Liiklusseaduse § 502 lg 1 p 1 kohaselt vormistab parkimisjärelevalve ametiisik parkimistasu maksmata jätmise korral viivistasu otsuse. Määruse Parkimistasu kehtestamine punkti 9.6 kohaselt on viivistasu määr 480 krooni, kui parkimistasu on jäetud maksmata. Seega olid antud juhul nii viivistasu otsuse tegemine kui ka viivistasu määr kohased.

8. Tulenevalt asjaolust, et viivistasu otsuse näol ei ole tegemist karistusõigusliku trahvi määramisega, ei saa ega tule viivistasu määramisel arvestada isiku vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Samuti ei sõltu viivistasu määramine ega viivistasu suurus sellest, kas isik on rikkunud tasulist parkimiskorda tahtlikult või tahtmatult.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus, hinnanud kõiki menetlusosaliste esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

10. LS § 50 lg 5 järgi korraldatakse tasulist parkimist kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil LS §-des 501-503 sätestatu kohaselt. Sama seaduse § 501 lg 1 sätestab, et kohalik omavalitsus võib oma territooriumil kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega tasulise parkimise ala, parkimistasu määra või diferentseeritud määrad ja parkimissoodustused ja - vabastused. Tallinna Linnavolikogu on oma 30.01.2003 määrusega nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ kehtestanud Tallinnas tasulise parkimise.

11. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et viivistasu on määratud sõiduki parkimise eest Tallinnas Pärnu mnt 23, seega kohas, mis Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ lisa punkti 5.1 järgi kuulub kesklinna avaliku tasulise parkimise alasse. Samuti puudub vaidlus selles, et parkimise eest oli 03.06.2009 kell 14:52 parkimistasu maksmata.

12. LS § 501 lg 4 sätestab, et mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ lisa punkt 4.2 sätestab, et kui mootorsõiduki juht ei ole parkimise alustamisel parkimisaja algust kirjalikult või parkimiskella abil parkimise kontrolli teostajale nähtavalt ja arusaadavalt teada andnud, tekib mootorsõiduki juhil parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Parkimiskell või kirjalik teade parkimise algusaja kohta peab olema sõiduki esiklaasil nähtaval kohal, kusjuures kirjalik teade peab olema vormistatud loetavalt ja arusaadavalt. Seega peab parkija selleks, et tal tekiks Tallinna avaliku tasulise parkimise alas õigus 15 minutit tasuta parkida, parkimise algusaja andma edasi viisil, mis on üheselt mõistetav.

13. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitaja on parkimise alustamisel parkimisaja alguse parkimiskella abil parkimise kontrolli teostajale nähtavalt teada andnud. Vaidlus on selles, kas parkimise algusaeg on olnud kaebaja poolt selgelt ja üheselt mõistetavalt teatavaks tehtud

Kaebuse kohaselt alustas kaebuse esitaja parkimist kell 14.45 parkimiskellaga. Kaebusele lisatud parkimiskontrolöri poolt viivistasu otsuse vormistamise käigus tehtud fotolt (tl 2) nähtuvalt on parkimisaja algus tehtud teatavaks osutitega parkimiskellaga. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kuna õigusaktid parkimiskella kasutamise korda ei kehtesta, tuleb osutitega parkimiskella puhul eeldada, et osutid paigutuvad sellel vastavalt tavapärase mehaanilise kella tööpõhimõttele (jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 20.09.2006 kohtuotsus nr 3-05-13, mille peale esitatud kassatsioonkaebus jäeti Riigikohtu 20.11.2006 kohtumäärusega nr 3-7-1-3-425 menetlusse võtmata). Kaebusele lisatud parkimiskellast tehtud fotolt nähtuvalt asetseb parkimiskella väike osuti numbri 2 peal ning suur osuti asetseb numbri 9 peal, mis mehaanilise kella tööpõhimõttest lähtuvalt näitab pigem kellaaega 13.45 kui kellaaega 14.45. Kui lähtuda mehaanilise kella tööpõhimõttest, siis mehaanilisel kellal asetseb kella 14.45 ajal väike osuti pisut (poolteist minutijaotust) enne numbrit 3 ning suur osuti numbri 9 peal, mistõttu kohus ei nõustu vastustaja vastuses kaebusele märgituga, et kell on 14.45 vaid juhul, kui väike osuti on asetatud numbrite poolteist minutijaotist enne numbrit 2, ning suur osuti 45 minuti peale. Seega ei ole parkimise algusaeg kaebaja poolt selgelt ja üheselt mõistetavalt teatavaks tehtud ning ajahetk, mil kaebaja parkimist alustas, on seetõttu vaieldav. Kuna puuduvad täiendavad tõendid, mis kinnitaksid kaebaja väiteid parkimise algusaja kohta kell 14.45, tuleb viivistasu otsuse koostamine lugeda õiguspäraseks.

14. Riigikohtu halduskolleegium on 19.06.2007 kohtuotsuses asjas nr 3-3-1-24-07 punktis 14 leidnud, et viivistasu näol ei ole formaalselt ega ka materiaalselt tegemist karistusega, mistõttu ei kuulu viivistasu määramisel kohaldamisele karistusõiguse põhimõtted, s.o viivistasu määramisel ei hinnata, kas tegu on pandud toime tahtlikult või ettevaatamatusest.

15. LS § 502 lg 1 p 1 sätestab, et parkimistasu maksmata jätmise korral teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse. Kuna sõiduauto Toyota registreerimismärgiga xxx xxx parkimise eest tasulisel parkimiskohal Pärnu mnt 23 ei olnud kontrollimise hetkel 03.06.2009 kell 14: 52 parkimistasu makstud, oli parkimisjärelevalvet teostaval ametiisikul õigus koostada viivistasu määramise otsus.

16. Eeltoodut arvestades on vaidlustatud viivistasu otsus seaduslik ning puudub alus selle tühistamiseks.

17. Vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Kaebuse esitaja menetluskulud jäävad kaebuse esitaja enda kanda.

Aili Maasik Kohtunik