3-09-1348/18 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-09-1348

K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik

Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2010 Pärnu kohtumaja Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-09-1348 Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi

R. M´i kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Lääne Politseiprefektuuri 16.04.2009 käskkiri nr 168-p; - jätta kohtukulud vastustaja kanda.

Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev

20. jaanuar 2010 Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Kaebaja R. M ja tema esindaja vandeadvokaat Maano Saareväli Vastustaja Lääne Politseiprefektuur (alates 01.01.2010 Lääne Prefektuur).

RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON

Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6:

Jätta rahuldamata R. M´i kaebus haldusasjas nr 3-09-1348.

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4:

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 20. jaanuaril 2010. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

16.04.2009 Lääne Politseiprefektuuri käskkirjaga nr 168-p määrati R. M´ile distsiplinaarkaristuseks noomitus (tl 10-12). 11.05.2009 esitas R. M käskkirjale vaide. 18.05.2009 vaideotsusega jäeti R. M´i vaie käskkirjale nr 168-p rahuldamata (tl 13-14). 19.06.2009 esitas R. M kaebuse käskkirjale nr 168-p (tl 6-9). 02.09.2009 esitas Lääne Politseiprefektuur vastuse kaebusele (tl 21-22).

3-09-1348

31.12.2009 määrusega otsustati kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tl 114). 08.01.2009 esitas kaebaja menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (tl 117-121).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja väidetel ei ole ta temale süüks pandavat distsiplinaarsüütegu toime pannud. Vastustaja on kaebaja suhtes ebaõigelt kohaldanud materiaalõigust ning rikkunud distsiplinaarmenetluse käigus menetlusnorme. Kaevatavast käskkirjast ei selgu, milles seisneb kaebaja poolt nõuete vastane tegevus. Välijuht ja operatiivkeskus peavad omama pidevat ülevaadet politseitoimkondade asukohast ja tegutsemisvalmidusest, mitte patrulltoimkonna liikmed. Käskkirjast ei selgu, kas kaebajat on käsitletud välijuhina või juhtimiskeskuse funktsiooni täitva isikuna.

Kaebaja hinnangul on tema karistamisel väljutud normi piirest. Käskkirja kohaselt heidetakse kaebajale ette, et ta jättis õigusvastaselt juhtimiskeskusele teatamata patrulltoimkonna asukohast ja tegevusest. Käskkirjas käsitletud nõuete kohaselt on politseitoimkond kohustatud teavitama välijuhti ja/või juhtimiskeskust töö alustamisest, lõpetamisest ning pauside algusest ja lõpust, mitte patrulltoimkonna asukohast ja tegevusest. Seega karistati kaebajat sisuliselt teo eest, mille kohta ei ole ta saanud anda selgitusi. Käskkirjast ei selgu, milles seisneb kaebaja poolt sisekorraeeskirjade p 10.2 vastane tegevus.

Osundatud sätte kohaselt annab tööalaseid korraldusi teenistuja vahetu juht, seega reguleerib antud säte korralduste andmise korda. Käskkirjast ei selgu, milliseid korralduse andmise nõudeid kaebaja rikkus, samuti ei nähtu, et kaebaja ei oleks aktsepteerinud korralduse andjat. Kaebajale ei ole etteheidetud alluvussuhte eiramist. Teenistuja on kohustatud õigeaegselt ja täpselt täitma juhi seaduslikke korraldusi. Vahetu juht andis 19.03.2009 peale 9.00 korralduse hakata ettekandeid koostama. Kaebaja graafikujärgne tööaeg oli 19.03.2009 kella 9.00-ni.

Seega anti kaebajale korraldus peale graafikujärgset tööaega. Töötaja on kohustatud alluma tööandaja juhtimisele ja kontrollile tööajal, kusjuures teenistuja on kohustatud kinni pidama ettenähtud tööajast. Ületunnitöö tegemine on lubatud vastava juhi korraldusel. Ühtegi õiguslikku alust 19.03.2009 ületunnitöö tegemiseks ei esinenud. Seetõttu ei saa väljaspool tööaega antud korraldust lugeda seaduslikuks korralduseks. Vastustaja käsitletud korralduse andmise õiguspärasust distsiplinaarmenetluse käigus ei hinnanud, jättes seega kaalumata kas korralduse täitmata jätmine oli käsitletav süüteona või mitte.

