2-09-66223/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKinnitada hageja Kxxxx Lxxx ja kostja Rxxxx Lxxx vahel 12.01.2010.a sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad: Rxxxx Lxxx kohustub tasuma Kxxxx Lxxxxx lapse Rxxxxxx Lxxx ülalpidamiseks elatist seaduses ettenähtud elatise miinimummäära ulatuses (lahendi tegemise ajal 2175 krooni) alates 08.12.2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni.
Legislator headnote
AI generated2-09-66223/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Tsiviilasi nr 2-09-66223
KOHTUMÄÄRUS
Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
14. jaanuar 2010. a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-09-66223 Tsiviilasi Kxxxx Lxxx hagi Rxxxx Lxxx vastu lapse ülalpidamiseks elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Kxxxx xxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja: Rxxxx Lxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Menetluse liik Kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada hageja Kxxxx Lxxx ja kostja Rxxxx Lxxx vahel 12.01.2010.a sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad:
1.1. Rxxxx Lxxx kohustub tasuma Kxxxx Lxxxxx lapse Rxxxxxx Lxxx ülalpidamiseks elatist seaduses ettenähtud elatise miinimummäära ulatuses (lahendi tegemise ajal 2175 krooni) alates 08.12.2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni.
1.2. Rxxxx Lxxx kohustub tasuma Kxxxx Lxxxxx lapse xxxxxx Lxxx ülalpidamiseks elatist tagasiulatuvalt alates 01.03.2009.a kuni 07.12.2009.a summas 2175 krooni kuus, kokku summas 21 750 krooni. Nimetatud summast on Rxxxx Lxxx poolt 6300 krooni tasutud. Rxxxx Lxxx kohustub elatisevõla summas 15 450 (viisteist tuhat nelisada viiskümmend) krooni tasuma Kxxxx Lxxxxx kahes osas, s.o 7725 krooni 01. septembriks 2010. a ja 7725 krooni 31. detsembriks 2010. a.
1.3. Rxxxx Lxxx kohustub tasuma punktides 1.1. ja 1.2. ettenähtud elatise Kxxxx Lxxx arveldusarvele nr 1106396183 Swedpangas jooksva kuu viimaseks päevaks.
2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-09-66223 menetlus Kxxxx Lxxx hagis Rxxxx Lxxx vastu lapse ülalpidamiseks elatise nõudes.
Menetluskulude jaotus:
Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord: Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.
Asjaolud ja menetluse käik Kxxxx Lxxx esitas 09.12.2009. a kohtule hagiavalduse Rxxxx Lxxxxvastu elatise nõudes. Kxxxx Lxxx palus kohtul Rxxxx Lxxxxx nende ühise alaealise lapse Rxxxxxx Lxxx ülalpidamiseks välja mõista elatis 2175 krooni kuus tagasiulatuvalt alates 07.12.2008. a kuni lapse täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni.
12.01.2010.a saabus kohtule poolte vahel sõlmitud kompromiss elatise maksmise osas, kus pooled taotlevad kohtult kompromissi kinnitamist.
Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433 TsMS § 432 näeb ette menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed: menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kummagi menetluskulud jäävad tema enda kanda, seega jätab kohus TsMS § 168 lg 3 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda.
Maimu Laumets Kohtunik