2-09-44222/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-09-44222

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht

06. jaanuar 2010.a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-44222 Tsiviilasi AS Krediidikassa hagi Mxxxxxx Pxxxx ja Exxx Lxxxxxx vastu põhivõla 9145,22 krooni ja kõrvalkulude tasumiseks Hagihind 9145,22 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS Krediidikassa (registrikood 11344317; asukoht Jõe 3, Tallinn 10151); Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves (AS Julianuse Inkasso Agentuur; asukoht Jõe 3, Tallinn 10151; elektronpost inkasso@julianus.ee ); Kostja I: Mxxxxxx Pxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxx); Kostja II: Exxx Lxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostjad ei vastanud kohtule kirjalikult

RESOLUTSIOON

1. Välja mõista solidaarselt Mxxxxxx Pxxxxxx ja Exxx Lxxxxxxxx Krediidikassa kasuks 18 193 (kaheksateist tuhat ükssada üheksakümmend kolm) 49 senti, millest moodustab põhivõlg 9145,22 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 600 krooni, intress 1107,72 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 7340,55 krooni.

2. Välja mõista solidaarselt Mxxxxxx Pxxxxxx ja Exxx Lxxxxxxxx AS-i Krediidikassa kasuks alates 07.01.2010.a viivis 4,00 % tagastamata laenusummalt (9145,22 krooni) kuus kuni laenusumma täieliku tasumiseni

3. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus Välja mõista solidaarselt Mxxxxxx Pxxxxxx ja Exxx Lxxxxxxxx AS- i Krediidikassa kasuks tasutud riigilõiv 2000 (kaks tuhat) krooni ja õigusabikulud 2000 (kaks tuhat) krooni.

2-09-44222

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094, mõlemal juhul viitenumber 3100057455.

Menetluse käik 02.09.2009.a esitas AS Krediidikassa kohtule hagi Mxxxxxx Pxxxx ja xxxx Lxxxxxx vastu laenulepingust tuleneva võla ja kõrvalnõuete nõudes, sest kostja Mxxxxx Pxxx ja Exxx Lxxxxx laenu käendajana ei täitnud nõuetekohaselt 14.12.2007.a sõlmitud tähtajalist laenulepingut. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlg summas 9145,22 krooni, võla sissenõudmise kulud summas 600 krooni, intress summas 1107,72 krooni, viivis summas 3946,18 krooni ja alates 27.08.2009. a sissenõutavaks muutuv viivis 4,00 % tagastamata laenusummalt kuus. Kohus saatis kostjatele menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas neid hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjaid hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostja ExxxxLxxxxxxxx isiklikult kätte 11.10.2009. a ja kostja Mxxxxxx Pxxxxxx 22.11.2009. a. Kostjad ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Hageja taotles hagis asja lahendamist tagaseljaotsusega, kui kostjad kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja ja kostja Mxxxxxa Pxxxx vahel on võlasuhe tulenevalt 14.12.2007.a. sõlmitud laenulepingust. Mxxxxxx Pxxx jättis nõuetekohaselt täitmata laenulepingust tuleneva maksekohustuse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti

2-09-44222

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu üldtingimuste punkti

1.3.1. kohaselt on laenuintress 4,00 % kuus. Hageja on esitanud viivise nõude seisuga 26.08.2009. a. Kohus saab viivise välja arvestada kohtuotsuse tegemise seisuga -06.12.2009.a. seisuga. Otsuse tegemise seisuga on kostja olnud viivituses 602 päeva. Seega on viivise suuruseks (laenusumma 9145,22 krooni x intress 4,00 % / 30 x viivitatud päevade arv 602) 7340,55 krooni. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostja Exxx Lxxxxxxxsolidaarvastutus tuleneb hagejaga 14.12.2007. a sõlmitud käenduslepingust. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 näeb ette, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. TsMS § 165 lg 3 kohaselt vastutavad kostjad menetluskulude eest solidaarselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 2 ja § 165 lg-st 3 jätab kohus hageja kohtukulud solidaarselt kostjate kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjatelt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 2000 krooni. Kohus tegi kindlaks, et hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu vastavalt seadusele ja see tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista.

Lisaks taotles hageja kostjatelt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 3000 krooni. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et antud juhul ei ole lepingulise esindaja kulude väljamõistmine kostjalt hageja taotletud ulatuses põhjendatud. Taotletav summa jääb küll Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr

137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse. Samas ei ole tegemist keeruka juriidilise vaidlusega, seega ei ole ka ajakulu hagi koostamisele suurnõue on esitatud ühest lepingust tuleneva võla väljanõudmiseks, leping ise on tihti esinev ja tavapärane, keerukaid juriidilist argumentatsiooni ja nõude erakorralist põhjendamist hagi ei sisaldanud. Ka hagi lisad on üsna tavapärased ning nende kogumine ja esitamine ei nõudnud erakorralist tööd või muud pingutust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue lepingulise esindaja tasu 3000 krooni suuruses summas on ebamõistlikult suur ja põhjendatud on kostjatelt välja mõista hageja lepingulise esindaja tasu summas 2000 krooni.

Maimu Laumets Kohtunik