Kaebaja hinnangul on antud juhul tegemist olulise kaalutlusveaga. Karistuse määramine mitme süüteo eest võib ka ainult ühe süüteo alusetu omistamine mõjutada isikule määratud karistuse raskust. Distsiplinaarmenetluse käigus on rikutud kaebaja kaitseõigust. Kaebajat küsitleti seoses 16.03.2009 lõunapausi võtmise ja sellest juhtimiskeskuse informeerimisega seotud asjaoludega seoses ning seonduvalt 16.03.2009 korralduse mittetäitmisega. Karistus määrati kaebajale kuna ta jättis teatamata patrulltoimkonna asukoha ja tegevuse. Asukohast teavitamise nõude rikkumise selgitamiseks ei ole kaebajalt selgitust võetud.

Seega ei saanud kaebaja selles osas esitada omapoolset seisukohta ega tõendeid.

Vastustaja esitatud kaebusega ei nõustu. Vastustaja selgituste kohaselt on kaebajale etteheidetud patrulltoimkonna asukohast mitteteatamist ja juhi korralduse mittetäitmist ettekande kirjutamise kohta. Vastustaja hinnangul on kaebaja vääralt mõistnud käskkirjas käsitletud norme. Menetluse käigus tuvastati, et 16.03.2009 koostatud patrullilehel märgitud tegevus ei vastanud tegelikkusele. Ajal, mil patrulllehe alusel pidi toimkond teostama liiklusjärelevalvet ja tagama avalikku korda, viibis toimkond tegelikult Luige Baaris ning ettekannetest selgus, et sel ajal peeti lõunapausi. Antud piirkonnas töötas üks patrull, kelle tegelik asukoht ei olnud teada. Toimkond on kohustatud andma välijuhile ja juhtimiskeskusele pidevat ülevaadet oma asukoha ja

3-09-1348

tegutsemisvalmiduse kohta. Samuti on patrull kohustatud teatama pauside algusest ja lõpust. Vastustaja hinnangul ei olnud patrulltoimkonnale pandud kohustused täidetud ning nende tegevusele antud hinnang vastavuses rikkumise tegeliku olukorraga. Komissar soovis saada selgitusi kaebajalt ja tema paarimehelt 19.03.2009 hommikuks, vastava korralduse saatis juht 17.03.2009 e-kirja teel. Kaebaja oli 16.03 teenistuses 09.00 kuni 21.00 ning järgnevalt 18.03.2009 kell 21.00 kuni järgmise päeva hommikuni 09.00. Patrulllehe kohaselt tutvus kaebaja vahetuse alguses 21.00 kuni 21.15 info ja meilidega. Seega oli kaebajal võimalik tutvuda talle saadetud korraldusega ning see tähtaegselt tööajal täita. Korraldus oli antud vahetust juhist kõrgemal seisva juhi poolt, mille andmise õigus oli juhil olemas vastavalt sisekorraeeskirjale ning mille täpset ja õigeaegset täitmist oli juht õigustatud ootama. Distsiplinaarjuurdluse läbi viija on palunud esitada ettekande juhtunu kohta ning lisas küsimused, millele soovis saada vastust. Kaebajale oli teada rikkumise sisu, tal võimaldati tutvuda distsiplinaarjuurdluse läbiviimise juhendiga. Nii kokkuvõttes kui ka menetluse käigus oli kõne all juhtimiskeskuse teavitamata jätmine patrulltoimkonna asukohast ja lõunapausist.

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

ATS § 160 lg 1 alusel on ametnikul ühekuulise tähtaja jooksul õigus esitada kaebusi halduskohtule teenistusalastes küsimustes antud käskkirjade, korralduste ja otsuste ning sooritatud toimingute peale. ATS § 160 lg 5 kohaselt võib ametnik kohtult taotleda temale määratud distsiplinaarkaristuse tühistamist, kui ta leiab, et teda on karistatud ebaseaduslikult. Kaebaja pöördus 19.06.2009 kohtusse kaebusega, milles taotles tühistada 16.04.2009 käskkiri talle distsiplinaarkaristuse määramise kohta. Esitatud tõendite kohaselt on asjas läbitud vaidemenetlus ning 18.05.2009 vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata. Vaideotsus tehti kaebajale teatavaks 20.05.2009 (tl 6 pöördel). Lähtudes eeltoodust on kaebus esitatud seadusega sätestatud tähtaja jooksul ning kaebuses esitatud nõue on kooskõlas ATS § 160 lg 5. Seega on kaebus lubatav.

