3-09-2570/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-09-2570 Otsuse kuupäev 20.01.2010 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi K.V. kaebus Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna viivistasu otsusele nr. TA-066727 27.08.2009. Asja läbivaatamise kuupäev 07.01.2010 , kirjalik menetlus

Resolutsioon Rahuldada K.V. kaebus Tühistada Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna viivistasu otsus nr. TA-066727 27.08.2009 viivistasu 480.- krooni määramise kohta. Teha Tartu Linnavalitsusele (linnamajanduse osakond) ettekirjutus tagastada K.V. 480.- krooni (nelisada kaheksakümmend krooni) pärast kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista Tartu Linnavalitsuselt (linnamajanduse osakond)menetluskulud -riigilõiv - 250.- krooni (kakssada viiskümmend krooni)K.V. kasuks ja kanda see pärast kohtuotsuse jõustumist K.V. kontole xxxxxxxxxxx (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal). . Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 20.01.2010.

Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

K.V. on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse ja kaebuse täienduse, milles taotleb tühistada viivistasu määramise otsuse nr. TA-066727 27.08.2009 ning tagastada tema poolt tasutud viivistasu summas 480.- krooni ning mõista välja kaebuselt tasutud riigilõiv 250.- krooni. Kaebuse kohaselt on Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna volituste alusel teinud AS Ühisteenuste parkimiskontrolör viivistasu otsuse nr. TA-066727, mille kohaselt on pargitud Tiigi tänaval Tartus 27.08.2009 kella 13:58 ajal sõiduautoga C. reg. märgiga XXX XXX tasulisel parkimisalal . Viivistasu otsusega on määratud tasuda 480.- krooni, kuna sõiduk oli pargitud tasulisel parkimisalal, parkimise algusaeg oli märgitud mitteüheselt mõistetavana ning puudus parkimise eest parkimistasu maksmist tõendav dokument.

Kaebaja on märkinud, et alustas sõidukiga C.N. reg.nr. XXX XXX parkimist 27.08.2009 kell

13.22 Tiigi tänaval C-tsoonis, kus oli 60 minutit tasuta parkimisaega alates parkimise algusaja fikseerimisest. Kaebaja on märkinud, et tähistas parkimise algusaja parkimiskellaga , mille asetas armatuurlauale nähtavale kohale. Kella lühike osuti oli suunatud number ühele ja pikk osuti oli veidi üle nelja viie poole. Kui esimene parkimistund sai läbi , aktiveeris kaebaja sõiduki juurde naasmata kella 14.18 ajal mobiilse parkimise. Jõudes tagasi sõiduki juurde, lõpetas mobiilse parkimise kell 15.08, kuid avastas sõiduki esiklaasilt viivistasu otsuse. Otsusele on märgitud, et parkimistasu on maksmata ning selgitusena on märgitud, et kellaaeg on mitteüheselt mõistetav. Kaebaja leiab, et tal oli parkimisaeg märgitud üheselt ja selgelt. Kaebajale on arusaamatu kui parkimiskellaga tähistatud algusaeg 13.22 ei olnud üheselt mõistetav seetõttu, et lühike osuti oli kella 1 peal(kella 13 peal), mistõttu parkimiskontrolör tõlgendas kellaaega, et kell on 13.00, kuidas saab seega kell 13.58 koostada viivistasu otsuse, kui selles parkimisalas on 60 minutit tasuta parkimist. Tegelikkuses on kaebaja märkinud väikese kellaosuti veidi peale 1 (kella 13.00).

Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata.

K.V. parkis 27. augustil 2009. a sõidukit C. registreerimisnumbriga XXX XXX Tartus tasulisel parkimisalal C-piirkonnas, Tiigi tänaval, kus talle määrati kell 13.58 parkimiskorra rikkumise eest viivistasu otsus nr TA-066727 summas 480 kroon. AS Ühisteenused parkimiskontrolör Gunnar Kase poolt on viivistasu otsusele kirjutatud, et parkimise algusaeg on märgitud mitteüheselt mõistetavana. Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses sisalduvate selgituste kohaselt oli kaebaja soovinud märkida parkimiskella abil parkimisaja alguseks 13.22. Vastustaja on omalt poolt lisanud käesolevale vastusele kontrolöri poolt viivistasu otsuse vormistamise käigus parkimiskellast tehtud fotod , milledelt on näha, et kella väike osuti on asetatud numbrile 1 ning suur osuti asetseb 22 minuti peal.

