2-09-67240/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse tegemise aeg ja koht

18. jaanuar 2010.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-67240 Tsiviilasi KR avaldus lapse elukoha määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja KR(isikukood XXX elukoht XXX) Puudutatud isik TT(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isiku lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Veso Puudutatud isik ET(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isiku ET määratud korras esindaja advokaat Helen Tomberg Avalikku huvi kaitsma õigustatud asutus Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu), esindaja Karin Kuslap Kohtuistungi toimumise aeg

6. jaanuar 2010

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada KR avaldus.

2. Määrata ET(isikukood XXX) elukohaks KR elukoht.

3. Tühistada Harju Maakohtu 14.12.2009 määrusega TT kohaldatud lähenemiskeeld KR ja ET suhtes.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud KR kanda ja riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud KR esitas 11.12.2009 kohtule avalduse lapse elukoha määramiseks ning taotluse esialgse õiguskaitse korras lähenemiskeelu kohaldamiseks. Avalduse kohaselt elasid KR ja TT koos aastast 2004 ja sellest kooselust sündis XXXtütar ET. Alates lapse sünnist peresuhted halvenesid ja sagenesid omavahelised tülid ning nääklemised. Avaldaja lahkus koos lapsega 03.06.2009 kodust, kuna lapse isa viskas nad välja. Esialgu elasid avaldaja ja tema tütar avaldaja ema juures, oktoobris ostis avaldaja endale korteri, kus elab lapsega tänaseni.

Avaldaja on ka kord varem lapse isa juurest ära läinud, seoses vägivaldse käitumisega avaldaja suhtes. See toimus jaanuaris 2008, kui TT avaldajat püstoliga mitmeid kordi sihtis ja lubas ta maha lasta. Selle aasta sügise jooksul on korduvalt juhtunud, et lapse isa on autos välja võtnud püstoli ja lubanud lapsel püstoli padrunitega mängida, andes need tema kätte. Lapse ja isa kohtumiste ajal on peamiselt tegemist avaldajaga arvete klaarimisega, mitte lapsega koos aja veetmises. Tütar näeb iga kord pealt, kuidas ema ja isa riidlevad. 3.a laps lohutab avaldajat pidevalt, pühib pisaraid ja kutsub isa korrale, et ta avaldajaga halvasti ei käituks.

Laps on muutunud närviliseks ja kergesti ärrituvaks. Laps on segaduses ja küsib kogu aeg, kus on tema kodu, kuna isa väidab talle kogu aeg, et see koht, kus ta emaga elab ei ole tema kodu ja õige kodu on ikka isa juures. Avaldaja ei julge enam last TT üksi jätta, kuna on juhtunud, et ta ei toogi last ööseks koju tagasi, seda avaldajaga eelnevalt kokku leppimata. Lisaks ähvardab ta lapse röövida ja temaga välismaale minna. Samuti on ta korduvalt lubanud, et lapsega võib n.ö. juhtuda mingi õnnetus - laps kas jookseb auto ette või kukub kuskil veekogul läbi õhukese jää.

Samuti ähvardab lapse isa, et avaldaja võib ühel päeval lihtsalt kadunuks jääda ja siis olekski temal lapsega koos ilma avaldajata hea elada. Pärast 03.12.2009 toimunut leidis avaldaja, et lapse elu ja tervis on talle olulisemad, kui lapse suhtlemine isaga. Intsident seisnes selles, et lasteaiast tulles ei kinnitanud isa auto esiistmel istuval lapsel turvavööd (laps istus turvatoolis) ning tekitas kihutades (oli emotsionaalselt endast väljas) liiklusohtliku olukorra, mille tagajärjel sai kannatada laps, kes lendas äkilisel pidurdamisel turvatoolist välja.

Lapse isa on pidevalt nii ebastabiilses seisundis ja ärritunud, et ei suuda oma emotsioone üldse kontrollida. Kihutamisega ja muude äkiliste manöövritega liikluses on ta korduvalt tekitanud liiklusohtlikke olukordi ja seda ka siis, kui autos on viibinud laps. Alates juunist 2009 jälitab TT avaldajat pidevalt, püüdes jätkuvalt tema elu kontrollida ja juhtida. Ta helistab pidevalt avaldaja mobiilile, istub avaldaja töö juures ja segab sellega töö tegemist. Muu hulgas on raskendatud õppimine koolis, kuna ta helistab kogu aeg ja nõuab, et avaldaja peab iga kell telefonile vastama, ühtlasi kontrollib tunniplaani ja ootab kooli juures, kuni avaldaja vabaneb.

Lisaks tapmisähvardustele on TT avaldajat korduvalt löönud ja 03.12.2009 lasi avaldaja suunas pipragaasi, kannatada sai ka juhuslik mööduja. 04.12.2009 tegi avaldaja politseisse avalduse TT suhtes kriminaalasja algatamiseks, seoses tapmisähvardustega avaldaja, tema lapse ja ema suhtes.

ETmääratud esindaja arvamus ET määratud esindaja toetab avaldust. ET sündis XXX.a. Lapse sünniakti on tema emana kantud KR ja isana TT. Vanemate kooselu lõppes 2009.a. juunikuus, kui ema lahkus isa sunnil perekonna ühisest elukohast Mustamäel. Laps jäi elama emaga. Avaldaja põhiline etteheide lapse isale oli vägivaldsus. Ema ja isa suhted olid halvad, pidevad nääklemised lapse ees mõjusid lapsele traumeerivalt. Pärast kooselu lõppemist jälitas TT pidevalt KR, helistas, käis töö juures, kontrollis avaldaja elu. Selle lõpetamiseks palus KRkohtult abi lähenemiskeelu seadmise teel. Kohus oma 14.12.2009.a. määrusega kohaldas TT KR lähenemise keeldu. Käesoleval ajal elab ET oma ema igapäevasel kasvatusel. Perekonna koduks on KR kuuluv 2- toaline korter Tallinnas XXX. Kodu on puhas ja korras ning selles on olemas kõik vajalik lapse eluks. Lapsel on piisavas koguses eakohaseid mänguasju. Lapse lähedussuhe nii emaga kui ajutiselt seal elava emapoolse vanaemaga on silmanähtav. Laps käib kodulähedases lasteaias, kus on hästi kohanenud.

Tallinnas XXXtehtud kodukülastus veenis esindajat, et isa elukoht on sobilik elamiseks lapsele. Tegemist on muudetud planeeringuga ja väga heakorrastatud korteriga, kus laps varasemalt elas. Kodukülastusel TT kinnitas, et tal ei ole tegelikult midagi selle vastu, kui laps elab emaga. Tema töö toimub 24-tunniste vahetustega (TT töötab AS-is TL) ja seetõttu ei olekski tal võimalik lapse igapäevase kasvatamisega tegeleda. Lapsele oleks parim, kui ta kasvaks koos mõlema vanemaga, kuid ta saab aru, et kooselu on lõppenud. Vägivaldsust lapse ema suhtes TT eitas.

Arvestades asjaolu, et TT ei vaidle vastu lapse elukoha määramisele ema juurde, puudub hetkel vanemate vahel vaidlus. Esindaja leiab, et praeguses menetluses on lapse elukorralduse stabiilsuse huvides põhjendatud määrata ET elukohaks tema ema KR elukoht.

Mustamäe Linnaosa Valitsuse arvamus KR avaldusest nähtub, et poolte kooselu lõppes 2009 aasta suvel ning pärast avaldaja lahkumist poolte ühisest kodust elab tütar E ema juures. Avaldaja soovib lapse elukoha määramist enda juurde seetõttu, et tütar on väga väike ning TT viskas lapse koos emaga 03.06.2009.a. poolte eluasemest välja. Avaldaja märgib, et suudab paremini last füüsiliselt ja vaimselt arendada, luues talle parimad võimalused ja rahuliku ning eluterve keskkonna kasvamiseks ja arenemiseks. Avaldaja lisab, et on kogu oma energia ja tähelepanu mobiliseerinud ainult lapsele, et võimaldada talle kõigi vajaduste rahuldamine nii kodus kui ka lasteaias. Lapse isa on selle aasta sügise jooksul korduvalt lapse juuresolekul välja võtnud püstoli ning lubanud lapsel relva ja padrunitega mängida. Ka on laps kohtumiste toimumise ajal pidanud taluma vanemate riidlemist. Avaldaja kirjutab, et E on muutunud närviliseks ja kergesti ärrituvaks. Ka olevat laps segaduses, kuna ei saa aru, kus on tema kodu.

ET elab käesoleval ajal koos oma emaga ning lapsele on loodud kõik tingimused arenguks. Kuni lapse lasteaeda minekuni oli tütre peamiseks hooldajaks ema. Lasteaias esimesel aastal oli laps mõned korrad haige ning siis oli ka isa tütrega päevasel ajal koos. Öösel on E isaga olnud neil kordadel, mil isa on pärast vanemate lahkuminekut lapse enda juurde võtnud ning vastupidiselt lubadusele tütar tagasi tuua, jätnud lapse enda juurde ööseks. Avaldaja möönab, et isa ei ole lapse jaoks olnud otseseks ohuallikaks, kuid suhted vanemate vahel on muutunud väga pingeliseks, mistõttu kannatab eelkõige laps.