Politseiametnike distsiplinaarvastutus on reguleeritud politseiteenistusseaduse §-d 42 kuni

45. Lähtudes PolTS § 1 lg-st 2 laieneb politseiametnikele avaliku teenistuse seadus (ATS) politseiteenistuse seadusest tulenevate erisustega. ATS § 87 näeb ette, et ametniku distsiplinaarvastutusele võtmisel kohaldatakse töötajate distsiplinaarvastutuse seadust (TDVS). PolTS § 1 lg 3 sätestab, et politseiteenistuse seadusega ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust (HMS). Kohustused, mille rikkumise eest saab politseiametnikku distsiplinaarkorras karistada, võivad olla sätestatud ka teistes õigusaktides. Lääne Politseiprefektuuri 16.04.2009 käskkirjaga nr 168 p karistati kaebajat ATS § 84 p 1, § 85 lg 1 p 1, Politseiteenistuse seaduse § 42 p 1, § 43 lg 1, § 44 lg 1 alusel noomitusega. Käskkirja kohaselt pani kaebaja toime „Välijuhtimise ja teadetele reageerimise kord Lääne Politseiprefektuuris“ p 12.1, 12.4 ja „Lääne Politseiprefektuuri sisekorraeeskirjade“ p 10.1,

14.3.1 rikkumised ning eiras juhi korralduse täitmata jätmisega „Lääne Politseiprefektuuri sisekorraeeskirja“ punkte 10.2, 14.3.3, pannes toime ATS § 84 lg 1 tunnustele vastavad distsiplinaarsüüteod.

Kaebuse motiivide kohaselt ei ole kaebaja korralduses märgitud distsiplinaarsüütegusid toime pannud.

ATS § 84 punkti 1 kohaselt on distsiplinaarsüüteoks teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine.

3-09-1348

TDVS § 8 lg 1 ja Riigikohtu praktika kohaselt tuleb iga konkreetse süüteo puhul selle üksikasjad ning süüteo kvalifitseerimist ja karistuse valikut mõjutavad asjaolud igakülgselt välja selgitada. Kaevatava käskkirja kohaselt pani kaebaja toime „Välijuhtimise ja teadetele reageerimise kord Lääne Politseiprefektuuris“ p 12.1, 12.4 ja „Lääne Politseiprefektuuri sisekorraeeskirjade“ p 10.1, 14.3.1 rikkumised ning eiras juhi korralduse täitmata jätmisega „Lääne Politseiprefektuuri sisekorraeeskirja“ punkte 10.2, 14.3.3. „Välijuhtimise ja teadetele reageerimise korra“ p 12.1 kohaselt peavad välijuht ja juhtimiskeskus omama pidevat ülevaadet operatiivalluvuses olevate politseitoimkondade asukohast ja tegutsemisvalmidusest (tl 92 pöördel) ning lähtudes käsitletud korra p 12.4, on politseitoimkond kohustatud teavitama välijuhti ja/või juhtimiskeskust töö alustamisest ja lõpetamisest ning lõunaja puhkepauside algusest ja lõpust. Loa lõunaja puhkepausideks annab vastava piirkonna välijuht. Asjas läbiviidud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes on leidnud kinnitust, et kaebaja olles patrullteenistuses viibis umbes tund aega toitlustusasutuses, jättes sellest juhtimiskeskusele teatamata ja patrulllehele kandmata. Samal ajal pidid patrulllehe alusel toimuma avaliku korra tagamine ja liiklusjärelevalve teostamine Käinas. Asja materjalidega on tuvastatud, et patrulltoimkonna tegelik asukoht ja tegevus ei olnud kooskõlas patrulllehel märgituga ning luba lõunaja/või puhkepausiks politseitoimkonnal ei olnud. Korra p 12.4 ei anna politseiametnikule võimalust oma äranägemisel hinnata punktis sätestatud kohustuse täitmist ja/või selle täitmise vajalikkust.

Kaevatava käskkirja kohaselt ei ole kaebajale ei ole süüks pandud „Välijuhtimise ja teadetele reageerimise korra“ p 12.1 rikkumist. Käsitletud korra p 12 reguleerib välijuhi ja/või juhtimiskeskuse ja toimkonna kohustusi politseitoimkonna tegutsemisvalmiduse ja asukoha osas ning antud punktis toodud nõuetest peavad lähtuma politseinikud politseitoimkonna tegutsemisvalmiduse tagamiseks. Korra punkti 12.1 on kohtu hinnangul võimalik nõuetekohaselt täita vaid sel juhul, kui täidetakse teisi korra alapunkte, sh p 12.4. Seetõttu ei saa politseitoimkonna tegutsemisvalmiduse hindamisel käsitletud punkti erinevaid alapunkte tõlgendada lahus teistest alapunktidest.

