2-09-66206/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-09-66206

1(2)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht

12. jaanuaril 2010.a. Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-09-66206 Tsiviilasi, hageja nõue Z S hagi N T vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind

19 575 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Z S /isikukood XXX; elukoht: XXX/ Kostja: N T /isikukood: XXX; elukoht: XXX/ Asja lahendamise viis Kohtuistungit pidamata Resolutsioon

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Välja mõista kostjalt N T Z S kasuks elatis lapse A T, sündinud XXX ülalpidamiseks alates 07.12.2009.a igakuiselt summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni A T täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX.

3. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel.

4. Menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja välja mõista kostjalt igakuine elatis lapse A T ülalpidamiseks miinimumsummas alates 07.12.2009.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja

2-09-66206

2(2) võttis kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kuna kostja on avaldanud hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

Kohus tuvastas, et pooltel on sündinud laps A T (t.l. 5).

Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni. Vastavalt PkS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Elatis kuulub väljamõistmisele alates nõutud ajast, s.o. 07.12.2009.a PkS § 70 lg 2 alusel.

Seega tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis lapse ülalpidamiseks alates 07.12.2009.a igakuiselt summas 2 175 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa (TsMS § 129 lg 2). Seega on käesoleva hagi hinnaks 19 575 krooni (9 kuud x 2 175 krooni).

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

Tulenevalt TsMS § 168 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et kummagi poole menetluskulud tuleb jätta poole enda kanda, sest kostja on hagi kohe õigeks võtnud.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov