3-09-2472/122 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Dagmar Maastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.jaanuaril 2010.a. Tallinnas

Haldusasja number

3-09-2472 ...

Haldusasi

OÜ „Virumaa Puhastus“ vaidlustus Kaitseväe Logistikakeskuse

ülema 24.09.2009.a. käskkirja nr 784 p 1 osaliseks tühistamiseks,

Kaitseväe toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks, 6.11.2009.a. ja

16.11.2009.a.raamlepingute nr 2/921 ja 2/950 ning 6.11.2009.a.

hankelepingu nr 2/921-1 tühiseks tunnistamiseks või tühistamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev

11.01.2010.a.

Kohtuistungist osa võtnud

menetlusosalised

kaebaja OÜ „Virumaa Puhastus“ esindajad Valdek Haugas ja Avo

Viiol, vastustajate Riigihangete Ameti juures asuvas vaidlustusko-

misjoni esindaja Taivo Kivistik ning Kaitseväe esindaja vandeadvo-

kaat Priit Lätt, kolmandate isikute OÜ „Tallinna Pesumaja“ esindaja

Eiki Õunapuu, AS „REA AV“ esindaja Sirle Prangel, AS „Eesti

Vanglatööstus“ esindaja Voldemar Nellis

Vaidlustatud lahend

Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 22.10.2009.a.

otsus nr 218-09/113856

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata.

Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallin-

na Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakste-

gemisest arvates ehk hiljemalt 18.veebruaril 2010.a. Samaks kuu-

päevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koosta-

miseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioon-

kaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnako-

hus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja arutamist koh-

tuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

27.07.2009.a. avaldas Kaitsevägi riiklikus riigihangete registris hanketeate nr 113856,

millega kuulutati välja riigihange ”Riide-ja erivarustuse hooldusteenuse ostmine”. Hanketeate

järgi oli riigihange jaotatud neljaks osaks: I-Pärnu piirkond; II-Harjumaa piirkond; III-Lõuna-

Eesti piirkond; IV-Lääne-Virumaa piirkond. Hankedokumentide kohaselt pidi hankija igas riigi-

hanke osas sõlmima raamlepingu kolme majanduslikult soodsaima pakkumuse esitanud pakku-

jaga(p 11.1.) ja samaaegselt raamlepinguga 12 kuuks hankelepingu majanduslikult soodsaima

pakkumuse esitanud pakkujaga(p 11.4.).

Kaitseväe Logistikakeskuse ülema 18.09.2009.a käskkirja nr 768 punktides 1-4 loetleti

kvalifitseeritud ja kvalifitseerimata jäetud äriühingud; punktis 5 tunnistati vastavaks aktsiaseltside

„REA AV“ ja „Eesti Vanglatööstus“ ning osaühingute „Pesuring“, „Pesemisteenus“, „Tallinna

Pesumaja“ ja „Virumaa Puhastus“ pakkumused; punktis 6 tunnistati edukaks: I osas – osaühin-

gute „Tallinna Pesumaja“, „Pesemisteenus“ ja „Pesuring“(p 6.1), II osas - OÜ „Tallinna Pesuma-

ja“ ning aktsiaseltside „REA AV“ ja „Eesti Vanglatööstus“(p 6.2), III osas - osaühingute „Pese-

misteenus“, „Tallinna Pesumaja“ ja „Pesuring“(p 6.3), IV osas - osaühingute „Tallinna Pesu-

maja“ ja „Virumaa Puhastus“ ning AS-i „Eesti Vanglatööstus“(p 6.4) pakkumused; punktis 7

kästi hankekomisjonil sõlmida raamlepingud kõikide punktis 6 nimetatud pakkujatega ning 12-

kuulised hankelepingud punktides 6.1-6.4 esimesena nimetatud pakkujatega.

24.09.2009.a. Kaitseväe Logistikakeskuse ülema käskkirja nr 784 punktiga 1 muudeti

käskkirja nr 768 punkti 6, sealhulgas tunnistati alapunktis 6.4 edukaks OÜ „Tallinna Pesumaja“

ning aktsiaseltside „REA AV“ ja „Eesti Vanglatööstus“ pakkumused. Käskkirja preambulas on

viidatud Kaitseväe põhimääruse §-le 28 p 19, kõnealuse riigihanke hankedokumentides sätesta-

tule ja hankekomisjoni 21.09.2009.a. nõupidamise protokollile nr LOGK-4.6-3/370 ning teenis-

tuslikule vajadusele.

OÜ „Virumaa Puhastus“ vaidlustas käskkirja nr 784 Riigihangete Ameti juures asuvas

vaidlustuskomisjonis, taotledes selle punkti 1 kehtetuks tunnistamist osas, millega tunnistati keh-

tetuks osaühingu pakkumuse edukaks tunnistamine riigihanke IV osas ning tunnistati selle asemel

edukaks AS „REA AV“ pakkumus. Vaidlustuse kohaselt oli „OÜ Virumaa Puhastus“ pakkumus

riigihanke IV osas paremusjärjestuselt teine. Vaidlustatud käskkirjas muudatust ei põhjendatud,

millega on rikutud haldusmenetluse seaduse(HMS) § 56 lg 1. Vaidlustaja selgituse küsimisele

vastas hankija, et „18.09.2009 käskkirja nr 768 väljaandmise aluseks on hankekomisjoni toiming,

kus pakkumisi hinnati kogumaksumuse (pakkumuse vormi viimase veeru read 1, 2 ja 3) alusel.

Kuid vastavalt 25.08.2009 antud selgitusele erineva teenuse maksumuse all esitatud hinnavalemis

mõeldakse vastavaid teenuse ühikhindasid, st sirgpesu ja segapesu puhul teenuse hinda pesu kg

kohta ja keemilise puhastuse puhul vastavate riideesemete keskmist tükihinda. Sellest tulenevalt

toimus pakkumuste hindamine uuesti ja 18.09.2009 käskkirja nr 768 muutmine.” Seega muutis

hankija pakkumuse edukaks tunnistamise kriteeriumi, mis on vastuolus riigihangete seaduse

(RHS) §-ga 50 lg 1 ja hankedokumentide p-ga 10.1., mille kohaselt arvestab hankija ainult han-

keteates ja hankedokumentides sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumidega. Hankija 25.08.

2009.a. ja 27.08.2009.a. selgitused pakkujate küsimustele on omavahel vastuolus.

22.10.2009.a. vaidlustuskomisjoni otsusega nr 218-09/113856 jäeti vaidlustus rahulda-

mata. Komisjon leidis, et vaidlustatud käskkiri ja selle aluseks olev hankekomisjoni 21.09.2009.a.

nõupidamise protokoll on kooskõlas RHS-ga. Hanke alusdokumendid ei ava, mida tuleb mõista

pakkumuste edukuse üle otsustamiseks kasutatavas hindamiskriteeriumis esitatud mõiste „teenu-

se maksumus” all. Hankedokumentide p 10.3. kohaselt on pakkumuse edukuse üle otsustamisel

hindamiskriteeriumiks madalaim maksumus, mis saadakse erineva teenuse maksumuse korruta-

misel osakaaluga: (sirgpesu x 0,5) + (segapesu x 0,3) + (keemiline puhastus x 0,2) = ; keemilise

puhastuse teenuse maksumus leitakse vastavalt lisale 3. Hankedokumentidest ei selgu, kas hanki-

ja käsitleb hankedokumentide p-s 10.3. nimetatud „teenuse maksumusena” kogumaksumust või

ühiku maksumust; p 5.3. kohaselt tuli pakkumuste maksumus esitada vastavalt hankedokumen-

tide lisale 3, milles toodud vormis pidid pakkujad sirgpesu, segapesu ja keemilise puhastuse koh-

ta esitama nii ühiku maksumused(käibemaksuta) kui kogumaksumused(käibemaksuta). Sellisel

kujul on pakkumuste maksumused esitanud kõik pakkujad, sealhulgas vaidlustaja. Hankemenet-

luse käesolevas etapis puudub komisjonil võimalus võtta seisukohta asjaolu suhtes, kas hanke-

dokumentide punktis 10.3. esitatud hindamisvalem oli juba algusest saadik kooskõlas hanketeate

IV osa punktiga 2.1.

Pakkuja küsimusele antud 25.08.2009.a. selgituses on hankija sõnaselgelt teavitanud pak-

kujaid sellest, et „teenuse maksumuse” all mõeldakse ning järelikult kasutatakse ka hinnavalemis

pakkumuste edukuse üle otsustamiseks teenuse ühikhindasid, s.t. sirgpesu ja segapesu puhul tee-

nuse hinda pesu kg kohta ja keemilise puhastuse puhul vastavate riideesemete keskmist tükihin-

da. Hankija pole 25.08.2009.a. selgitusega ületanud õiguste mahtu, mille RHS § 56 lg 2 annab

hankijale hankedokumentide selgitamiseks. Kuna hanke alusdokumentides puudub selgitus, mida

hankija mõistab „teenuse maksumuse” all, ei saanud sellise mõiste avamine hankija selgituses

kaasa tuua vajadust muuta hanketeadet või hankedokumente. Hankija 27.08.2009.a. selgitus nen-

de andmete kohta, mis avaldatakse pakkumuste avamisel, pole vastuolus 25.08.2009.a. selgituse-

ga selle kohta, milliseid hankedokumentide lisas 3 toodud vormis esitatud andmeid käsitletakse

hindamisvalemis „teenuse maksumusena”, kuid vaidlustuskomisjon möönab, et 27.08.2009.a.

selgitus ning selle alusel andmete avaldamine ja protokolli kandmine pakkumuste avamisel 2.09.

2009.a. on eksitavad. Hankija pidanuks avaldama pakkumuste avamisel ning kandma protokolli

ühikute maksumused, mis oleksid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavate pakkumust

iseloomustavate numbriliste näitajate väärtused RHS § 46 lg 2 mõttes. Kuid see eksimus pole

aluseks hankemenetluse ega käskkirja nr 784 vaidlustatud osas kehtetuks tunnistamiseks. Teades

hanketeates avaldatud pesemisele ja keemilise puhastusele kuuluvat riide-ja erivarustuse eeldata-

vat mahtu ning pakkumuste kogumaksumusi sirgpesu, segapesu ja keemilise puhastuse arvestu-

ses, oli pakkujatel võimalik konkreetne ühiku maksumus ka ise välja arvestada.

Kuna hanke alusdokumentides pole määratud, mida tuleks pakkumuste edukuse üle otsus-

tamiseks kasutatavas hindamisvalemis mõista „teenuse maksumusena” ning ainus asjakohane sel-

gitus on hankija poolt antud 25.08.2009.a., oli hankija kohustatud sellest juhinduma. Nimetatud

selgitusega pole hankija muutnud hankedokumentides kehtestatud pakkumuse edukaks tunnista-

mise aluseks olevat hindamiskriteeriumi. Kuna 18.09.2009.a. käskkirja nr 768 aluseks oli edukate

pakkumuste väljaselgitamine viisil, mis ei vastanud 25.08.2009.a pakkujatele antud selgitusele,

polnud see käskkiri õiguspärane. 24.09.2009.a. käskkiri on käsitletav hankija teatena RHS § 54 lg

1 mõttes, mis ei peagi sisaldama otsuse tegemise põhjendusi. Pealegi on käskkirja põhjendused

esitatud käskkirjas viidatud riigihanke komisjoni 21.09.2009.a. protokollis.

29.10.2009.a. Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses palus OÜ „Virumaa Puhastus“

tühistada vaidlustuskomisjoni otsus täielikult ja käskkiri nr 784 teda puudutavas osas ning ühtlasi

peatada esialgse õiguskaitse korras hankemenetlus. 30.10.2009.a. määrusega võttis kohus kaebu-

se menetlusse, määras vastustajaks Kaitseministeeriumi ning peatas esialgse õiguskaitse korras

kuni kohtulahendi jõustumiseni riigihanke IV osa hankemenetluse. 24.11.2009.a. määrusega

asendas kohus vastustaja Kaitseministeeriumi viimase taotlusel Kaitsväega.

6.11.2009.a. sõlmis Kaitsevägi OÜ-ga „Tallinna Pesumaja“ raamlepingu nr 2/921 ja

hankelepingu nr 2/921-1 ning 16.11.2009.a. AS-ga „Eesti Vanglatööstus“ raamlepingu nr

2/950.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja(vaidlustusmenetluses vaidlustaja) OÜ „Virumaa Puhastus“ palub tühistada vaid-

lustuskomisjoni otsus ja Kaitseväe Logistikakeskuse käskkirja nr 784 p 1 osas, millega muudeti

18.09.2009.a. käskkirja nr 768 punkti 6.4. Samuti palub kaebaja tunnistada õigusvastaseks Kait-

seväe toimingud – raamlepingute ja hankelepingu sõlmimine – ning tunnistada vaidlustatud

lepingud tühiseks või kui kohus leiab, et lepingute tühiseks tunnistamiseks pole alust, tühistada

lepingud.

Hanketeate ja hankedokumentide p 10.3 järgi on pakkumuste edukaks tunnistamise kritee-

riumiks madalaim hind ehk madalaim maksumus. Raamleping sõlmitakse kolme majanduslikult

soodsaima pakkumuse esitanud pakkujaga ja hankeleping majanduslikult soodsaima pakkumuse

esitanud pakkujaga( p 11.1, 11.4). Hankedokumentides pole aga majandusliku soodsuse kriteeriu-

me antud. RHS § 108 lg 1 järgi tunnistatakse hange kehtetuks kui hanketeates või hankedo-

kumentides pole esitatud pakkumuse hindamise kriteeriume või nende suhtelist osakaalu ning

hankija on pakkumused avanud. Hankedokumentidest pole üheselt aru saada, milliste kriteeriu-

mide alusel toimub hankelepingu sõlmimine raamlepingu kehtivuse perioodil - p 11.1 järgi on

selleks majanduslik soodsus, p 11.5 järgi ei ilmne hankelepingu sõlmimise kriteerium ja p 11.6.4

järgi sõlmitakse hankeleping punktis 10 toodud hindamiskriteeriumi kohaselt, so madalaima

maksumuse alusel. 25.08.2009.a. küsiti Kaitseväelt selgitust, kas hankedokumentide p 10.3 hin-

navalemis mõeldakse erineva teenuse maksumuse all ühikuhindasid, millele pakkuja vastas

lakooniliselt „jah“. Vastus jättis pakkumuste edukaks tunnistamise kriteeriumi ikkagi segaseks ja

27.08.2009.a. küsiti Kaitseväelt veelkord selgitust. Küsimuses juhitakse tähelepanu, et eksisteerib

vastuolu pakkumuse maksumuse esitamise vormi(kus hinnad esitatakse kogumaksumusena) ja

edukaks tunnistamise valemi vahel ning küsitakse, kuidas on tagatud pakkujate võrdväärne hin-

damiskohtlemine. Kaitsevägi vastas, et maksumused esitatakse kogumaksumusena vastavalt

lisale 3, kus lisaks koondsummale esitatakse eraldi iga pesuliigi kogumaksumus – seega käib jutt

ainult kogumaksumusest. Kaebaja pole nõus pakkumuste edukaks tunnistamisega ühikuhindade

alusel, kuna nende hindade kasutamine koos hankedokumentide punktis 10.3 toodud valemiga

muudab pakkumuse edukaks tunnistamise kriteeriumi. See on vastuolus RHS §-ga 50 lg 1 ja

hankedokumentide punktiga 10.1, mille kohaselt arvestab Kaitsevägi ainult hanketeates ja

hankedokumentides sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumidega, milleks on madalaim hind

ehk madalaim maksumus.

Vaidlustuskomisjon jättis hindamata, kas hankedokumentide punktis 10.3 toodud pakku-

muste edukaks tunnistamise hindamisvalem vastab madalaima hinna hindamiskriteeriumile. Ni-

metatud asjaolu tulnuks välja selgitada, kuna tegemist on juhtumiga, mis vastab RHS § 125 lg 10

tunnustele. Hankedokumentide vaidlustamise aegumistähtaja kohaldamine pole kooskõlas Euroo-

pa Kohtu 11.10.2007.a. eelotsusega analoogilises kohtuasjas nr C-241/06, kus kohus märgib, et

direktiiviga 89/665, muudetud direktiiviga 92/50 ja eriti selle art 1 lõigetega 1 ja 3 on vastuolus,

kui siseriiklikus õiguses ette nähtud aegumisnormi kohaldatakse nii, et pakkujatele pole antud

võimalust esitada kaebusi seoses riigihankemenetluse valikuga või hankelepingu maksumuse hin-

damisega, kui hankija pole hankelepingu jaoks vajalikku kogust või lepingu üldist mahtu

huvitatud isikule selgelt teatavaks teinud.