Lääne Politseiprefektuuri sisekorraeeskirja p 10.2 alusel võib teenistujale tööalaseid korraldusi anda ka vahetust juhist kõrgemal seisev juht (tl 84). Siseeeskirja p 14.3.3 kohaselt on teenistuja kohustatud täitma juhi seaduslikke korraldusi. Juhi poolt antud korralduse täitmata jätmist kvalifitseeris vastustaja ATS § 84 punkti 1 kohaselt teenistuskohustuste süülise mittenõuetekohase täitmisena. Hinnates käskkirja sisu on kaebajale etteheidetud sisekorra eeskirja p 14.3.3 rikkumist ning sisekorraeeskirja p 10.2 on viidatud seetõttu, et antud punktis selgub korralduse andja pädevus. Teenistusliku järelevalve korras tuvastatud asjaolude täpsustamiseks edastas Hiiumaa konstaablijaoskonna komissar kaebajale 17.03.2009 hommikul korralduse esitada ettekanded patrulltoimkonna tegevuse kohta 19.03.2009 hommikuks (tl 30, 31). Kaebaja tuli graafikujärgselt tööle 18.03.2009 õhtul 21.00. Patrulllehe kannete kohaselt tegeles kaebaja 21.00 kuni 21.15 info ja meilidega (tl 39 pöördel). Kaebaja oma ettekandes kinnitab asjaolu, et tutvus saadetud meilidega, kuid ajanappuse tõttu ei jõudnud väidetavalt tutvuda kogu saadetud infoga (tl 40). Tutvudes valikuliselt saadetud teabega võttis kaebaja kohtu hinnangul endale teadlikult riski, et tal jäi seetõttu tutvumata olulise infoga. Samas ei selgu distsiplinaarmenetluse esitatud ettekannetest ega kaebusest, mis takistas kaebajat tööl olles muul ajal meilidega tutvumist. Menetluses kogutud tõendite kohaselt heidetakse kaebajale ette, et ta jättis nõuetekohaselt täitamata juhi poolt 17.03.2009 antud korralduse. Juhi poolt korralduse saatmine kaebaja meilile puhkepäeval ei too kaasa selle õigusvastasust. Asjaolu, et kaebajal oli 17.03.2009

3-09-1348

(korralduse saatmise päeval) vaba päev, ei vabastanud teda korralduse nõuete kohasest täitmisest järgmisel graafikujärgsel tööpäeval 18.03.2009. Lähtudes eeltoodust on ümberlükatud kaebaja väited selle kohta, et juhi korraldus anti talle täitmiseks töövälisel ajal. Tulenevalt eeltoodust ei ole põhjendatud kaebaja nõuded selle kohta, et käskkirjas tuli anda hinnang korraldusele kui väljaspool graafikujärgset tööaega aega täitmiseks antud korraldusele.

Politseiteenistuse seaduse § 45 lg-s 4 sätestab, et seletuse nõudmine politseiametnikult, kelle suhtes distsiplinaarjuurdlus algatati, on kohustuslik. Distsiplinaarmenetluse käigus seletuse võtmine annab isikule võimaluse avaldada asjas oma seisukohti teo ja sellega seonduvate asjaolude kohta. HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Asjas esitatud tõendite kohaselt tehti kaebajale teatavaks käskkiri distsiplinaarjuurdluse algatamise kohta (tl 29). Seoses distsiplinaarjuurdluse alustamisega on juurdluse läbiviija küsinud kaebajalt ettekannet juhtunu kohta ning täpsustanud ka küsimused, millele tuli ettekandes vastata (tl 44). Kaebaja on nõutud ettekande esitanud (tl 40). Samuti tutvustati kaebajale distsiplinaarjuurdluse läbiviimise juhendit ning kaebajale olid teada tema õigused menetluses (tl 96). Seega oli kaebajale ettekande koostamisel teada, millal ja milliste tegude osas distsiplinaarjuurdlus algatati ning kaebajale oli tagatud õigus olla distsiplinaarkaristuse määramise menetluses ära kuulatud.

Vaidlustatud käskkirjas on kirjeldatud kaebajal poolt toime pandud süütegusid ja antud neile õiguslik hinnang. Hinnates asjas kogutud tõendeid, kaebuses kirjeldatud asjaolusid ning arvestades seda, et asjas on läbitud vaidemenetlus, oli kaevatav käskkiri kaebajale arusaadav ning talle oli tagatud võimalus langetada läbimõeldud otsus, kas vaidlustada talle distsiplinaarkaristuse määramine kohtus või mitte. Kaebaja on talle antud kaebeõigust kasutanud.

Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid ja asjas kogutud tõendeid kogumis on kohtumenetluse käigus leidnud tõendamist vaidlustatud käskkirjas kirjeldatud süüteod. Kohus ei tuvastanud selliseid vormija menetlusnõuete rikkumist, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Seega on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu.

Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Vastustaja vastavat taotlust esitanud ei ole. Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda.

Annika Vendik Kohtunik