3-09-451/32

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-451 Haldusasi Alar Allaste kaebus Tallinna Transpordiameti 2. jaanuari 2009. a sõiduki ümberpaigutamise akti nr 068578000741 tühistamiseks ja akti tagasitäitmiseks kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 20. mai 2009. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Alar Allaste apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Alar Allaste Vastustaja – Tallinna Transpordiamet, esindaja Talvo Rüütelmaa RESOLUTSIOON Jätta Alar Allaste apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20. mai 2009. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtu- otsuse kättesaamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldama- ta kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole halduskohtume- netluse seadustiku § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 02.01.2009 kell 21:15 parkis Alar Allaste tema valduses oleva sõiduki Citroen registree- rimismärgiga xxx xxx Tallinnas, G. Otsa tn 2. Kell 21:46 koostas Tallinn Transpordiameti (TTA) linnatranspordi osakonna (LTO) kontrolör Kairi Kurvits nimetatud sõiduki teisaldamiseks parkimiskorda rikkunud sõiduki ümberpaigutamise akti nr 068578000741. Aktis märgitu ko- haselt sõiduk oli pargitud liikluseeskirja (LE) § 152 p 1 nõudeid eirates liiklusmärkide 361 (peatumine keelatud) ja 579 (sõiduk teisaldatakse) mõjupiirkonnas sundteisaldamist tähis- tava tahvliga alas. Sõiduk paigutati ümber AS Ühisteenused parklasse aadressil Suurtüki

3-09-451

2(7) 12. Sõiduk tagastati Alar Allastele 03.01.2009 akti alusel pärast teisalduskulu 400.- krooni ja hoiukulu 40.- krooni tasumist. 03.01.2009 koostas TTA LTO kontrolör Kairi Kurvits Alar Allastele ka väärteoasjas kiirmenetlu- se otsuse nr K 033371, millega määras talle LE § 152 p 1 nõude eiramise eest liiklusseaduse (LS) § 7437 lg 1 alusel rahatrahvi 420.- krooni. 31.01.2009 esitas Alar Allaste TTA-le vaide nimetatud parkimiskorda rikkunud sõiduki üm- berpaigutamise akti peale ja akti andmisega tekitatud kahju (sundteisaldamisega seotud kulud 440.- krooni) hüvitamise nõude. 04.02.2009 vastas Alar Allaste vaidele ja kahju hüvitamise nõudele AS Ühisteenused, et AS Ühisteenused ei saa muuta TTA määratud väärteo otsust. Kui väärteo otsus jääb kehtima, siis tulenevalt sellest ei kuulu teisaldustasu ja hoiutasu tagastamisele. 2. Halduskohtule esitatud kaebuses palus Alar Allaste tühistada TTA 02.01.2009 sõiduki ümberpaigutamise akti nr 068578000741 ja kohustada vastustajat akti tagasitäitmiseks. Kaebaja leidis, et sõiduk teisaldati ebaseaduslikult. LS § 202 lg-st 3 tulenevalt koostatakse sõiduki valvega hoiukohta paigutamise kohta akt. Aktis tuleb märkida teisaldamise kohta teisaldamisotsus. Ümberpaigutamise akt on haldusakt, milles sisaldub otsus („Otsus ümber paigutada sõiduk“) tema õiguste piiramise kohta. Nimetatud dokumendiga ei ole järgitud haldusmenetluse seaduses (HMS) toodud nõudeid. Rikutud on järgmisi HMS norme: ei ole näidatud, mis alusel akt ja otsus on antud. Isiku õigusi võib piirata ainult seaduse alusel (HMS § 3 lg 1); ei ole näidatud, mis alusel akti andja tegutseb; rikutud on ärakuulamise põhimõtet (HMS § 40). Kaebajat pole kordagi kuulatud teisaldamisotsust menetledes ega pole lastud selgitusi anda; aktis pole põhjendatud teisaldamisotsust (HMS § 56); puudub vaidlustamisviide (HMS § 57); aktist sai kaebaja teada alles teabenõude tegemisel, st teda ei ole teavitatud otsuse tegemisest; järgitud ei ole kaalutluse põhimõtet (HMS § 4). Nimelt oli sõiduk pargitud alas, kus ei tohi parkida, kuid liiklusmärk, mis hoiatab sõiduki teisaldamise eest, on paigutatud selliselt, et juhil, kes sooritab parempööret Estonia pst-lt Otsa tänavale, pole võimalik teisaldamist hoiatavat märki näha. TTA on liiklusmärgi paigaldamisel rikkunud kehtivaid nõudeid. EVS 613:2001 kohaselt mär- kidega antav teave peab olema nähtav ja loetav nii valge kui ka pimeda ajal sellele liiklejale, kellele see on mõeldud. Tee kõrvale pandud märgi sõiduteepoolse serva kaugus sõidutee äärest peab olema 0,5 m kuni 2,0 m. Märgi paneku kõrgus, st alumise märgi all- serva kõrgus sõidutee kattest tee kõrvale pandud märgil asulas peab olema 2,0 m kuni 4,0 m. Ühele toele pandud märkide vahe peab olema 50 mm kuni 100 mm. Silmale on omane, et ese on halvasti nähtav või täiesti nähtamatu, kui ta asub pimeduses ja ta ei helendu, ta eraldub halvasti taustast või sulab sellega ühte, eset ümbritsevad he- ledad valgusallikad pimestavad vaatajat. Igal hetkel näeb inimene teatud osa ruumist, mida nimetatakse nägemisväljaks. Teravalt näeb inimene ainult nägemisvälja keskosas, äärtel muutub nähtavus ebaselgeks. Pilgu ümbersuunamine kestab teatud aja. Pilgu üm- bersuunamiseks kulub u 0,15 ... 0,25 s ja pilgu kinnitamiseks veel umbes teist samapalju. Täieliku ülevaate saamiseks võib kokku kuluda u 1 s. Tahavaatepeeglite kasutamine pi- kendab aega veelgi. Enamasti aga ei taga ühekordne pilguheit ohutust ja selles tuleb uuesti veenduda. Inimese reageerimise võime – 0,6 ... 1,5 s, 30 km/h = 8,3 m/s; 20 km/h = 5,6 m/s; 10 km/h = 2,8 m/s; 5 km/h = 1,4 m/s. G. Otsa tn ja Estonia pst ristmikul ainuke võimalus märki näha on 30 ... 20 meetrit enne märki (see on u 10 meetrit enne ristmikku). Selles vahemikus asub nii jalakäijate ülekäigurada (õhtuti reguleerimata) kui ka ristmik. Selle vahemaa läbib 10 km/h sõitev sõiduk 3,5 sekundiga. Tuginedes eelpool toodule, ei täida märk 579 (sõiduki sundteisaldus) EVS 613:2001 kehtestatud märkide paneku üldnõuet 3.1 (märkidega antav teave peab olema nähtav ja loetav nii valge kui ka pimeda ajal sellele liiklejale, kellele see on mõeldud). Sellest lähtuvalt ei vasta antud märkide paigutus Ühinenud Rahvaste

3-09-451

3(7) Organisatsiooni liiklusalasel konverentsil Viinis 1968. a teeliikluse ja liiklusmärkide ning – signaalide kohta vastuvõetud konventsioonile ja selle hilisematele parandustele. TTA vas- tus vaidele AS Ühisteenused kaudu ei ole seaduslik ning see ei vasta HMS-s sätestatud vaidemenetluse sätetele (§ 83 jj) ega teistele haldusakti andmist käsitlevatele sätetele. TTA tegevusega on tekitatud kaebajale materiaalset kahju. Sõiduki ebaseadusliku teisal- damisega kaasnesid kaebajale kulud. Kaebaja pidi tasuma sõiduki teisaldamise ja hoiu- kulud 440 krooni. 3. Tallinna Halduskohtu 20.05.2009 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused: a) kuna kaebaja ei sea kahtluse alla talle väärteoasjas kiirmenetluse otsuse nr K033371 õiguspärasust ning seega ka LE § 152 p 1 nõude eiramist ja LS § 7437 lg 1 alusel talle raha- trahvi määramist, vaid kaebaja eesmärgiks on vaidlustada ainult ümberpaigutamise akti kui haldusotsustust ja taotleda selle tagasitäitmist (sõiduki tasulisse parklasse paigutamisega tekitatud kulude 440 krooni tagastamist), kuulub kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse; b) antud juhul TTA väidab, et sõiduki teisaldamine toimus väärteomenetluses ja selle tu- lemusena. Kohus ei saa nimetatud väitega nõustuda ainuüksi seetõttu, et ümberpaigu- tamise akt on koostatud 02.01.2009 kell 21:46, kiirmenetluse otsus nr K033371 aga 03.01.2009 kell 00:55, seega otsustas TTA kontrolör sõiduki teisaldamise küsimuse varem kui tegi väärteoasjas otsuse. VTMS ei sätesta aga sõiduki kinnipidamist ja lähimasse valvega hoiukohta paigutamist väärteomenetluse toiminguna; c) kaebaja suhtes kohaldatud LS § 7437 lg 1 järgi sõiduki parkimine selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või –viisi rikkudes on väärtegu, mille eest karistatakse rahatrahviga. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on raskem väärtegu juba sõiduki parkimine selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või –viisi rikkudes nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liik- lust. Antud juhul ei nähtu asja materjalidest, et A. Allaste sõiduk oleks olnud otseselt ohtlik teistele liiklejatele või häirinud oluliselt liiklust (tema suhtes ei rakendatud ka LS § 7437 lg-t 2). Kaebaja sõiduk paigutati ümber LS § 202 lg 2 alusel. Sõiduki kinnipidamist reguleeriva paragrahvi LS § 202 lg 2 kohaselt sõiduki võib paigutada lähimasse valvega hoiukohta ka siis, kui: 1) sõiduk on pargitud nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust; 2) sõiduk on pargitud nii, et kahjustab teed või haljasala; 3) sõiduk on pargitud selleks keelatud kohas nii, et see segab tee, haljasala, hoonete või rajatiste hooldustöid; 4) sõi- duk on pargitud teisaldamist tähistava tahvliga märgistatud alale. Nimetatud sätte sõnas- tusest („võib“) saab teha nii järelduse, et sõiduki ümberpaigutamist otsustaval ametiisikul on diskretsioon ja et sõiduki teisaldamine ei ole alati keelatud kohas parkimise automaat- ne tagajärg, kui ka järelduse, et seadusandja on sõnastusega pidanud silmas eelkõige loa andmist vastavaks toiminguks; d) tulenevalt LS § 7468 lg-st 3 selle seaduse §-s 7437 sätestatud väärteo kohtuväline me- netleja on valla- või linnavalitsus. TTA kontrolör K. Kurvitsa pädevust (volitused on antud Tallinna Linnavalitsuse 29.08.2002 korralduse nr 95 p 5.3.15 kohaselt) ei ole kaebaja sead- nud kahtluse alla; e) LS § 46 lg 1 kohaselt liiklusjärelevalvet teostavad politseiametnikud, abipolitseinikud ja piirivalveametnikud neile seadusega antud volituste piires. Sama paragrahvi lg 2 alusel Vabariigi Valitsuse 20.02.2001 määrusega nr 67 kehtestatud liiklusjärelevalve teostamise korra (kord) § 14 p-de 2 ja 3 järgi liiklusjärelevalve teostaja on kohustatud tõkestama liik- lusalaste nõuete rikkumise; võtma tarvitusele abinõud liiklustakistuse ja –ohu kõrvaldami- seks; liiklustakistuse kohese kõrvaldamise võimatuse korral on järelevalve teostaja kohusta- tud informeerima liiklustakistusest teeomanikku või teehoiu korraldamise eest vastutavat isikut. Liiklusjärelevalve teostajal on õigus vastavalt korra § 15 p-le 9 pidada kinni asju sea- duses ettenähtud juhtudel ja korras, vastavalt p-le 11 aga paigutada sõidukeid ümber seaduses ettenähtud juhtudel ja korras. On selge, et osundatud sätted valla- või linnava- litsuse kohta ei käi;

3-09-451

4(7) f) küll saab kohaliku omavalitsuse organ juhinduda parkimise korraldamist reguleerivast LS paragrahvist. Nimelt, LS § 50 lg 4 kohaselt parkimist korraldab teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik liiklusmärkide, teemärgiste või muude liikluskorraldusva- hendite abil. Sama paragrahvi lg 3 järgi liiklust häirivalt või ohustavalt pargitud sõiduki võib parkimist korraldav teeomanik või teehoiu eest vastutav isik lasta ümber paigutada valvega hoiukohta seadusega ettenähtud korras. Ümberpaigutamis- ja hoiukulud tasub sõiduki kasutaja. Eelmärgitud regulatsioon kinnitab veelkord, et sõiduki kinnipidamine ja lähimasse valvega hoiukohta paigutamine ei pea olema vältimatult väärteomenetluse toiming, vaid see võib olla ka parkimist korraldava teeomaniku või teehoiu eest vastutava isiku toiming haldusmenetluses; g) seega Tallinna linnale (parkimist korraldav teeomanik) on antud LS § 50 lg-ga 3 õigus lasta liiklust häirivalt või ohustavalt pargitud sõidukeid ümber paigutada valvega hoiukoh- ta seadusega ettenähtud korras. Samuti on mõistlik eeldada, et liiklusmärgid 361 (peatu- mine keelatud) ja 579 (sõiduk teisaldatakse) paigaldab parkimist korraldav teeomanik just nendesse kohtadesse, kus sõiduki peatumine/parkimine on juba ette teadvalt liiklust häiriv või ohustav. Vastustaja ongi selgitanud kohtule, et antud kohas on peatumine (seda enam parkimine) keelatud sellel põhjusel, et G. Otsa tänavale ei mahu antud kohta pargi- tud sõidukite tõttu pöörama teatrite külastajaid toovad ja viivad bussid ning samuti lava- dekoratsioone vedavad haagistega veokid. Seega, kui sõiduk on pargitud peatumist keelava ja teisaldamist tähistava tahvliga märgistatud alale (nagu antud juhul, ja seda rikkumist kaebaja ei ole vaidlustanud), siis ei pea haldusorgan enam eraldi põhjendama, kas sõiduk oli konkreetsel hetkel pargitud liiklust häirivalt või ohustavalt. Nimetatud põh- jendus tuleb teisaldamiseks esitada siis, kui vastavaid liiklusmärke pole ja muidu parkimi- seks lubatud kohas tekitab sõiduk liiklust ohustava või häiriva olukorra. Järelikult ei ole seadusandja kohtu arvates pidanud vaidlusalusel juhul silmas diskretsiooni (kas teisaldada sõiduk või mitte), vaid parkimist korraldava teeomaniku õigust ohtlikku kohta pargitud sõiduk igal juhul ümber paigutada. Vastavalt LS § 1 lg-le 2 selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse küll HMS sätteid, kuid nõuded sõiduki valvega hoiukohta paigutamise kohta koostatavale aktile on sätestatud LS § 202 lg-s 3. Nimetatud sätte ko- haselt peab akt sisaldama alljärgnevat: 1) valvega hoiukohta paigutatava sõiduki tüüpi, marki, riiklikku registreerimismärki ja eritunnuseid, sõidukil esinevate nähtavate puuduste ja vigastuste loetelu; 2) teisaldamisotsuse teinud ja teisaldamist korraldanud ametiisiku ame- tikohta, ees- ja perekonnanime ning allkirja; 3) sõiduki valvega hoiukohta paiguta- nud ettevõtja nime, aadressi ja telefoninumbrit ning paigutamist teostanud isiku ees- ja perekonnanime; 4) hoiukoha aadressi, kuhu sõiduk paigutati; 5) akti koostamise kuupäe- va ja kellaaega; 6) hoiukohas sõiduki vastuvõtnud isiku ametikohta, ees- ja perekon- nanime, sõidukil esinevate nähtavate puuduste ja vigastuste loetelu; 7) sõiduki hoiukohta vastuvõtnud isiku allkirja. Kaevatud ümberpaigutamise akt on koostatud vormikohasel blanketil ja vastab eelmärgitud nõuetele ning on seega kooskõlas vastavat liiki haldusak- tile esitatud vormi- ja sisunõuetega; h) seadusest ei tulene, et isikule peaks olema tagatud enne sõiduki teisaldamist ärakuu- lamisõigus. See on tingitud nimetatud haldusakti ja –toimingu eripärast: üldjuhul ei viibi sõidukijuht sõiduki juures, kuid liiklust häiriv/takistav sõiduk tuleb viivitamatult eemaldada. Käesoleval juhul on saanud A. Allaste esitada oma selgitused ja vastuväited kiirmenetluse protokollis. Nendest nähtuvalt ei oleks kaebaja ärakuulamine enne sõiduki teisaldamist muutnud otsustuse sisu ka siis, kui isikult eelneva selgituse nõudmine oleks olnud kohustus- lik. Keelava liiklusmärgi sõiduki juhi poolt tähelepanuta jätmine ei vabanda rikkumist. Juht peab liiklema sellise tähelepanu ja kiirusega, et ta suudaks jälgida liikluskorraldusvahendi- te olemasolu ja järgida neist tulenevaid nõudeid. Kohus jagab täielikult TTA seisukohta, et vaidlusaluses kohas on parkimist keelavad liiklusmärgid hästi nähtavad ja ka dubleeritud. Sundteisaldamist tähistav tahvel paikneb piisavalt madalal, nii et puude oksad ei varja se- da ega muid liiklusmärke. Lisaks ei ole selles piirkonnas tegemist ka mingi uue liikluskorral- dusega, mis võis kaebajale üllatusena tulla. Oma seletuses ei ole kaebaja ka süüdistanud TTA-t liiklusmärgi paigaldamise nõuete rikkumises. Mis puutub kaebaja teise vastuväitesse,