Komisjon pole välja selgitanud, kas ühikuhinnad on samased pakkumuse maksumusega

ning kas ühikuhindade kasutamine vastab madalaima hinna hindamiskriteeriumile. Pakkumuste

hindamine teenuse ühikuhindade ja suhteliste osakaalude järgi pole pakkumuste hindamine ma-

dalaima hinna, vaid majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel, mis on kaks erinevat kriteeriu-

mi(RHS § 50). Üleminekut madalaimalt hinnalt(maksumuselt) majanduslikult soodsaimale pak-

kumusele, s.o. ühelt hindamiskriteeriumilt teisele ei saa teha hankija selgituses, selleks tuleb

muuta hankedokumente ja hanketeadet RHS §-s 36 ettenähtud korras, mida aga pole tehtud.

Vaidlustuskomisjon on teenuse hinna määratlemisel tuginenud ebaproportsionaalselt hankija

25.08.2009.a. selgitusele. Teenuse hinna määratlemisel tuleb lähtuda hankedokumentidest, hanki-

ja 25.08.2009.a. ja 27.08.2009.a. antud selgitustest ning pakkumuste avamise protokollist. Nende

dokumentide koosmõju hindamisel ilmneb, et hanget on läbi viidud kogumaksumuse, mitte ühi-

kuhindade alusel. RHS-st tuleneb üheselt, et ühikuhinnad pole pakkumuse maksumus, vaid on

selle arvutamise aluseks(§-d 20 lg 1 p 1; 50 lg 5). Seega tuleb pakkumuste hindamisel madalaima

maksumuse alusel lähtuda ainult pakkumuse kogumaksumusest.

Vastavalt RHS §-le 3 lg 2 peab hankija tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse;

§ 108 lg 2 kohaselt võidakse tunnistada hankemenetlus kehtetuks, kui hankija rikub RHS-i ja ilm-

nevad asjaolud, mis ei võimalda kõiki asjaolusid arvestades hankemenetlust jätkata.

Vaidlustatud käskkirjas puudub põhjendus ja seda pole ka käskkirjas viidatud protokollis.

HMS § 56 järgi peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Kaalutlusõiguse alusel

antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti and-

misel lähtunud. Hankija esindaja saadetud elektrooniline seletuskiri ei vasta eeltoodud tingimus-

tele.

Kuna vaidlustatud raamlepingud ja hankeleping on sõlmitud ajal, mil hankemenetlus kõ-

nealuse riigihanke IV osas oli kohtu 30.10.2009.a. määrusega peatatud, on need lepingud tühised

ja nende sõlmimine õigusvastane. Kuigi kohus edastas Kaitseväele nimetatud määruse 24.11.

2009.a., olid lepingute teised osapooled määruse õigeaegselt kätte saanud ning lepingute sõlmi-

mise ajal hankemenetluse peatamisest teadlikult, millest oli neil kohustus informeerida ka Kaitse-

väge.

Vastustaja vaidlustuskomisjon palub jätta kaebus rahuldamata, esitades lisaks kaevatud

otsuses toodule järgmised seisukohad. Vastavalt RHS § 121 lg-le 1 peab vaidlustus hanke alusdo-

kumentide peale olema vaidlustuskomisjonile laekunud 7 tööpäeva jooksul arvates päevast, mil

vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest ning

vähemalt 3 tööpäeva enne hankemenetluses osalemise taotluste, pakkumuste, ideekavandite või

kontsessioonitaotluste esitamise tähtpäeva. Hanketeates ja hankedokumentides on vasturääkivusi

ning terminite ebajärjekindlat kasutamist, sealhulgas esineb vastuolu hankedokumentide p-de

10.3. ja 11.1. vahel, kuid hanketeadet ega hankedokumente pole ükski huvitatud isik, sealhulgas

kaebaja, tähtaegselt vaidlustanud., mistõttu ei saanud komisjon hankedokumentide õiguspärasust

vaidlustusmenetluses enam hinnata. Kolmandatele isikutele oli pakkumuste hindamise kord arus-

aadav. Vaidlustatud käskkiri on kooskõlas hankedokumentide p-ga 10.3 ja hankija 25.08.2009.a.

selgitusega. Kaebaja pole millegagi põhjendanud oma väidet, et hanget on viidud läbi kogumak-

sumuse, mitte ühikuhindade alusel.

Vaidlustuse läbivaatamisel ei tuvastanud komisjon hankemenetluse kehtetuks tunnistamist

kaasa tuua võivate asjaolude esinemist, mistõttu puudus igasugune põhjus asja läbivaatamise pea-

tamiseks ja Riigihangete Ameti teavitamiseks. Vastavat taotlust ei esitanud ka ükski menetlusosa-

line, sealhulgas ka kaebaja mitte. Ükskõik, kas pakkumuste hindamist hankedokumentide p-s

10.3. toodud valemi alusel käsitleda nn „madalaima maksumuse” kriteeriumi või „majanduslikult

soodsaima pakkumuse” kriteeriumi (millega komisjon ei nõustu) kohaldamisena, on hankija

kehtestanud hankedokumentides valemi, millest ta juhindus pakkumuste hindamisel ja nende

pakkujate väljaselgitamisel, kellega sõlmitakse raamleping ning see valem sisustabki RHS §-s

108 lg 1 p 1 nimetatud „pakkumuse edukuse üle otsustamisel kasutatava pakkumuste hindamise

kriteeriumi”. RHS § 29 lg 3 p 1 kohaselt lõpeb hankemenetlus hankelepingu või raamlepingu

sõlmimisega, §-st 71 tulenevalt toimub hankelepingute sõlmimine raamlepingu alusel juba

väljaspool hankemenetlust. Hanketeate II osa p 1.3 kohaselt on vaidlusalune riigihange korral-

datud raamlepingu sõlmimiseks. Seega lõpeb hankemenetlus raamlepingu sõlmimisega ning han-

kelepingu sõlmimine raamlepingu alusel ei ole osa hankemenetlusest. Järelikult pole hankeme-

netluse kehtetuks tunnistamine RHS § 108 lg 2 alusel kaebuses toodud põhjustel võimalik, sest

hankelepingu sõlmimine raamlepingu alusel pole osa vaidlusalusest hankemenetlusest, mistõttu

ükskõik milline asjaolu ka ilmneks seoses hankelepingu sõlmimisega raamlepingu alusel, ei saa

see takistada hankemenetluse jätkamist, sest hankemenetlus on selleks ajaks juba lõppenud.

