2-09-61870/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2010.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-61870

Tsiviilasi

AS Ghagi POÜ vastu 3 624,11 krooni nõudes

Hagi hind

3 450,85 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS G(endine AS F, XXX, asukoht XXX),

Hageja esindaja: Ulvi A

Kostja: POÜ (registrikood XXX aadress XXX)

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista POÜ-lt 3 624,11 EEK (kolm tuhat

kuussada kakskümmend neli krooni ja 11 senti) AS G

kasuks.

3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav

(TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus

Välja mõista POÜ-lt menetluskulu summas 1 000

EEK (üks tuhat krooni) AS G kasuks.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möö-

dumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsu-

sest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingi-

tud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele SEB Pank (arve nr 10220034799018) või Swedbank (arve nr 221013921094) või

Danske Bank AS Eesti filiaal (arve nr 333416110002) märkides viitenumbriks 3100057358.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille te-

gemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja §

442 lg 6).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista

kostja ja hageja vahel sõlmitud tehnilise valve lepingust ja rendilepingust tuleneva võla 2 250,85

krooni, leppetrahvi 1 200 krooni ja viivise summas 173,26 krooni ning kohtukulud jätta kostja

kanda.

Menetluse käik

Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 20.12.2009.a, milline asjaolu on tõendatud toimikus

oleva väljastusteatega.

Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.

Kohtuotsuse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ula-

tuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel

juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud,

kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole ning hageja on taotlenud tagaseljaot-

suse tegemist, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja

esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaselja-

otsus tagatiseta viivitama täidetav.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt

on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt

lepingule või seadusele.

VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõu-

da võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvita-

tavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja on kandnud menetluskulu summas 1 250 krooni järgmiselt: 250 krooni riigilõivu makse-

käsu kiirmenetluses ja 1 000 krooni riigilõivu hagimenetluses.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vas-

tavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti

määrusega rahuldamata TsMS § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas

nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu.

Kohtute Infosüsteemist nähtub, et kohtu menetluses oli AS G maksekäsu kiirmenetluse avaldus

POÜ vastu (tsiviilasi nr 2-08-23753).

Nimetatud avaldus jäeti 23.09.2009 määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel (määrus

jõustus 19.10.2009). Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 23.11.2009, seega hiljem

kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seetõttu jätab kohus hageja menetluskulud

maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 250 krooni osas kostjalt välja mõistmata.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu

summas 1 000 krooni.

Tiia Mõtsnik

Kohtunik