Eestkosteasutus külastas mõlema vanema eluasemeid. Avaldaja elab kõigi mugavustega kahetoalises korteris E. Vilde teel 109 - 11, kus on lapse jaoks sisse seatud eraldi ruum ning sisustatud väikese lapse kohaselt roosades toonides. E on piisavalt mänguasju, et areneda ja kasvada eakohaselt. Eluase oli kodukülastuse ajal puhas ja korras. Ajutiselt ei käi laps lasteaias, sest teda saab hoida vanaema, kes viibib KR juures, et operatsioonijärgselt taastuda. Alates 2010 algusest hakkab E jälle regulaarselt lasteaias käima. TT elab avaldaja ja lapse läheduses, XXX ümberehitatud kolmetoalises korteris, kus kogu pere ka koos elas. Pärast ümberehitusi on eluase kahetoaline, kuid lapse jaoks oma nurga sisse seadmine ei olevat mingiks probleemiks ja lapse isa lubas selle teemaga lähiajal ka tegeleda. TT ei avaldanud eestkosteasutusele vestluse käigus, et sooviks lapse elukoha määramist enda juurde. Isa avaldas soovi siiski oma tütrega kohtuda ja sidemed säilitada. Vägivaldset käitumist KR suhtes eitas TT kategooriliselt.

KR teatas, et püüdis eelkõige seetõttu, et lapsel oleks olemas isa ja säiliksid suhted, taluda puudutatud isiku vägivaldset käitumist tema suhtes. Piiriks õiguskaitseorganite poole pöördumisel olevat olnud hetk, mil lapse isa teatas, et läheb koos tütrega välismaale ja ning ema last ei näe, nagu ka korduvad ähvardused relvaga avaldaja suhtes.

Eestkosteasutuse hinnangul on lapsel väga pingeline eluperiood, mil tal on tekkinud suur segadus oma elukorralduse suhtes. Laps ei saa aru, kus on tema kodu ja miks vanemad riidlevad. Ema otsustas lapse ja isa kohtumised pingeliste suhete tõttu ajutiselt peatada, paludes kohtult esialgse õiguskaitse kohaldamist. Lapsele andis see aega kohaneda uue elukohaga ning eluga ühe hooldajaga, mis kokkuvõttes on vajalik, arvestades ETvanust ja arengut.

Eestkosteasutus on seisukohal, et antud tsiviilasjas tuleb lapse elukohaks määrata tema ema KR elukoht, kuna see vastaks kõige enam alaealise ET huvidele ja vajadustele. Kohus leidis Kohtuistungil jäi avaldaja oma nõude juurde. Eestkosteasutus ning ETle määratud esindaja toetasid avaldust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kohus on TT kohtuistungil isiklikult ära kuulanud. TT ei vaielnud avaldusele vastu. TsMS § 5521 lg 1 kohaselt kohus kuulab last puudutavas asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ET on 3-aastane. ET sünnitunnistusest (t lk 6) nähtub, et KR ja TT on tema vanemad.

Perekonnaseaduse (PKS) § 50 lg-te 1 ja 4 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, kuid vanem ei või vanemaõigusi teostada vastuolus lapse huvidega. PKS § 50 lg 2 kohustab vanemat oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Lastekaitse seaduse (LaKS) § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Vastavalt LaKS §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule.

PKS § 51 lg 1 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. TT ei ole lapse elukoha määramisele KR juurde vastu vaielnud. Kohus on seisukohal, et ET elukohaks tuleb määrata KR elukoht. Avaldusest, määratud esindaja ja eestkosteasutuse arvamustest nähtub, et lapse elukoha määramine avaldaja juurde tagab lapsele stabiilse elukorralduse ja turvalises elukeskkonnas kasvamise. Kohus leiab, et arvestades lapse praeguseks väljakujunenud elukorraldust, on selline lahendus kooskõlas lapse huvidega. TsMS § 172 lg 3 kohaselt isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus asub seisukohale, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda ja riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda.

TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

Kuna kohus lõpetab asjas menetluse, siis tuleb tühistada Harju Maakohtu 14.12.2009 määrusega TT kohaldatud lähenemiskeeld KR ja ET suhtes.

Viivi Villemson