3-09-451

5(7) et tema pargitud sõiduk ei takistanud liiklust, siis sellel küsimusel on kohus juba eelnevalt peatunud – antud juhul seda eeldatakse juba a priori; i) kokkuvõtteks on kohus seisukohal, et kaevatud ümberpaigutamise akt on õiguspära- ne haldusakt ja kaebaja sõiduki teisaldamine oli õiguspärane toiming, mis ei saa rikkuda kaebuse esitaja õigusi. Seega on A. Allaste kaebus alusetu ja see ei kuulu rahuldamisele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. Alar Allaste apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Halduskohus on rikkunud menetlusnorme, jättes tä- helepanuta kaebaja esitatud väited, miks Tallinna Transpordiameti parkimiskorda rikku- nud sõiduki ümberpaigaldamise akt nr 068578000741 tuleb tühistada. Kaebaja vaidlustas akti nr 068578000741 kahel põhjusel: akt ei ole formaalselt ja materiaalselt õiguspärane. Tallinna Transpordiamet on akti nr 068578000741 aluseks võtnud kehtetu haldusakti: liik- lusmärgi nr 579 (sõiduki sundteisaldus). Apellant on oma kaebuses Tallinna Halduskohtule selgitanud, miks nimetatud märk ei saa olla aluseks sõiduki teisaldamisel. Nimelt Tallinna Transpordiamet on liiklusmärgi paigaldamisel rikkunud kehtivaid nõudeid. EVS 613:2001 kohaselt märkidega antav teave peab olema nähtav ja loetav nii valge kui ka pimeda ajal sellele liiklejale, kellele see on mõeldud. Tee kõrvale pandud märgi sõiduteepoolse serva kaugus sõidutee äärest peab olema 0,5 m kuni 2,0 m. Märgi paneku kõrgus, st alu- mise märgi allserva kõrgus sõidutee kattest tee kõrvale pandud märgil asulas peab ole- ma 2,0 m kuni 4,0 m. Ühele toele pandud märkide vahe peab olema 50 mm kuni 100 mm. Ainuke võimalus märki näha on 30-20 meetrit enne märki (see on u 10 meetrit enne rist- mikku). Selles vahemikus asub nii jalakäijate ülekäigurada (õhtuti reguleerimata) kui ka ristmik. Selle vahemaa läbib 10 km/h sõitev sõiduk 3,5 sekundiga. Tuginedes eelpool too- dule, ei täida märk 579 (sõiduki sundteisaldus) EVS 613:2001 kehtestatud märkide paneku üldnõuet 3.1 (märkidega antav teave peab olema nähtav ja loetav nii valge kui ka pi- meda ajal sellele liiklejale, kellele see on mõeldud). Sellest lähtuvalt ei vasta antud märki- de paigutus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liiklusalasel konverentsil Viinis 1968. a tee- liikluse ja liiklusmärkide ning –signaalide kohta vastuvõetud konventsioonile ja selle hilise- matele parandustele. 5. Tallinna Transpordiameti vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. LS § 202 lg-s 2 ei sisaldu diskretsiooniõigus, vaid nimetatud lõikes on sätestatud sundteisaldamise alused. Käesoleval juhul oli kaebaja sõiduk pargitud just liiklusmärkide 361 ja 579 mõjupiirkonda ning tulenevalt eeltoodust oli seaduslik alus sõiduki teisaldamiseks. Kaebaja väide liiklusmärkide halvast paigaldusest on ainetu. Antud kohas on parkimist keelavad märgid nähtavad ja dubleeritud. Vastustaja nõustub kaebajaga selles, et pöörde sooritamisel Estonia puiesteelt G. Otsa tänavale peab juht veenduma pöörde ohutuses ning vajadusel andma teed jalakäijale. Selleks, et veenduda jalakäijate puudumises, peab juht suunama pilgu kõnniteele ja üle- käigurajale, kuid sellel hetkel jääb juhi vaatevälja peatumist keelav liiklusmärk (361) ja sõiduki sundteisaldamise (579) liiklusmärk. Arvestades pöörde sooritamisel väikest sõidukii- rust ja jalakäijale teeandmise kohustust, pidid olema liiklusmärgid kaebajale nähtavad. Parkimise keelualast pidi kaebaja kindlasti aru saama, sest sõiduki ees parema posti küljes oli parkimise keeluala dubleerivad märgid. Lisaks tuleb arvestada kaebaja isikut, kellel on pikaajaline töökogemus liikluseksperdina ARK-s. Arvestades antud isiku eriteadmisi ja kogemusi liiklusvaldkonnas eksperdina ning kirjeldatud olukorda on ilmne, et kaebaja sai aru liikluskorraldusest antud kohas, kuid võttis ilmselt teadlikult sõiduki teisaldamise riski antud kohta parkides. Kaebaja enda teadlikku

3-09-451

6(7) asetamist sellisesse olukorda kinnitab ka fakt, et antud õiguserikkumise eest määratud väärteokaristust ei ole kaebaja vaidlustanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Kaebaja taotleb sõiduki ümberpaigutamise akti tühistamist. Vastustaja leidis haldus- kohtule esitatud seisukohas, et selle akti näol on tegemist väärteomenetluse toiminguga. Halduskohus leidis, et tegemist on haldusaktiga, sest VTMS ei näe ette sõiduki teisaldamise võimalust.

3-09-451

7(7) 11. Kolleegium nõustub halduskohtuga, et sõiduki teisaldamisel ei ole rikutud ka muid menetlusnorme ega pea vajalikuks halduskohtu otsuse neid põhjendusi, mis käsitlevad haldusmenetluse seaduse kohaldamist ja LS § 202 lg 3 nõuete järgimist, korrata. Kollee- gium selgitab täiendavalt, et sõiduki ümberpaigutamise akti sisu on reguleeritud ammen- davalt liiklusseadusega ning et tegemist ei ole haldusaktiga, ei kuulu kohaldamisele ka haldusakti vormi reguleerivad haldusmenetluse seaduse sätted.

Silvia Truman Ruth Virkus Oliver Kask