1-08-16912/1 · 1-08-16912/1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-08-16912

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 06.01.2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik

kaugkohtuistung

Kohtuasja nr

1-08-16912

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Külli Aas

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Andry Viilveri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla

Süüdimõistetu Andry Viilver (ik: 38002026025; viibib Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Andry Viilver tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 22.12.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Viilveri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla.

Andry Viilver tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 23.02.2005.a kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 1 loeti mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 22.10.2003.a otsusega mõistetud raskema karistusega 10 kuud vangistust ning karistus loeti kantuks. Süüdi tunnistati KarS § 113 järgi ja mõisteti

2 karistuseks 11 aastat vangistust, KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 4 järgi mõisteti karistuseks 1 kuu vangistust ja KarS § 121 järgi 1 aasta vangistust. KarS § 63 lg 2 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks mõisteti 11 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning ärakandmisele kuulub 7 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka vahi all viibitud aeg.

Karistuse kandmise algus oli 06.08.2004.a ja lõpp on 02.12.2011.a.

A. Viilveri kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vangistuses õppinud ja osalenud sotsiaalprogrammides. Vangistuse jooksul on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Vabanedes soovib elama minna xxx, töökoha loodab vabaduses leida.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustub A. Viilveri vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla, kuna kinnipeetava poolt planeeritav tulevane elukoht ei ole püsiv ning nimetatud majutusüksuses puuduvad tingimused elektroonilise järelevalve teostamiseks.

Andry Viilver taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega.

Prokuröri hinnangul on A. Viilveri vabastamine ennatlik ning samuti ei ole võimalik panna elektroonilise seadmeid kinnipeetava planeeritavasse elukohta.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et A. Viilver tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Viilveri isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. A. Viilveri ei ole võimalik vabastada elektroonilise valve alla, kuna xxx ei sobi selleks. Samuti on karistusaja lõpuni väga pikk aeg.

Arvestades A. Viilveri poolt toimepandud kuritegude raskust, asjaolusid ja arvukust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik