2-08-27689/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mare Kõlvart Otsuse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2010.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-27689 Tsiviilasi EAS-i hagi N K vastu 12 001,39 krooni nõudes Tsiviilasja hind

11 464,94 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: EAS (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja: Monika P (XXX) Kostja: N K (isikukood XXX, elukoht XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista N K ’lt EAS-i kasuks 12 001,39 (kaksteist tuhat üks krooni ja 39 senti) krooni, millest teenuste võlgnevus on kokku 11 464,94 (üksteist tuhat nelisada kuuskümmend neli krooni ja 94 senti) krooni ja viivis 536,45 (viissada kolmkümmend kuus krooni ja 45 senti) krooni.

Menetluskulude jaotus

3. Menetluskulud jätta täies ulatuses N K kanda.

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Menetluse käik 02.07.2008.a. on Harju Maakohtule esitatud EAS-i avaldus N K vastu maksekäsu kiirmenetluses 12 001,39 krooni nõudes. Kohus on avalduse rahuldanud ning teinud määrusega makseettepaneku, mille on edastanud koos vastuväite blanketiga võlgnikule. Seoses võlgniku poolt vastuväite esitamisega anti Harju Maakohtu 07.07.2009.a. määrusega EAS-i nõue N K vastu üle kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses.

2(3) 28.08.2009.a. esitatud hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud kliendileping nr 40225009, mille p. 2 kohaselt oli kliendil õigus sõlmida lepinguid E poolt pakutavate toodete tarbimiseks ja poolte vahel kokkulepitud tingimustel. Kostja kasutas alates 01.12.2005.a. hageja poolt pakutavat toodet „Kodulahendus“ aadressil XXX. Kostjal oli võimalus pakutava toote raames kasutada digitaaljaama telefoni ja internetti. Poolte vahel oli sõlmitud tooteleping nr

XXX. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud seadmekasutusleping-akt nr 4200651 ning kostja on kinnitanud kampaania „arvuti „kodulahendus Kodu3“ liitujale“ tingimused. Kostjale on üle antud lepingus ettenähtud tingimustel arvuti Microlink ja monitor arvutikomplekti maksumusega 8482 krooni. Kostja jättis talle osundatud teenuste eest nõuetekohaselt tasumata. Kokku moodustab võlgnevuse summa 12 001,39 krooni, mis sildab võlga teenuste eest summas

11 464,94 krooni ning viivist 536,45 krooni. Lisaks võlgnevusele palub hageja kostjalt välja mõista ka kohtukulud kogusummas 3000,00 krooni.

Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud.

Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Määrusega 28.08.2009.a. määras kohus asja läbivaatamise lihtmenetluse korras ja andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite, avalduste, taotluste esitamiseks. Hageja täiendavaid dokumente ei esitanud ning enda ärakuulamist ei soovinud. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks 23.10.2009.a., mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja hagile ei vastanud, tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud, ärakuulamist ei soovinud.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolusid ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt, mis sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele ja sama seaduse § 108 lg 1 kohaselt, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist, kui võlgnik seda rikub. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel sõlmitud kliendileping nr XXX, Tooteleping nr XXX ning Seadmekasutusleping-akt nr XXX. Võlgnevuse põhisumma tuleneb kostjale esitatud arvetest nr XXX. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus teenuste eest summas 11 464,94 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvestanud viivist teenusearvetelt nr XXX (maksetähtaeg 23.01.2008.a.), XXX (maksetähtaeg 23.02.2008.a.), XXX(maksetähtaeg 23.03.2008) viivise-intressimääraga 55% aastas. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis summas 536,45 krooni.

Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 12 001,39 krooni. Samuti kuulub hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele riigilõiv (s.o kogusummas 3000,00 krooni) tulenevalt hagihinnast kooskõlas TsMS § 133 lg-ga 1.

3(3) Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Mare Kõlvart Kohtunik