3-10-74/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2010, Tallinn

Haldusasja numbrid

3-10-74

Haldusasi

Põhja Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo

taotlus H.A.’i paigutamiseks Politsei- ja Piirivalveameti

väljasaatmiskeskusesse

Menetlusosalised ja esindajad

Taotluse esitaja – Põhja Prefektuuri kodakondsus- ja

migratsioonibüroo

Esindaja: Ülle Elva

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist:

H.A. (sünd. xx xx xxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

12. jaanuar 2010

RESOLUTSIOON:

1. Anda luba H.A.’i (sünd. xx xx xxxx) Politsei- ja Piirivalveameti väljasaatmiskeskusesse

paigutamiseks kuni 12. märtsini 2010 (kaasa arvatud).

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale on menetlusosalistel õigus esitada

määruskaebus 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

11.01.2010

kell

12.00

pidasid

Põhja

Prefektuuri

kodakondsus-

ja

migratsioonibüroo

migratsioonijärelevalve talituse inspektorid 48-tunniks kinni Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibiva

Iraagi kodaniku H.A.i (sündinud xx xx xxxx, Iraagi Vabariigis) ja toimetasid Politsei- ja

Piirivalveameti (PPA) väljasaatmiskeskusesse. H.A.i enda sõnul ületas ta 05.10.2009 ebaseaduslikult

Iraagi ja Türgi vahelise riigipiiri. 10.10.2009 lahkus isik Türgist ning saabus 17.10.2009 Eesti

Vabariiki eesmärgiga taotleda rahvusvahelist kaitset. H.A. tuli enda sõnul 17.10.2009 Rootsist

Eestisse reisilaevaga Stockholm-Tallinn.

19.10.2009 esitas H.A. Kodakondsus- ja Migratsiooniametile (edaspidi KMA) varjupaigataotluse nr

7000910033. 19.10.2009 korraldas KMA H.A.i sõrmejälgede hõivamise ja edastamise Eurodac

kesküksusesse. Eurodaci kesküksusest tuli 19.10.2009 üks vaste, mille kohaselt on isik 21.09.2009

Rootsis varjupaigataotluse esitanud. 04.12.2009 esitas KMA Rootsi Kuningriigile palve H.A.i

tagasivõtmiseks. 09.12.2009 vastuskirjaga teatas Rootsi Migratsiooniamet, et Rootsi Kuningriik ei

tunnusta oma vastutust H.A.i varjupaigataotluse läbivaatamise eest ning ei nõustu teda tagasi võtma.

Rootsi vastuskirjast selgub, et isik on 04.07.2008 Madalmaade Kuningriigis varjupaiga taotluse

esitanud ja 12.11.2009 on Madalmaad tunnustanud oma vastutust varjupaigataotluse läbivaatamise

eest. Täiendavate asjaoludena selgub, et isik on varasemalt kasutanud nii nime A. S. M., kui ka S. M.

K. ja sünniajaks on isik märkinud zz zz zzzz.

17.12.2009 esitas KMA Madalmaade Kuningriigile palve H.A.i tagasivõtmiseks. 30.12.2009

vastuskirjaga teatas Madalmaade Migratsiooniamet, et Madalmaade Kuningriik tunnustab oma

vastutust taotleja varjupaigataotluse läbivaatamise eest ning on nõus ta tagasi võtma.

Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kodakondsus – ja migratsiooni osakonna staatuse määratlemise

büroo rahvusvahelise kaitse talitus tegi 07.01.2010 elamisloa andmisest keeldumise ja

varjupaigataotluse tagasilükkamise otsuse nr 7000910033-1 välismaalasele rahvusvahelise kaitse

andmise seaduse (VRKS) § 40 lg 1 alusel VRKS § 21 sätestatud juhtudel. VRKS § 21 lg 1 p 1 alusel

lõpetatakse varjupaigamenetlus tagasilükkava otsusega, kui: muu riik on vastavalt välislepingule või

Euroopa Liidu Nõukogu määrusele 343/2003/EÜ (EÜ määrus), millega kehtestatakse kriteeriumid

ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi

kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest. EÜ määruse artikkel 16 lg 1 p C alustel on

vastutavaks liikmesriigiks Madalmaade Kuningriik, kes on ka tunnistanud oma vastutust taotleja

varjupaigataotluse läbivaatamise eest ning nõustunud tema tagasivõtmisega. Lähtudes eelnevast ning

vastavalt VRKS § 21 lg 3 jättis PPA varjupaigataotluse sisuliselt läbi vaatamata.

H.A. viibib Eestis seadusliku aluseta, mis riivab Eesti riigi õiguskorda ning isikule on selgelt

väljendatud, et tal puudub võimalus saada Eesti Vabariigis elamisluba. Kuna isikul puudub soov

Eestist lahkuda ning seda on ta korduvalt kinnitanud (seletuskirja punkt 8), siis ei ole oodata ka

koostööd vabatahtlikul lahkumisel. See tähendaks seadusliku aluseta riigis viibiva isiku jätmist

Eestisse. On oluline, et riigis ei viibiks isikuid, kellel puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus ning

kes on kohustatud Eestist väljasõiduks.

Hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid ei pea PPA proportsionaalseks H.A.i viibimist

vabaduses, kuna on alust arvata, et isik võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda. Isik on

kohustatud väljasaatmise korraldamisele kaasa aitama, vabaduses viibides puudub tal selleks ajend.

Lähtudes eeltoodust peab PPA vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks isiku paigutamist PPA

väljasaatmiskeskusesse. PPA väljasaatmiskeskusesse paigutamine ei ole isiku karistamine, vaid

haldussunni vahend, mille eesmärgiks on kehtiva haldusakti täitmise tagamine.

Vastavalt VRKS § 27 lg 2 saadetakse välismaalane Eestist välja eelneva Eestist lahkumise

ettekirjutuseta

ja

halduskohtu

loata.

Väljasaatmise

toiminguid

sooritatakse

vastavalt

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadusele.

Vastavalt VSS § 14 lg 3 ebaseaduslikult Eestisse saabunud välismaalase võib välja saata ilma

ettekirjutust tegemata ja halduskohtu loata.

Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu ei ole väljasaatmist 48

tunni jooksul võimalik lõpule viia, palume vastavalt VSS § 23 paigutada H.A. PPA

väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil osales kurdi keele tõlk Sara Kurbasjan. H.A. avaldas, et ei soovi olla

väljasaatmiskeskuses,

kuna

see

on

kui

vangla.

Sooviks

viibida

pigem

Illukal.

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et Põhja Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo taotlus H.A.’i paigutamiseks

Politsei- ja Piirivalveameti väljasaatmiskeskusesse on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse

(edaspidi VSS) § 14 lg 3 ja VRKS § 27 lg 2 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. H.A.il

puuduvad välismaalaste seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks ning ta

kuulub eespoolnimetatud sätetest tulenevalt Eestist väljasaatmisele. VRKS § 21 lg 1 p 1 alusel

lõpetatakse varjupaigamenetlus tagasilükkava otsusega, kui muu riik on vastavalt välislepingule või

Euroopa Liidu Nõukogu määrusele 343/2003/EÜ (EÜ määrus), millega kehtestatakse kriteeriumid

ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi

kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest. EÜ määruse artikkel 16 lg 1 p C alustel on

vastutavaks liikmesriigiks Madalmaade Kuningriik, kes on ka tunnistanud oma vastutust taotleja

varjupaigataotluse läbivaatamise eest ning nõustunud tema tagasivõtmisega. Lähtudes eelnevast ning

vastavalt VRKS § 21 lg 3 jättis PPA varjupaigataotluse sisuliselt läbi vaatamata. Kohtu hinnangul ei

ole põhjust arvata, et H.A.i Eestist väljasaatmine oleks perspektiivitu, kuna väljasaatmine toimub

Madalmaade Kuningriiki, kes võttis vastutuse tema varjupaigataotluse läbivaatamise eest. Nimetatud

isikute väljasaatmiskeskusesse paigutamata jätmine võiks saada tõsiseks takistuseks väljasaatmise

täideviimisel.

Kohus annab eeltoodust tulenevalt loa H.A.’i kinnipidamiseks väljasaatmiskeskuses kuni

kaheks kuuks.

Kadriann Ikkonen

kohtunik