2-09-32393/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 (4)

K O H T U O T S U S TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-09-32393 Otsuse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi KÜ Outokumpu 15 hagi H.H.`i vastu võlgnevuse 17 641,03 nõudes Tsiviilasja hind 12 113,05 krooni Menetluse staatus Kirjalik menetlus Hageja: Korteriühistu Outokumpu 15 (RK 80189394, Outokumpu 15-79, 30327 Kohtla-Järve) Hageja esindaja: Hageja esindaja: Tulundusühistu Soter, Paul Paas (volikirja alusel) (Jaama 14, 41532 Jõhvi) Menetlusosalised Kostja: H.H. (sünd xxx, xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista H.H.ilt KÜ Outokumpu 15 kasuks võlgnevus 17 641 (seitsetteist tuhat kuussada nelikümmend üks) krooni 03 senti.

3. Menetluskulud jätta kostja kanda.

4. Välja mõista H.H.ilt Korteriühistu Outokumpu 15 kasuks tasutud riigilõivu hüvitamiseks 3000 krooni ja 1180 krooni kohtuväliste kulude hüvitamiseks. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

EDASIKAEBE KORD

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kättetoimetamisest, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste arvelduskontole nr 10220034799018, viitenumber 3100057484 AS-is SEB Pank kautsjoni 1400 (üks tuhat nelisada) krooni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse.

2 (4) Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

ASJAOLUD

1. Korteriühistu Outokumpu 15 esitas 08.07.2009 Viru Maakohtule hagi H.H.i`lt 17 641, 03 krooni nõudes ühistu liikme kohustuste täitmata jätmise eest. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud tasumata hooldustasu eest ning tema võlg korteriühistu ees 01.06.2009 seisuga on 12 113, 05 krooni (põhivõlg), millele lisandub viivis 5 527, 98 krooni. Hageja on kostjale kui korteriomanikule ja korteriühistu liikmele igakuiselt väljastanud arved, milles on kajastatud kostja kohustused ühistu ees ning kohustuste täitmise tähtajad. Kostja oma kohustusi täitnud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 17 641,03 krooni.

2. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka taotluse hagi tagamiseks. Hagi tagamise vajadust põhjendab hageja asjaoludega, et kostja hoiab juba pikemat kõrvale oma kohustuste täitmisest ja hagejal on alust kahelda tema maksevõimes, Hageja on seisukohal, et kostja ei soovi oma kohustusi täita. Hageja huvide kaitseks, kohtuotsuse täitmise tagamiseks ning hagejale võimaliku täiendava kahju tekkimise vältimiseks peab hageja vajalikuks hagi tagamise abinõude rakendamist. Hageja palub seada kostjale kuuluvale korteriomandile asukohaga: xxx, kohtulik hüpoteek Korteriühistu Outokumpu 15 kasuks summas 17 641,03 krooni.

3.Kohus tagas hagi 04.08. 2009.a. määrusega. Kohtumäärus saadeti Viru Maakohtu kinnistusosakonnale täitmiseks. Viru Maakohtu kinnistusosakond jättis kohtuliku hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmata kuna korteriomandi (xxx) kinnistusregistriosa nr 1306907 III jakku on sisse kantud kinnisasja käsutamise keelumärge ning asjaõigusseadus (AÕS) § 63 lg 2 kohaselt keelab keelumärge vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse täielikult.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega.

5. Tsiviilasja eelmenetluse käigus saatis kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastamata 20 päeva jooksul alates nõude kättesaamisest. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 25.11.2009 /tl. 43/. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja ei vastanud ega esitanud ka vastuväiteid hagile.

6.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

3 (4) vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. 7. Hagi ese: Hageja palub kostjalt välja mõista kostjale kuuluva korteri ja selle juurde kuuluva korterelamu mõttelise osa hooldusega seotud kulud (majandamiskulud Korteriühistuseaduse § 15¹ mõttes) summas kokku 12 113,05 krooni ning hoolduskulude tasumisega viivitamise eest viivis summas 5527,98 krooni. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 järgi, korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 5 lg 1 kohaselt, korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. KÜS § 13 lg 4 järgi, korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 kohaselt, majandamiskulud KÜS tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Korteriühistuseaduse § 2 lg 1 järgi on korteriühistu ka korteriomanike, kes on KÜS § 5 lg 1 järgi samaaegselt ka korteriühistu liikmed, ühiste huvide esindaja. 8. Hagiavaldusele on lisatud KÜ Outokumpu 15 juhatuse 31.08.2003.a. koosoleku protokoll /tl. 11/, mille kohaselt on Lääne-Viru Maakohtu registriosakonnas registreeritud KÜ Outokumpu (RK 80189394). Koosolekul otsustati korteriühistu põhikirja p. 3.2.11 alusel alates 20 oktoobrist 2003 alustada viiviste arvestamist mittetähtaegselt tasutud maksetelt.

Kostja H.H. on korteriomandi nr 1306907, asukohaga xxx omanik. Kohtule on esitatud väljavõte kinnistusraamatust /tl. 4/. Seega on tõendatud, et H.H. on KÜ Outokumpu 15 liige ning korteriühistu liikmena on korteriühistu otsused kostjale kohustuslikud.

9. Hageja esitas majanduskulude ja viivise arvestuse kohta tõendid, mida kohus loeb piisavaks nõude rahuldamiseks (tl6-10, 13-15).

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

4 (4)

KOS § 13 lg 4 järgi on kostja kohustus tasuda korteriühistule põhivõlg summas 12 113,05 krooni ja viivis summas 5 527,98 krooni.

Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud KÜS § 2 lg 1, § 5 lg 1, § 7 lg 4; § 151; VÕS § 76; § 101 lg 1 p 1 ja p 6; § 108.

Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 142 lg 2, § 173 lg 1 § 174 lg 1, § 407, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4, § 468 lg 1 p 2 rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega.

Menetluskulud

10. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 174 lg 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Olev Mihkelson Kohtunik: