2-09-56512/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2010.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-56512 Tsiviilasi Tallinna Linna (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) avaldus DA eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Tallinna Linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu, asukoht Ehitajate tee 109a, 13514 Tallinn) Avaldaja esindaja Kai Luik Puudutatud isik AK(isikukood XXX, elukoht teadmata, kohtukutse kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu) Puudutatud isik AA(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik IS(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik DA(isikukood XX, elukoht XXX) Puudutatud isiku DAmääratud korras esindaja advokaat Helen Tomberg Kohtuistungi toimumise aeg

6. jaanuar 2010.a. RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tallinna Linna (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) avaldus.

2. Seada eestkoste DA(isikukood XXX) üle tema kasvatamiseks, isiklike ja varaliste õiguste ning huvide kaitseks.

3. Määrata DAkuni täisealiseks saamiseni eestkostjaks IS(isikukood XXX).

4. Kohustada IS tagama DA ülalpidamine ja järelevalve tema üle ning isiklike ja varaliste õiguste ning huvide kaitse.

5. Lubada DA teha eestkostja nõusolekuta alates 7-aastaseks saamisest pisitehinguid summas kuni 100 (ükssada) krooni või selle ekvivalendis.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud Tallinna Linna (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) kanda ja riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud Tallinna Linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) esitas 28.10.2009 kohtule avalduse DA eestkostja määramiseks. Haabersti linnaosa lastekaitsetöötajad puutusid antud perega esmakordselt kokku 03.03.2008.a. IS pöördus sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse talituse poole avaldusega, milles tundis muret oma tütrepoja DA pärast. Põhjustena olid toodud lapse ema AK alkoholilembus ning lapse huvidele mittevastav ebastabiilne elukorraldus. Sellele avaldusele tuginedes viis avaldaja läbi kodukülastuse IS ema NM juurde, kus AK oos pojaga elas.

Külaskäigu ajal oli kodus vaid NM, kes lükkas kõik avalduses toodu ümber ja väitis, et tema tütretütar on tubli ema, kes püüab pärast lahkuminekut lapse isast oma elu jälle korda seada. Vestlus AK toimus sotsiaalhoolekande osakonnas mõned päevad hiljem. Enne IS avaldusele vastamist vestles avaldaja telefonitsi nii NM kui ka AK. Oma vastuses IS tugines avaldaja eelkõige sellele, mida NM neile väitis, kui igapäevaselt AK ja DAühist eluaset jagav inimene. 2009.a. suvel pöördus IS taas lastekaitsetöötajate poole. Selgus, et vahepealsel ajal ei olnud AK suutnud oma elus positiivseid muudatusi läbi viia.

D on alates juulist 2009 IS ja tema abikaasa DS kasvatusel. Vastuvõtul käis ka NM, kes rääkis, et varjas möödunud aastal lastekaitsetöötajate eest tegelikku olukorda, tulles vastu oma tütretütre palvetele ja uskudes tema lubadusi end muuta. Antud hetkel on AK tegelik elukoht avaldajale teadmata. Telefonis väidab ta järjekindlalt, et elab nüüd Dublinis ega kavatse alaliselt Eestisse tagasi tulla. Kuigi lapse ema tegelik asukoht on avaldajale ja ka tema lähedastele ebaselge, on ta telefonis korduvalt väitnud, et oma poja DA kasvatamisega ta tegeleda ei saa ja on nõus, et lapsele saab eestkostjaks tema tegelik hooldaja IS, kes suudab D tagada kõik vajaliku eakohaseks arenguks.

Temal endal puudub hetkel see võimalus. Avaldaja vestles ka lapse isa AA, kes on samuti nõus, et D jääb oma vanaema eestkostele, kuna tema ise ei pea võimalikuks asuda hetkel oma poega kasvatama, samuti on laps praeguse elukorraldusega harjunud. Läbisaamine IS on hea ja mingeid takistusi lapsega suhtlemisel ei ole. Oma poja elus kavatseb ta osaleda ka edaspidi. Tänasel päeval on IS loonud DA väga head tingimused rahulikuks ja stabiilseks eluks. Oma nõusoleku eestkosteks on andnud ka ISabikaasa DS. Avaldaja tugineb perekonnaseaduse (PKS) §-le 92 lg 1 ja 3 ning palub IS määrata DA eestkostjaks.

DA määratud esindaja arvamus Alaealise esindaja on seisukohal, et avaldus on põhjendatud. DA on vanemliku hoolitsuseta laps. Emana on tema sünniakti kantud AK a isana AA. Pärast vanemate kooselu lõppu jäi laps kokkuleppeliselt elama emaga.