Vastustaja peab oluliseks selgitada, et parkimiskella kasutamise eesmärgiks on fikseerida kellaaeg, millal on alustatud sõiduki parkimist. Kellaaja märkimisel on isik kohustatud fikseerima mõlema seieri abil kellaaja, millal ta oma sõiduki parkimist alustas. On mõistlik eeldada, et parkimise algusaja kirjalikult paberile märkimisel lähtutakse digitaalse kella tööpõhimõttest. Samamoodi on mõistlik eeldada, et kui juht kasutab parkimise algusaja märkimisel kahe osutiga parkimiskella, lähtub ta osutite liigutamisel mehhaanilise kella tööpõhimõttest. Seda põhjusel, et parkimiskell ise kajastab mehhaanilise kella tööpõhimõtet ning sellega fikseeritud parkimise algusaja kindlaksmääramisel lähtub keskmine, mõistlikult käituv inimene samuti eeldusest, et parkimiskell kajastab parkimise algusaega ligilähedaselt samasuguse seierite asetusega nagu mehhaaniline kell. Sellisele järeldusele on jõudnud ka Tartu Ringkonnakohus oma 21. oktoobril 2009. a tehtud otsuses haldusasjas nr 3-09-992 (punkti 12).

Liiklusseaduse § 501 lg 4 sõnastusest nähtub, et seadusandja on pannud mootorsõiduki juhile kohustuseks anda parkimise algusajast teada kirjalikult või parkimiskella abil. Vastustaja juhib tähelepanu, et ei seadusandja ega ka ükski tasulist parkimist korraldav kohalik omavalitsus ei ole pidanud vajalikuks sätestada konkreetseid juhiseid, kuidas parkimiskellal parkimise algusaega fikseerida. Ehk sarnaselt vastustajaga on nii seadusandja kui ka kõik teised omavalitsused eeldanud, et kellaaja märkimisel parkimiskellal lähtutakse üldtuntud mehhaanilise kella tööpõhimõtetest. Selleks, et tuvastada kellaaja mitteüheselt mõistetavalt märkimine, ei ole vastustaja seisukohalt vajalik, et parkimiskellalt saaks lugeda välja mitut erinevat kellaaega

Kohtu seisukohad: Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

K.V. on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu linnas 27. augustil 2009. a määratud viivistasu otsuse nr TA-066727 peale. Kaebaja on vaidlustanud viivistasu otsust ka vaidemenetluse korras ning Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna korraldusega 06.10.2009 nr. 855 „Viivistasu otsuse nr. TA-066727 peale esitatud vaide lahendamine“ on jäetud K.V. vaie rahuldamata.

Vastavalt Tartu linna ja ASi G4S Lõuna-Eesti (enne ärinime vahetust AS Falck Lõuna-Eesti) vahel 15. detsembril 2005. a sõlmitud halduslepingu punktile 1.2 andis Tartu linn ASile G4S Lõuna-Eesti üle halduslepingus fikseeritud avaliku halduse ülesande, milleks on parkimisjärelevalve teostamine, parkimistasu maksmise kontrollimine ja viivistasu otsuste määramine Tartu linnas. Tartu linna ja ASi G4S Lõuna-Eesti vahel 15. detsembril 2005. a sõlmitud hankelepingu punkti 7.1.15 kohaselt esindab tasulise parkimiskorra eirajatele koostatud viivistasu otsuseid puudutavates kohtuvaidlustes Tartu linna AS G4S Lõuna-Eesti.

30. jaanuaril 2009. a sõlmisid Tartu linn, AS G4S Lõuna-Eesti ja AS Ühisteenused kokkuleppe parkimisjärelevalve teostamiseks sõlmitud halduslepingu ja hankelepingu üleminekuks. Nimetatud kokkuleppega lepiti kokku, et alates 1. veebruarist 2009. a on nimetatud haldusja hankelepingu poolteks AS G4S Lõuna-Eesti asemel AS Ühisteenused. Viivistasu otsuse kohaselt ja AS Ühisteenused parkimiskontrolör Gunnar Kase poolt 11.09.2009. a antud kirjalike seletuste kohaselt tingis viivistasu otsuse nr TA-066727 tegemise asjaolu, et sõiduk oli pargitud tasulisel parkimisalal, parkimise algusaeg oli märgitud mitteüheselt mõistetavana ning puudus parkimise eest parkimistasu maksmist tõendav dokument. Sõiduki parkimise eest ei olnud tasutud ka mobiiltelefoni vahendusel. Asja materjalide kohaselt parkis K.V. 27.08.2009 sõidukit C. registreerimisnumbriga XXX XXX Tartus tasulisel parkimisalal C-piirkonnas, Tiigi tänaval, kus talle määrati kell 13.58 parkimiskorra rikkumise eest tasumiseks viivistasu otsusega nr TA-066727 summa 480 krooni. Liiklusseaduse § 501 lg 4 ja Tartu Linnavolikogu 07.12.2006. a määruse nr 47 "Parkimistasu" (edaspidi Määrus)§ 5 lg 3 kohaselt tekib parkimistasu maksmise kohustus enne või vahetult pärast sõiduki parkimise alustamist ning vaid juhul, kui sõidukijuht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, tekib Määruse "Parkimistasu" § 5 lg 6 alusel B ja C piirkonnas (Tiigi tänaval) Tartu linnas parkimistasu maksmise kohustus 60 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Liiklusseaduse § 502 lg 1 p.1 kohaselt vormistab parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse kui parkimistasu on maksmata. Määruse § 6 lg 2 p 1 kohaselt on viivistasu määr parkimistasu maksmata jätmise korral või parkimisaja ületamise korral rohkem kui üks tund 480.- krooni. 17.1l 2009. a Tartu Halduskohtule esitatud kaebuse täienduses taotleb kaebaja viivistasu otsuse nr TA-066727 tühistamist, tasutud viivistasu tagastamist summas 480 kroon ja tasutud riigilõivu summas 250 krooni hüvitamist.

