2-09-47511/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2010 kell 14.00, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-09-47511

Hagi ese

OÜ OLLY hagi OÜ Powertimber ja Tõnu Sinilahe

vastu

põhivõla

38 823

krooni,

sissenõutavaks

muutunud viivise 40 958.26 krooni ning lisanduva

viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

40 958.26 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: OÜ OLLY (rk 10767553; asukoht Kassinurme

küla,

49201

Jõgeva

vald,

Jõgevamaa),

esindaja:

volikirja alusel Meelis Leis (postiaadress OÜ KL Consult

ÕB, Näituse 27, 50409 Tartu; e-post info@klconsult.ee)

kostja 1: OÜ Powertimber (rk 11468290; asukoht

Rännaku pst 12, 10917 Tallinn), esindaja: juhatuse liige

Tõnu Sinilaht

kostja 2: Tõnu Sinilaht

Menetlus

kirjalik menetlus poolte nõusolekul

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt OÜ OLLY hagi OÜ Powertimber ja Tõnu Sinilahe vastu põhivõla

38 823.- krooni, sissenõutavaks muutunud viivise 40 958.26 krooni ning lisanduva

viivise väljamõistmiseks.

2. Välja mõista solidaarselt OÜ-lt Powertimber ja Tõnu Sinilahelt põhivõlg 38 823.- krooni

ja viivis 38 823.- krooni, kokku 77 646.- krooni (seitsekümmend seitse tuhat kuussada

nelikümmend kuus krooni) OÜ OLLY kasuks.

3. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta riigilõiv solidaarselt OÜ Powertimber ja Tõnu

Sinilahe kanda; muudest menetluskuludest jätta 95% solidaarselt OÜ Powertimber ja

Tõnu Sinilahe kanda ning 5% OÜ OLLY kanda.

4. Menetlusosaline

võib

nõuda

Tartu

Maakohtult

menetluskulude

rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates

lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt

näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega (TsMS § 174).

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamine

2/3

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja OÜ Powertimber (kostja 1) vahel müügisuhe. Hageja

esitas 10.09.2008 kostjale 1 arve nr 82292 summas 48 823 krooni maksetähtajaga

17.09.2008. Kostja 1 maksis arvest 18.11.2008 ja 17.12.2008 kokku 10 000 krooni.

29.01.2009 sõlmisid hageja ja kostja 1 võla tasumise kokkuleppe, mille kohaselt kohustus

kostja 1 tasuma hagejale võla 38 823 krooni vastavalt maksegraafikule (viie 7764.60

krooni suuruse osamaksena perioodil 02.02.2009-02.03.2009). 29.01.2009 sõlmisid hageja

ja Tõnu Sinilaht (kostja 2) käenduslepingu, mille kohaselt kohustus kostja 2 vastutama

käendajana hageja ees hageja ja kostja 1 vahel tekkinud võlasuhtest tulenevate kohustuste

nõuetekohase täitmise eest. 19.08.2009 saatis hageja kostjatele kirjad, milles palus tasuda

põhivõla ja viivise. Kostjad oma kohustusi ei täitnud. 15.09.2009 seisuga on hageja

viivisenõue 40 958.26 krooni. Viivise määraks on vastavalt võla tasumise kokkuleppele

0,5% tasumata summalt päevas, mis on levinud viivisemäär majandus- ja kutsetegevuses.

Hageja nõuab viivist maksegraafikus fikseeritud tähtpäevade järgi, perioodi 18.09.2008 –

29.01.2009 eest (arve tasumise tähtpäevast kuni kokkuleppe sõlmimiseni) hageja viivist ei

nõua. Hagejale on tekkinud kahju seoses sellega, et ta ei ole saanud kasutada kostjate

poolt tasumata 38 823 krooni.

Hageja palub mõista kostjatelt enda kasuks välja põhivõla 38 823 krooni, viivise

15.09.2009 seisuga 40 958.26 krooni ning TsMS § 367 alusel viivise 0,5% päevas

tasumata põhivõlalt alates 16.09.2009 kuni põhinõude täitmiseni (tlk 4-5, 26-27).

2. Kostjad tunnistavad põhivõlga ega esita sellele vastuväiteid. Viivisenõue jääb selgusetuks.

Kostjad paluvad alandada viivist vastavalt VÕS § 113 lg-le 8 mõistliku suuruseni ning

jätta jooksva viivise nõude rahuldamata (tlk 21-22).

KOHTU SEISUKOHT

3. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle

olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema

võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna

rahas ja võtma asja vastu. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et OÜ Powertimber ostis

hagejalt kaupa ning tal on selle eest 10.09.2008 arve nr 82292 alusel, mille maksetähtaeg

oli seitse päeva, tasumata 38 823 krooni (tlk 4, 7, 21). OÜ Powertimber ei tasunud raha,

vaatamata 29.01.2009 hagejaga sõlmitud võla tasumise kokkuleppele, millega hageja

võimaldas tasuda tal võla viie 7764.60 krooni suuruse osamaksena perioodil 02.02.2009-

02.03.2009 (tlk 8-9).

Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja T. Sinilaht sõlmisid 29.01.2009 käenduslepingu,

millega T. Sinilaht kohustus vastutama hageja ees hageja ja OÜ Powertimber vahelisest

võlasuhtest tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Käenduslepingu p-i 1.2

kohaselt vastutab käendaja kõigi võlgniku kohustuste eest (tlk 12). VÕS § 142 lg 1

sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik)

3/3

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt

vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees

solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul,

kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingu p 2.1 näeb

ette, et kui võlgnik ei täida oma kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt, võib võlausaldaja

nõuda kohustuste täitmist omal äranägemisel kas võlgnikult või käendajalt või mõlemalt

ühiselt.

Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostjad ei ole hagejale võlga tasunud 19.08.2009

nõudeavaldustele vaatamata (tlk 13-15) ning võlgnevad käesoleval ajal hagejale

põhivõlana 38 823 krooni (tlk 21).

VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 näevad ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Arvestades eeltoodut, tuleb hagi põhivõla osas rahuldada ning solidaarselt kostjatelt tuleb

hageja kasuks välja mõista põhivõlg 38 823 krooni.

4. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. 29.01.2009 võla tasumise kokkuleppe p-is 5 leppisid

hageja ja OÜ Powertimber kokku, et kui OÜ Powertimber ei täida kokkuleppes sätestatud

kohustusi õigeaegselt ja muul viisil nõuetekohaselt, on ta kohustatud maksma hagejale

viivist 0,5% päevas kokkuleppe alusel tasumisele kuuluvalt, kuid õigeaegselt tasumata

summalt (tlk 8).

Hageja palub mõista välja viivise 15.09.2009 seisuga 40 958.26 krooni ning TsMS § 367

alusel viivise 0,5% päevas tasumata põhivõlalt alates 16.09.2009 kuni põhinõude

täitmiseni. Kostjad leiavad, et viivisenõue jääb selgusetuks, samuti paluvad nad viivise

nõuet vähendada ja jooksva viivise jätta välja mõistmata.

Kohus leiab, et viivisenõue on selge. Hageja on arvestanud viivist 29.01.2009

maksegraafikus sätestatud tähtpäevi arvestades ning kokkulepitud määras, viivisearvestus

on hagiavalduses selgelt välja toodud (tlk 4).

Kostjate nõue viivise vähendamiseks on põhjendatud. Riigikohus on 14.06.2005 otsuses

tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 (p 18) leidnud järgmist: „Viivise vähendamise ulatust ei ole

võimalik summaliselt täpselt piiritleda, kuna see sõltub paljuski kohustuse täitmisega

viivitamise asjaoludest. Siiski ei ole kolleegiumi arvates üldjuhul põhjendatud, et rahalise

kohustuse täitmisega viivitamisel vähendaks kohus viivist alla nõude seadusega tagatud

ulatuse. Samuti on kolleegium arvamusel, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel

tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab

viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul

peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses.“ Käesoleval juhul nõuab

hageja viivist põhivõlast suuremas ulatuses, viivist on arvestatud rohkem kui

seadusjärgses suuruses ning hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses.

Hageja väide, et talle tekkis kahjus seoses sellega, et ta ei saanud kasutada 38 823 krooni

(tlk 27), on tõendamata.

Eeltoodust tulenevalt tuleb mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja viivis

põhivõla, s.o 38 823 krooni ulatuses ning viivist TsMS § 367 alusel välja mõista ei tule.

5. TsMS § 163 lg-t 1 ja § 173 lg-id 1, 4 ning hagi osalist rahuldamist arvestades tuleb

menetluskulud jaotada järgmiselt: riigilõiv tuleb jätta solidaarselt kostja kanda; muudest

menetluskuludest tuleb jätta 95% solidaarselt kostjate kanda ja 5% hageja kanda.

Kohtunik