2-08-73721/17 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Iko Nõmm ja Imbi Sidok Määruse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2010. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-08-73721 Tsiviilasi Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

L. K. hagi Eesti Vabariigi vastu tulemuspalga saamiseks

8880 krooni Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 18. märtsi 2009. a. otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusosalised ja nende esindajad

Eesti Vabariik (Riigemetsa Majandamise Keskuse kaudu) apellatsioonkaebus Apellant Eesti Vabariik (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu, asukoht Viljandi mnt. 18b, Tallinn), lepinguline esindaja Thea Rohtla Vastustaja L. K. (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx xx, xxxxx xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxx), lepinguline esindaja Siiri Grünbaum Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta läbi vaatamata Eesti Vabariigi apellatsioonkaebus Harju Maakohtu

18. märtsi 2009. a. otsuse peale L. K. hagis Eesti Vabariigi vastu tulemuspalga saamiseks.

2. Määruse peale võib määruskaebusega edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

S e l g i t u s e d :

1. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

2. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

6. novembril 2008. a. esitas Eesti Vabariik (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) Harju Maakohtusse taotluse L. K. töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses. Lääne Tööinspektsiooni Saaremaa töövaidluskomisjon oli rahuldanud L. K. nõude Eesti Vabariigilt palga väljamõistmiseks 8880 krooni suuruses summas ning kostja selle otsusega ei nõustunud.

11. juuni 2009. a. otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis Eesti Vabariigilt (Riigimetsa Majandamise keskuse kaudu) L. K. kasuks välja 8800 krooni. Otsuses ei andnud maakohus menetlusosalistele luba edasikaebamiseks.

Eesti Vabariik (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda või saata asja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse 16. juuli 2009. a. määrusega menetlusse ja kohustas hagejat sellele vastama. Kaebusele esitatud vastuses vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu.

30. detsembril 2009. a. teavitas ringkonnakohus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 643 lõikele 3 menetlusosalisi kavatsusest jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata põhusel, et apellatsioonkaebus on võetud ringkonnakohtu menetlusse ebaõigesti (TsMS § 643 lg. 1). Hageja teavitas ringkonnakohut, et peab kohtu seisukohta õigeks. Kostja leidis, et ringkonnakohtu seisukoht ei ole õige: menetlus maakohtus toimus tavapärases korras, otsuses märgiti ka selle peale edasikaebamise kord ning teistes sarnastes asjades esitatud apellatsioonkaebused on ringkonnakohus menetlusse võtnud, kusjuures neist kaks on lahendatud otsusega.

Määruse põhjendus

Kolleegium leiab, et Eesti Vabariigi apellatsioonkaebus tuleb jätta läbi vaatamata vastavalt TsMS § 643 lõikele 1, mille kohaselt jätab kohus apellatsioonkaebuse määrusega läbi vaatamata, kui ilmneb, et apellatsioonkaebus oli võetud ringkonnakohtu menetlusse ebaõigesti, samuti muul seaduses sätestatud juhul. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus võeti ringkonnakohtu menetlusse ebaõigesti, TsMS § 637 lõiget 21 rikkudes. Osundatud sätte kohaselt võetakse TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. TsMS § 405 lg. 1 lause 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Osundatud normist nähtub, et selle üle otsustamiseks, kas tegemist on normis märgitud asjaga, on oluline üksnes hagihind ja mitte see, kas maakohus asja menetledes ka tegelikult kohaldas sama lõike lauses

2 ning lõigetes 2 ja 3 sätestatut. Et vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, mille hagihinnaks on 8880 krooni, siis on tegemist TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjaga. Et maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lõikega 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks, siis ei ole taolist luba antud. Asjaolust, et otsuses on märgitud üldine edasikaebamise kord, ei saa järeldada, nagu oleks tegemist edasikaebamise loaga, sest taolise loa andmine peab kajastuma otsuse resolutsioonis. Ka juhul, kui maakohus asjas edasikaebamise luba ei anna, peab otsus TsMS § 442 lg. 6 kohaselt sisaldama edasikaebamise korda, see ei ole aga samastatav edasikaebamise loaga. Nii ei ole ka juhul, kui maakohus ei ole andnud asjas edasikaebamise luba, asja menetlemine apellatsiooniastmes välistatud, sest TsMS § 637 lg. 21 võimaldab asja selles kohtuastmes menetleda, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kolleegium leiab, et vaidlusaluses asjas ei ole maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid, seega ei saa kerkida küsimust ka taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Teiste sarnaste asjade apellatsiooniastmes menetlemine ei mõjuta vaidlusaluse apellatsioonkaebuse alusel apellatsioonimenetluse jätkamise otstarbekust, sest kõik asjad on maakohtus lahendatud sõltumatult teistest samalaadsetest asjadest ning seega tuleb iga asja puhul eraldi kaaluda, ega esine TsMS § 637 lõikes 21 sätestatud sisulisi aluseid asja menetlemiseks.

Iko Nõmm

Imbi Sidok

Malle Seppik

Kohtulahend parandatud Tallinna Ringkonnakohtu 08.02.2010 määrusega

RESOLUTSIOON:

1. Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 15. jaanuari 2010. a. määruses viga ja lugeda õigeks Harju Maakohtu otsuse tegemise kuupäevaks 11. juuni 2009. a.

2. Määruse peale võib edasi kaevata, esitades määruskaebuse vahetult Riigikohtule päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.