Sotsiaaltöötajate vaatevälja sattus perekond esmakordselt 2008.a. märtsis. Lapse emapoolne vanaema IS pöördus lastekaitsetöötajate poole murega, et tema tütrel on alkoholisõltuvus ja laps on jäetud hooleta, mistõttu on laps ohus. Tol perioodil elasid ema ja laps vanavanaema NM juures, kes IS äited ümber lükkas. Uuesti pöördus IS lastekaitsetöötajate poole 2009.a.

suvel seoses sellega, et tema tütre elukorraldus ei olnud muutunud ning alates 2009.a. juulikuust kasvas D IS juures.

AK elukoht ja ka viibimiskoht ei ole perele teada. Tema esialgne väide, et ta elab Dublinis, ei vasta tõele, sest hiljem on ta perele kinnitanud, et pole Eestist ära käinud. Tõenäoliselt elab A.K Sillamäel või selle ümbruses. Tema soovimatus anda andmeid oma viibimiskoha kohta võib tuleneda sellest, et tema suhtes on pooleli kriminaalmenetlus politseis, perekonna andmetel on talle esitatud kahtlustus kelmuses ning ta on tagaotsitav.

A.K on pikaajaline alkoholisõltlane. Eestkostjaks taotletava IS kinnitusel tarvitab A.K alkoholi alates oma 13. eluaastast. Joobes olles muutub ta agressiivseks ega anna endale aru oma tegudest. Samuti on ta korduvalt pettuslikult teinud tehinguid oma kasuisa, IS abikaasa DS nimel ning tekitanud mitmeid suuri võlgu, mida kasuisa maksab.

Käesoleva arvamuse andmise eelselt läbi viidud kodukülastusel ilmnes, et A.K on ajutiselt Tallinnas ning viibis ka oma emakodus, kuid esindajaga vestelda pelgas ja hiljem talle tagasi ka ei helistanud. Ema on teadlik nii kohtusse esitatud avaldusest kui kohtuistungi toimumise ajast.

Lapse isa AA osaleb oma lapse kasvatamises, kuid ei saa tema eest hoolitseda igapäevaselt. Isa üürib koos oma elukaaslasega, kellega on koos elanud 3 aastat, korterit ning omab alalist töökohta ja pidevat sissetulekut. Laps suhtleb isaga regulaarselt, isa käib külas, toob kingitusi, vahel võtab isa lapse päevaks ja nad käivad kuskil väljas. Ka annab isa lapsele ülalpidamist, kandes igakuuliselt IS elatusraha. Isa ja lapse suhted on soojad. AA leiab aga, et tema tihe töögraafik ei luba lapsele kohast hoolitsust pakkuda ning vanavanemate juures on lapsel turvalisem.

D elab oma emapoolse vanaema IS juures alates 2009.a. juulikuust. Perekonna koduks on avar 3-toaline väga heakorrastatud ja maitsekas korter Tallinnas XXX. Lisaks lapsele ja IS elab seal veel IS abikaasa DS.

Kodu külastamisel veendus esindaja, et selles on tagatud lapsele kõik vajalik. D il on omaette tuba, mis sisustati vanavanemate poolt lapse huve ja vajadusi silmas pidades. Poisil on piisavas koguses eakohaseid mänguasju. Vanaema suhtub lapsesse suure soojuse ja hoolivusega, lapse kiindumine ja lähedussuhe vanaemaga on ilmne. Esindajaga vesteldes kinnitas IS, et oma abikaasaga elab ta koos üle 10 aasta, D on tal aidanud kasvatada ainsat tütart A ning D i peab D oma lapselapseks. Ka D peab D oma vanaisaks. D töötab marsruutbussi juhina G OÜ-s ning on käesoleval ajal pere ülalpidaja.

D käib 3.aastat elukohalähedases lasteaias. I.S on lasteaiaga hea kontakt ning seetõttu teab ta, et lapsel läheb seal hästi, poiss läheb lasteaeda heatujuliselt ja on teistega seltsiv. Lisaks sellele käib poiss vanaema korraldamisel 2 korda nädalas kunstiringis ning kavas on minna ka trenni.

Käesoleval ajal IS tööl ei käi, vaid on D iga kodune. 01.06.2009.a. koondati ta BE AS-st, kus ta töötas 6 aastat. HPOÜ perearsti Niina A 28.09.2009.a. tõendist nähtub, et IS on terve, ei põe nakkushaigusi ega tuberkuloosi. Lapse esindaja on seisukohal, et vanaema määramine lapse eestkostjaks on kooskõlas lapse huvidega. IS kasvatusel elades on lapsele tagatud adekvaatne hoolitsus. IS täidab lapse suhtes vanema kohuseid vastutustundlikult ja südamega.

IS on andnud nõusoleku eestkostjaks saamiseks, mida toetab ka eestkosteasutus. IS eestkostjaks saamist pooldavad ka Irina abikaasa ja lapse isa AA. IS on vajalik kogemus ja teadmised lapse vajadusest emotsionaalse lähedussuhte ja turvatunde järele. Ta toetab lapse jätkuvat tihedat suhtlemist oma isaga. Kogutud andmete alusel on IS sikuomaduste poolest sobiv täitmaks eestkostja ülesandeid.

Alaealise esindaja arvates tuleks eestkoste DA üle seada alaealise täisealiseks saamiseni. Käesoleval ajal on laps saamas 6-aastaseks ega või teha mingeid tehinguid. Alates 7-aastaseks saamisest võiks D esindaja arvates eestkostja nõusolekuta teha pisitehinguid summas kuni

100 krooni.

Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja avalduse juurde. Puudutatud isikud AA, IS ja DS toetasid avaldust. Puudutatud isikule DA määratud esindaja toetas avaldust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kohus on puudutatud isiku AA isiklikult ära kuulanud. AA leiab, et lapsel on parem elada vanaema juures. AA toetab materiaalselt lapse ülalpidamist. AK kohtuistungile ei ilmunud, kuid kirjutas 28.12.2009 avalduse nõusoleku kohta DA eestkostja määramiseks. TsMS § 552-1 lg 1 kohaselt kohus kuulab last puudutavas asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. DA on 6-aastane. PKS § 92 lg 1 sätestab, et eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Vastavalt PKS § 92 lg 2 seatakse eestkoste lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. PKS § 92 lg 3 annab võimaluse seada eestkoste ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. DA on jäänud vanemliku hoolitsuseta, kuna tema ema ei täida oma vanemakohuseid ning isa ei pea lapse eest hoolitsemist käesoleval ajal võimalikuks. Seega on täidetud seaduses sätestatud eeldused alaealise üle eestkoste seadmiseks. PKS § 95 lg 2 kohaselt võib isikut eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. IS on andnud oma kirjaliku nõusoleku DA eestkostjaks määramiseks. Samuti on DS kinnitanud, et on nõus oma abikaasa DA eestkostjaks määramisega.

PKS § 95 lg 3 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. D elab oma emapoolse vanaema IS juures alates 2009.a. juulikuust. Perekonna koduks on avar 3-toaline väga heakorrastatud ja maitsekas korter Tallinnas XXX. Lisaks lapsele ja IS elab seal veel IS abikaasa DS. Kodus on tagatud lapsele kõik vajalik. Vanaema suhtub lapsesse suure soojuse ja hoolivusega, lapse kiindumine ja lähedussuhe vanaemaga on ilmne. D peab D oma vanaisaks. HPOÜ perearsti Niina A 28.09.2009.a. tõendist nähtub, et IS on terve, ei põe nakkushaigusi ega tuberkuloosi. Kohus leiab, et IS määramine lapse eestkostjaks on kooskõlas lapse huvidega. IS kasvatusel elades on lapsele tagatud adekvaatne hoolitsus. IS täidab lapse suhtes vanema kohuseid vastutustundlikult ja südamega.

Tulenevalt TsMS § 557 lg 2 p-st 4 märgib kohus eestkostja määramise määruses ära ka selle, kas ja milliseid tehinguid võib alaealine teha eestkostja nõusolekuta. Kohus leiab, et DA võib teha pisitehinguid summas kuni 100 krooni.

PKS § 97 lg 1 ja lg 2 kohaselt on eestkostja lapse seaduslik esindaja ning ta on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Lähtudes eeltoodust ning PKS § 92 lg 3 leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus asub seisukohale, et DAeestkostjaks kuni täisealiseks saamiseni tuleb määrata IS. Kohus kohustab IS tagama DAülalpidamine ja järelevalve tema üle ning isiklike ja varaliste õiguste ning huvide kaitse. DA on lubatud teha eestkostja nõusolekuta alates 7-aastaseks saamisest pisitehinguid summas kuni 100 krooni või selle ekvivalendis. PKS § 103 kohaselt kui langevad ära eestkoste seadmise eeldused, peab eestkostja esitama kohtule avalduse eestkoste lõpetamiseks. Avalduse võib esitada ka eestkosteasutus. TsMS § 172 lg 3 kohaselt isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus asub seisukohale, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda ja riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda.

Viivi Villemson