Antud juhul on vaidlusesemeks kaebaja poolt fikseeritud parkimise kellaaeg. Kaebaja on märkinud parkimisajaks kell 13.22, teades, et Tiigi tänaval C-tsoonis on 60 minutit pärast parkimise algusaja fikseerimist tasuta. Seega aktiviseeris kaebaja kell 14.18 sõiduki juurde tulemata mobiilse parkimise ning sõiduki juurde jõudes on kaebaja lõpetanud mobiilse parkimise kell 15.08.

Parkimiskontrolör ei ole lugenud parkimise algusajaks kell 13.22 ning on märkinud, et kellaaeg on mitteüheselt mõistetav ning seega kontrolli teostamise ajal kell 13.58 on asunud parkimiskontrolör seisukohale, et parkimise eest ei ole tasutud. Vastustaja on märkinud, et kellaaeg on 13.22 juhul, kui väike osuti on asetatud 1 ja 2 vahele - üks kuni kaks kujutletavat minutijaotist pärast numbrit 1 ning suur osuti 22 minuti peal. Linnamajanduse osakond on lisanud, et kella väike seier saab asetseda numbril 1 vaid juhul, kui kellaaeg on 13.00 või veidi rohkem. Vastustaja on märkinud , et vastustaja poolt praktikas kasutatava kella lugemise põhimõtte käsitlust on aktsepteerinud ka Tartu Ringkonnakohus oma 21. oktoobril 2009. a tehtud otsuses haldusasjas nr 3-09-992. Ringkonnakohtu arvates on oluline mõlema seieri asukoht. Mõlemad seierid üheskoos peavad peegeldama üheselt mõistetavalt seda, mis ajal parkimist alustati."

Kohus nõustub eeltooduga, et , kellaosutid peavad peegeldama üheselt mõistetavat kellaaega ning kuna õigusaktid ei sätesta parkimiskella kasutamise korda, tuleb eeldada, et osutid peavad olema paigutatud mehhaanilise kella tööpõhimõttel. Parkimiskellalt (tl.9) nähtuvalt on väike kellaosuti ühe (kell 13.00) peal, isegi natuke üle, ning suur osuti on 22 peal, mille kohaselt võib kellaajaks lugeda kell 13.22. Kohus möönab, et kui lähtuda mehhaanilise kella tööpõhimõttest, tulnuks väike osuti nihutada pisut kella 2 suunas. Kuigi kellaosutid ei ole fikseeritud mehhaanilise kella tööpõhimõtte täpsusega, on kohus seisukohal, et kaebaja on märkinud parkimise algusajaks kell 13.22 ning kuna eelnimetatud parkimiskohas on 60 minutit tasuta parkimisaega, aktiveeris kaebaja kell 14.18 , see on neli minutit enne tasuta parkimisaja lõppu, mobiilse parkimise ning lõpetas mobiilse parkimise kell 15.08. Kuigi mobiilse parkimise aeg ei ole vaidlusesemeks, peab kohus vajalikuks märkida, et kaebaja on üles näidanud hoolsuskohustust ning vahetult enne 60 minutilise tasuta parkimise aja möödumist aktiveerinud mobiilse parkimise teades, et tasuta parkimisaeg hakkab lõppema. Seega, kuna kaebaja on märkinud parkimise algusajaks kell 13.22, ei oleks õigust parkimiskontrolöril kell 13.58 kontrolli teostades vormistada viivistasu otsust, kuna nimetatud ajal kehtis tasuta 60 minutiline parkimisaeg, mida kaebaja kasutas. Kohus rõhutab, et kaebaja on õigesti märkinud, et kui tekib kahtlus asja kahtepidi tõlgendamisel (antud juhul kellaosutite asetuse tõlgendus) , tuleb asjaolud tõlgendada kodaniku kasuks, nimetatud põhimõte tuleneb hea halduse tavast. Eeltoodut arvestades, on kohus seisukohal, et vaidlustatud viivistasu otsus nr. TA-066727 27.08.2009 on määratud õigusvastaselt ning tuleb tühistada ning kuna kaebaja on viivistasu otsusega määratud summa 480.- krooni (07.09.2009) tasunud Tartu Linnavalitsuse linnamajandusosakonna kontole, teeb kohus ettekirjutuse kaebajale nimetatud summa tagastamiseks pärast kohtuotsuse jõustumist Kohus lähtub HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 1.

Menetluskuludest: Tulenevalt HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kaebaja poolt tasutud riigilõiv 250.- krooni mõista välja vastustajalt kaebaja kasuks.

Kohtunik Mare Priks