2-09-38142/9 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number 2-09-38142 Määruse tegemise kuupäev ja koht 19. jaanuaril 2010, Narva Kohtunik TAMARA ŠABAROVA Kohtuasi Ž K hagi S K vastu abielulahutuse nõudes Tsiviilasja hind 25 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Ž K (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja: S K (isikukood XXX, viimane teadaolev elukoht XXX) Menetluse liik Hagimenetlus Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1. Jätta Ž K hagi S K vastu abielulahutuse nõudes läbi vaatamata. 2. Määruse ärakiri toimetada kätte hagejale.

EDASIKAEBAMISE TÄHTAEG JA KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.info@kohus.ee või tarturk.menetlus@kohus.ee) Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-09-38142 Ž K hagis S K vastu abielulahutuse nõudes. Kostjale S K hagiavalduse kättetoimetamine osutus võimatuks, kuna kostja rahvastikuregistris registreeritud ja hageja poolt hagiavalduses märgitud aadressil ei ela. Kinnipeetavate hulgas kostjat ei ole. Kohtu poolt tarvitusele võetud abinõud kostja tegeliku eluvõi viibimiskoha kindlakstegemiseks tulemusi ei andnud. 11.11.2009.a Viru Maakohtu määrusega kohustati hagejat ühe kuu jooksul teatama kohtule kostja S K tegelik eluvõi asukoht, esindaja või dokumentide kättesaamiseks volitatud isiku andmed või politsei või linnavalitsuse kinnitus, et neile on S K viibimiskoht teadmata ja on teadmata tema esindaja või dokumentide kättesaamiseks volitatud isik.

Ida Politseiprefektuur Narva politseiosakonna 21.12.2009 teade kohaselt neil on teadmata S. K tegelik elukoha aadress.

Tsiviilasi nr 2-09-38142 Viru Maakohtu 19.01.2010 määrus

2(3) Hageja oma kohtule 29.12.2009 esitatud avalduses palus avaldada kohtukutse S. K Ametlikes väljaandes ning esitas riigilõivu summas 100 krooni tasumist tõendav dokument.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 423 lg 2 p 8 kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida, samuti kui hageja ei tasu kohtu ette nähtud ajaks kostjale hagi või muude menetlusdokumentide kättetoimetamiseks vajalikke kulusid, muu hulgas kohtutäituri tasu, välja arvatud kui hagejale antakse kulude kandmiseks riigi menetlusabi.

TsMS § 346 lg 1 kohaselt abieluasjas ja põlvnemisasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kui pool ei saa kohtusse ilmuda või kui temalt ei saa seda oodata, võib teda ära kuulata ja seletuse võtta asja erinõude alusel menetlev kohus.

Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 24 lg 2 sätestab igaühe õiguse olla oma kohtuasja arutamise juures. Samuti on igaühel PS § 24 lg 5 kohaselt õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Kostjal on TsMS § 394 lg 1 kohaselt kohustus hagile kohtule kirjalikult vastata. TsMS § 199 lg 1 p 6 järgi menetlusosalisel on õigus vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele.

Seega leiab kohus, et kohtul ei ole andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, seaduse mõte kohaselt menetlusdokumente avalik kättetoimetamine ei ole lubatud, mistõttu hagi tuleb jätta läbivaatamata. Vastavalt TsMS § 426 lg 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Vastavalt TsMS § 425 lg 1 kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. Määruses märgitakse, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle asjaolu tõttu läbi vaatamata.

Juhul kui hageja pöördub hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse, tuleb hagejal kohtule esitada kostja tegeliku eluvõi asukoha andmeid. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 3 tasutud riigilõiv ja muud kohtukulud tagastatakse kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv

Tsiviilasi nr 2-09-38142 Viru Maakohtu 19.01.2010 määrus

3(3) tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Tulenevalt sama paragrahvi lg-st 6 riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 5 000 krooni ja väljaandes Ametlikud Teadaanded menetlusdokumendi avaldamise tasu summas 100 krooni. Kui hageja soovib nende summade tagastamist, tuleb esitada kohtule vastavasisulise avalduse.

Kohus teeb määruse eeltoodu alusel ning juhindudes TsMS §-dest 463-466, 660 ja 661.

Tamara Šabarova Kohtunik