Vastustaja(hankija) Kaitsevägi palub jätta kaebus rahuldamata. RHS § 29 lg 3 p 1 koha-

selt lõpeb hankemenetlus hankelepingu või raamlepingu sõlmimisega. Kuna algselt oli haldus-

asjas määratud vastustajaks Kaitseministeerium, ei teavitatud Kaitseväge Tallinna Halduskohtule

kaebuse esitamisest ja esialgse õiguskaitse kohaldamisest, mistõttu Kaitsevägi sõlmis riigihanke

raames edukaks tunnistatud pakkumused esitanud isikutega raamlepingu. Sellega on riigihanke

menetlus lõppenud ja kaebus tuleb jätta rahuldamata halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) §

7 lg 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu, sest kaebajal pole enam võimalik hankemenetluses

osaleda. Kuid isegi kui kaebajal oleks kaebeõigus, on vaidlustatud otsus, käskkiri ja lepingud

õiguspärased.

Põhjendamatu on kaebaja väide, et hankemenetlus tuleks tunnistada RHS § 108 lg 1 p 1

alusel kehtetuks. Hanketeate p IV.2.1 kohaselt oli hankelepingu sõlmimise kriteeriumiks mada-

laim hind. Hankedokumentide p 10.3 järgi on pakkumuse edukuse üle otsustamisel hindamis-

kriteeriumiks madalaim maksumus. Seega näevad nii hanketeade kui ka hankedokumendid eduka

pakkumuse väljaselgitamiseks kasutatava hindamiskriteeriumina ette pakkumuse maksumuse.

Võttes arvesse, et hankedokumentide lisa 3 vormi kohaselt tuli pakkumustes esitada nii ühiku-

maksumused kui ka kogumaksumused erinevate pesuliikide kohta, sätestas hankedokumentide p

10.3 täpse valemi, mille abil selgitada välja kokkuvõttes riigihankes kõige madalama maksumu-

sega pakkumused. Kuna hanketeates ja -dokumentides sätestatud tingimusi RHS §-s 121 lg 1 et-

tenähtud tähtaja jooksul ei vaidlustatud, on need hankijale ja kõikidele pakkujatele siduvad. See-

ga pidi hankija selgitama edukad pakkumused välja just madalaima maksumuse alusel, kasutades

ettenähtud valemit. Kaebaja viidatud hankedokumentide punktid 11.1 ja 11.4 ei reguleeri riigi-

hankes esitatud pakkumuste hindamist, vaid üksnes lepingute sõlmimist pärast edukate pakku-

muste väljaselgitamist. RHS § 31 lg 3 kohaselt nimetab hankija hankedokumentides, kas ta sõl-

mib hankelepingu tervikuna majanduslikult soodsaima või üksnes madalaima hinnaga pakkumu-

se alusel, kui ta ei nimeta seda hanketeates. Kuna Kaitsevägi on juba hanketeate punktis IV.2.1

nimetanud, et hankeleping sõlmitakse madalaima hinnaga pakkumused esitanud pakkujatega, siis

prevaleerib RHS § 31 lg 3 kohaselt osundatud punktis sätestatu. Seega sõlmitakse hankeleping

madalaima maksumusega pakkumused esitanud pakkujatega ning hankija ei pidanudki hanke-

teates kindlaks määrama RHS § 31 lg 4 kohaseid majanduslikult soodsaima pakkumuse välja-

selgitamiseks kasutatavaid hindamiskriteeriume(näit. pakkumuse kvaliteet, esteetilised ja funkt-

sionaalsed omandused jpm) ja nende kriteeriumide osakaalusid.

Kaitsevägi pole riigihanke menetluse vältel muutnud hankelepingu sõlmimise alust. Asja-

olu, et hankija määras hankedokumentide punktis 10.3 kindlaks valemi, mille alusel selgitada väl-

ja erinevate pesuliikide osas esitatud hinnapakkumiste kokkuvõttes madalaima maksumusega

pakkumused, ei too kaasa hanketeates ja -dokumentides ettenähtud pakkumuste hindamise kritee-

riumi „madalaim hind“ muutumist kriteeriumiks „majanduslikult soodsaim pakkumus“. Kõnealu-

se valemi sisuks on arvestada kokku pesuliikide lõikes esitatud ühikumaksumused, korrutades

need valemis ettenähtud osakaaluga, eesmärgiga selgitada välja kokkuvõttes madalaima maksu-

musega pakkumused. Kui hankija sõlmiks lepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel,

kasutataks valemis RHS §-st 31 lg 4 nähtuvalt lisaks hinnakriteeriumile ka teisi näitajaid, millest

mõned ei ole oma olemuselt sageli üldse mõõdetavadki(näit. kvaliteet).

25.08.2009.a. selgitusega ei muutnud hankija ära hankedokumentide punktis 10.3 sätesta-

tud pakkumuste hindamise kriteeriumi, vaid täpsustas selle rakendamist hankemenetluses. Pak-

kujad pidid oma pakkumuste koostamisel pesuliikide lõikes ühikuhindade kindlaksmääramisel ar-

vestama sellega, et pakkumuste hindamisel lähtutakse ühikuhindadest. Vastustajale jääb arusaa-

matuks kaebaja käsitlus, mille kohaselt ei saa RHS-st tulenevalt ühikuhindu kasutada pakkumuste

hindamisel, sest ühikuhindu ei saa lugeda pakkumuse maksumuseks ehk hinnaks. RHS ei sätesta

reegleid selle kohta, kas hankija näeb konkreetse hanke alusdokumentides madalaima maksumu-

sega pakkumuste väljaselgitamiseks ette lähtumise ühikuhindadest, koondmaksumustest vms.

Hankija enda otsustada on, kas konkreetsel juhul on otstarbekam võtta aluseks ühikuhinnad,

koondmaksumused vms. Kaebaja viited RHS §-le 20 on asjakohatud, sellest sättest ei tulene nn

„pakkumuse maksumuse“ legaaldefinitsiooni ega nähta seal ette pakkumuse hindamise kriteeriu-

me. RHS § 50 lg 5 ei selgita pakkumuse maksumuse ja ühikuhindade erinevust, selles märgitakse

üksnes, et kui hankelepingu alusel makstakse tasu ühikuhindade alusel, kuid pakkumuses esitatud

ühikuhindade koondsumma erineb summast, mille hankija ühikuhindade liitmisel saab, on han-

kijal võimalik arvutusviga parandada. Nimetatud sättest ei tulene keeldu lähtuda madalaima mak-

sumusega pakkumuse väljaselgitamisel ühikuhindadest, kui hankija seda hanke alusdokumentides

või nende kohta antud täpsustatavates selgitustes ette on näinud. Kuna hindamiskriteeriumite

kehtestamine konkreetses riigihankes on hankija diskretsioon, tuleb kehtestatud hindamiskritee-

riumi sisustamisel lähtuda hankija 25.08.2009.a. selgituses antud tõlgendusest – aluseks tuleb

võtta ühikuhinnad. Seega on täiesti asjassepuutumatu kaebaja seisukoht, mille kohaselt ei saanud

Kaitsevägi valemi rakendamisel võtta aluseks ühikuhindu, vaid pidi lähtuma koondmaksumus-

test. Pakkuja ei saa riigihanke menetluses hankijale ette kirjutada, missuguseid hindamiskriteeriu-

me pakkumuste hindamisel kasutatakse.

Riigihanke menetluse raames otsuste tegemisel tuleb hankijal lähtuda RHS-i, mitte HMS-i

nõuetest. Erinevalt juhtudest, kui hankija sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsaima pakku-

muse alusel(RHS § 50 lg 2 lause 2), ei nõua RHS § 50 lg 3 juhul, kui hankija sõlmib hankele-

pingu madalaima maksumusega pakkumuse alusel, põhjendatud kirjaliku otsuse tegemist sellise

pakkumuse edukaks tunnistamisel. Siiski pole vaidlustatud käskkiri jäänud motiveerimata, sest

see viitab riigihanke komisjoni 21.09.2009.a. nõupidamise protokollile, milles sisalduvad põhjen-

dused. RHS § 54 lg 1 kohaselt pole hankija kohustatud edastama pakkujatele nende või nende

pakkumuste kohta hankemenetluses tehtud otsust, vaid 3 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest tu-

leb edastada asjakohane teade otsuse kohta. Alles siis, kui pakkuja esitab hankijale taotluse väl-

jastada edukat pakkujat iseloomustavad andmed ja selle eelised tema pakkumusega võrreldes

ning edukaks tunnistatud pakkuja või pakkujate nimed, tuleb asjakohane informatsioon taotluse

esitanud isikule edastada(RHS § 54 lg 2 p 3). Kaitsevägi teavitas pakkujaid käskkirja nr 784 tege-

misest ning saades kaebajalt taotluse esitada põhjendused käskkirja tegemise kohta, saatis otsuse

tegemise põhjendused.

Väär on kaebaja arvamus, et madalaima maksumusega pakkumuse väljaselgitamisel on

tegemist hankija kaalutlusotsusega. Hankija saab vastava otsuse tegemisel lähtuda üksnes hanke-

menetluses kehtestatud pakkumuste hindamise kriteeriumitest ja nende täpsustamiseks antud

selgitustest. Hankijal puudub kaalutlusruum otsustada hindamiskriteeriumite alusel edukaks tun-

nistatud pakkumuse asemel mõne teise pakkumuse edukaks tunnistamise üle. Seega ei pea pakku-

muse edukaks tunnistamise otsuses sisalduma hankija kaalutlused HMS § 56 lg 3 tähenduses.

RHS § 54 lg 2 ja § 55 kohaselt on lubatud edastada käskkirja nr 784 põhjendused pakkujale

elektronposti vahendusel ning kindlasti ei pea põhjendusi sisaldav dokument iseseisvalt vastama

haldusakti vorminõuetele. Ja isegi kui riigihanke läbiviimisele kohalduks HMS ning käskkirja nr

784 tegemisel oleks rikutud haldusakti motiveerimise nõuet, poleks käskkirja kehtetuks tunnista-

mine põhjendatud, sest hankijal tuleks teha uus samasisuline otsus. Ka HMS § 58 sätestab, et

haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti me-

netlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud

mõjutada asja otsustamist.

Kaitsevägi pole rikkunud vaidlustatud lepingute sõlmimisel RHS §-st 128 lg 1 tulenevat

14-päevase kohustusliku ooteaja nõuet ega halduskohtu 30.10.2009.a. esialgse õiguskaitse mää-

rust, kuivõrd nende lepingute sõlmimise ajal 6. ja 16.11.2009.a. polnud Kaitsevägi veel kohtume-

netlusse kaasatud ning ta polnud teadlik kaebaja poolt kohtusse esitatud kaebusest. Samuti polnud

Kaitsevägi 30.10.2009.a. kohtumääruse adressaat ning kohus polnud talle seda määrust seaduses

ettenähtud korras teatavaks teinud ega kätte toimetanud.

Kolmas isik OÜ „Tallinna Pesumaja“ palub jätta kaebus rahuldamata. Kolmandad isi-

kud on vaidlustusmenetluses kinnitanud, et on üheselt mõistnud hindamiskriteeriume. Kaebaja

eesmärgiks on saavutada olukord, kus vaidlustusperiood oleks määramatu ja kaebaja saaks sel

ajal jätkata teenindamist eelmiste teenushindade alusel, mis on oluliselt kõrgemad hanke soodsa-

matest pakkumistest. OÜ „Tallinna Pesumaja“ poolt esitatud parima pakkumise läbi on Kaitse-

väel võimalus hoida kokku kulutusi, mille kaudu aitame koos kaasa Eesti Vabariigi majandusliku

olukorra paranemisele ja kiiremale majanduskriisist väljumisele.

Kolmandad isikud AS „REA AV“ ja AS „Eesti Vanglatööstus“ paluvad jätta kaebus

rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vaidlustuskomisjoni otsus on seaduslik ja põhjendatud.

Väär on Kaitseväe seisukoht, et kaebajal puudub kaebeõigus, kuna Kaitsevägi sõlmis rii-

gihanke raames edukaks tunnistatud pakkumused esitanud isikutega raamlepingu ning sellega on

hankemenetlus lõppenud. RHS § 29 lg 3 p 1 kohaselt lõpeb hankemenetlus hankelepingu või

raamlepingu sõlmimisega. Kõnealuses riigihankes pidi hankija vastavalt hankedokumentide

punktidele 11.1. ja 11.4. sõlmima igas riigihanke osas raamlepingu kolme majanduslikult sood-

saima pakkumuse esitanud pakkujaga(p 11.1.) ja samaaegselt raamlepinguga 12 kuuks hanke-

lepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse esitanud pakkujaga(p 11.4.). Kaitsevägi on sõlmi-

nud raamlepingud ainult paremusjärjestuses esimese(OÜ „Tallinna Pesumaja“) ja kolmanda(AS

„Eesti Vanglatööstus“) pakkumise esitanud pakkujaga. Paremusjärjestuses teise pakkujaga, kel-

leks 18.09.2009.a. käskkirja nr 768 punkti 6.4 järgi esialgu oli kaebaja, kes aga 24.09.2009.a.

käskkirja nr 784 punktis 1 asendati AS-ga „REA AV“, pole raamlepingut sõlmitud ning seega

pole hankemenetlus lõppenud hoolimata sellest, et paremusjärjestuses esimese pakkujaga on sõl-

mitud ka hankeleping. Kaebaja pole vaidlustanud enda paigutamist paremusjärjestuses teisele ko-

hale ning kuivõrd hankeleping sõlmitakse ainult soodsaima pakkumise esitanud isikuga, ei takista

OÜ-ga „Tallinna Pesumaja“ raam- ja hankelepingu ning AS-ga „Eesti Vanglatööstus“ raamle-

pingu sõlmimine kaebajal vaidlustada enda eemaldamist paremusjärjestuse teiselt kohalt. Teisest

küljest tähendab see aga ka, et vaidlustatud lepingud ja nende sõlmimine ei riku ega saagi rikkuda

kaebaja õigusi, mistõttu tuleb kaebaja nõue raamlepingute ja hankelepingu tühisuse tuvastami-

seks või tühistamiseks ja lepingute sõlmimise toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks jätta

rahuldamata; niisugusel juhul ei pea kohus kontrollima, kas need lepingud ja toimingud on õi-

gusvastased kaebuses toodud põhjendustel.

Kohus ei nõustu kaebajaga, et hankedokumentidest pole üheselt aru saada, milliste kritee-

riumide alusel toimub lepingute sõlmimine, kuivõrd p 11.1 järgi on selleks majanduslik soodsus,

p 11.5 järgi ei ilmne hankelepingu sõlmimise kriteerium ja p 11.6.4 järgi sõlmitakse hankeleping

punktis 10 toodud hindamiskriteeriumi kohaselt, so madalaima maksumuse alusel. RHS § 31 lg 3

sätestab, et hankija nimetab hankedokumentides, kas ta sõlmib hankelepingu tervikuna majandus-

likult soodsaima või üksnes madalaima hinnaga pakkumuse alusel, kui ta ei nimeta seda hanke-

teates. Hanketeate punktis IV.2.1 on hankelepingu sõlmimise kriteeriumina märgitud madalaim

hind. Osundatud sätte teise lause kohaselt võib hankija sõlmida hankelepingu üksnes madalaima

hinnaga pakkumuse alusel juhul, kui pakkumuse majanduslik soodsus hankija jaoks sõltub üks-

nes pakkumuse hinnast ja kõik muud tulevase hankelepingu tingimused, sealhulgas hankelepingu

esemega seotud kriteeriumid, on hankedokumentides ammendavalt määratletud. Eelnevast nähtu-

valt on madalaima hinnaga pakkumus majanduslikult soodsaima hinnaga pakkumuse eriliik, mil-

le majanduslik soodsus sõltub üksnes pakkumuse hinnast. Kuna seaduses on selle kriteeriumi

puhul kasutatud terminit „majanduslik soodsus“, siis ei saa pidada õigusvastaseks Kaitseväe poolt

sama kriteeriumi alusel parima pakkumise iseloomustamiseks termini „majanduslikult soodsaim

pakkumus“ kasutamist hankedokumentides. Kohus möönab, et korrektsem olnuks kasutada väl-

jendit „kõige madalama hinnaga pakkumus“, kuid samas oli kaebajal võimalik küsida hankijalt

asjakohast selgitust, kui temale see küsimus ebaselge tundus. Kaebaja etteheide, et p 11.5 järgi ei

ilmne hankelepingu sõlmimise kriteerium, on alusetu, sest selles punktis viidatakse punktile

11.4., kus on märgitud, et hankeleping sõlmitakse majanduslikult soodsaima pakkumuse esitanud

pakkujaga.

Hindamist majanduslikult soodsaima pakkumuse kriteeriumi järgi reguleerib RHS § 31 lg 4, mis

sätestab, et kui hankija sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel, ni-

metab ta hankelepingu esemega seotud objektiivset hindamist võimaldavad pakkumuste hindami-

se kriteeriumid, milleks võivad olla eelkõige kvaliteet, hind, tehniline väärtus, esteetilised ja

funktsionaalsed omadused, keskkonda mõjutavad omadused, käitamiskulud, tasuvus, müügijärg-

ne hooldus ja tehniline abi ning selle maksumus, sõlmitava hankelepingu alusel vahetult teenuste

osutamise või ehitustööde tegemise eest vastutavate isikute spetsiifilised tõendatud oskused või

kogemus, millest otseselt sõltub osutatavate teenuste või tehtavate ehitustööde kvaliteet, hankele-

pingu täitmise tähtaeg; hankija nimetab pakkumuste majandusliku soodsuse hindamise seisuko-

hast objektiivselt põhjendatud suhtelise osakaalu, mille ta igale valitud pakkumuste hindamise

kriteeriumile omistab. Kuna vaidlusaluse riigihanke hankelepingu sõlmimise ainsaks kriteeriu-

miks on madalaim hind, siis ei saanud Kaitsevägi ka hankemenetluse kestel hindamiselt madalai-

ma hinnaga pakkumuse alusel üle minna hindamisele majanduslikult soodsaima pakkumuse alu-

sel.

Vaidlustuskomisjon kohaldas hankedokumentide punkti 10.3 vaidlustamisele õigesti

aegumistähtaega. See pole vastuolus Euroopa Kohtu 11.10.2007.a. eelotsusega kohtuasjas nr C-

241/06. Nimetatud eelotsuse punktis 57 märgib kohus, et direktiiviga 89/665 ja eriti selle art 1

lõigetega 1 ja 3 on vastuolus, kui siseriiklikus õiguses ette nähtud aegumisnormi kohaldatakse nii,

et pakkujatele pole antud võimalust, s.o. piisavalt aega, esitada kaebusi seoses riigihankeme-

netluse valikuga või hankelepingu maksumuse hindamisega, kui hankija pole hankelepingu jaoks

vajalikku kogust või lepingu üldist mahtu huvitatud isikule selgelt teatavaks teinud. Samas

nendib Euroopa Kohus eelotsuse punktis 56, et põhimõtteliselt on riigihanke eeskirjade väideta-

vate rikkumiste vaidlustamisele aegumisnormi kohaldamine siseriiklikus õiguses kooskõlas ühen-

duse õigusega. Kaebaja arvates pole ühikuhinnad pakkumuse maksumus, vaid on selle arvuta-

mise aluseks ning pakkumuste hindamisel tuleb lähtuda üksnes pakkumuse kogumaksumusest. Et

Kaitsevägi kasutab madalaima hinnaga pakkumuse väljaselgitamiseks hankedokumentide punktis

10.3 toodud valemis ühikuhindasid, pidi kaebajale selgeks saama hiljemalt 25.08.2009.a. ning kui

tema arvates selline hindamine oli õigusvastane, pidanuks ta kooskõlas RHS §-ga 121 lg 1

hiljemalt 3.09.2009.a. esitama vaidlustuse, mida kaebaja aga ei teinud.

Kohus nõustub vastustajatega, et käskkiri nr 784 on koostatud ja kaebajale teatavaks

tehtud kooskõlas RHS-i sätetega. Käskkirjas endas puudub küll motivatsioon, kuid see on

esitatud käskkirjas viidatud hankekomisjoni 21.09.2009.a. koosoleku protokollis. Kuna vaidlusta-

tud käskkiri on õiguspärane, ei riku kaevatud lepingud ja nende sõlmimise toimingud kaebaja

õigusi.

Kaitsevägi taotleb kaebajalt HKMS § 92 lg 1 alusel 63 280 kr õigusabikulude väljamõist-

mist, mille moodustavad asjast esindajana osa võtnud advokaadi kulud. Kohus jätab selle taotluse

rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et HKMS §-st

93 lg 5(varem kehtinud redaktsiooni §-st 87 lg 2) lähtuvalt tuleb tunnistada halduskohtu õigust

jätta välja mõistmata menetluskulud, mis on tervikuna põhjendamatud, s.o. kulud, mis pole üldse

vajalikud. Asutuse kasuks välja mõistetavate õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hinda-

misel tuleb arvesse võtta, kas vaidluse iseloom ja keerukus ning vastaspoole tegevus ja muud

asjaolud tingisid asutuse poolt õigusabi tellimise advokaadilt. Kohus leiab, et asjaolusid arves-

tades ei eeldanud käsitletava kaebuse lahendamine asutusevälise õigusabi kasutamist.

Kohtunik: D.Maastik