2-09-60926/12 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigekvõtul põhinev

Kohus Kohus Kohus Kohus Viru Maakohus Viru Maakohus Viru Maakohus Viru Maakohus Kohtu Kohtu Kohtu Kohtukoosseis koosseis koosseis koosseis kohtunik Sirja Tooming sekretär Annely Eesmaa

Kohtuotsuse Kohtuotsuse Kohtuotsuse Kohtuotsuse tegemise aeg ja tegemise aeg ja tegemise aeg ja tegemise aeg ja koht koht koht koht 12.jaanuar 2010.a., Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere Tsiviilasja numb Tsiviilasja numb Tsiviilasja numb Tsiviilasja number er er er 2-09-60926 Tsiviilasi Tsiviilasi Tsiviilasi Tsiviilasi J O hagi A L vastu elatise väljamõistmiseks lapsele.

Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende esindajad esindajad esindajad esindajad

Hageja: J O, isikukood xxxx, elukoht xxxx. Kostja: A L, isikukood xxxx, elukoht xxxx.

Eeli Eeli Eeli Eelistungi toimumise aeg stungi toimumise aeg stungi toimumise aeg stungi toimumise aeg 11.01.2010.a.

Kohtuistungil osalesid Kohtuistungil osalesid Kohtuistungil osalesid Kohtuistungil osalesid hageja ja kostja Resolutsioon: Resolutsioon: Resolutsioon: Resolutsioon:

Rahuldada Rahuldada Rahuldada Rahuldada J O J O J O J O hagi hagi hagi hagi A L A L A L A L vastu elatise väljamõistmiseks la vastu elatise väljamõistmiseks la vastu elatise väljamõistmiseks la vastu elatise väljamõistmiseks laps ps ps psele ele ele ele tervikuna tervikuna tervikuna tervikuna.

Välja mõista Välja mõista Välja mõista Välja mõista A L A L A L A L’lt ’lt ’lt ’lt (isikukood (isikukood (isikukood (isikukood xxxx xxxx xxxx xxxx) J O J O J O J O (isikukood (isikukood (isikukood (isikukood xxxx xxxx xxxx xxxx) kasuks ) kasuks ) kasuks ) kasuks elatis nende lapse elatis nende lapse elatis nende lapse elatis nende lapse R L L L L (sündinud (sündinud (sündinud (sündinud xxxx xxxx xxxx xxxx) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni või vanema varalise ) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni või vanema varalise ) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni või vanema varalise ) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni igakuise elatusrahana seisundi või lapse vajaduse muutumiseni igakuise elatusrahana seisundi või lapse vajaduse muutumiseni igakuise elatusrahana seisundi või lapse vajaduse muutumiseni igakuise elatusrahana 2 2 2 2 175 ( 5 ( 5 ( 5 (kaks kaks kaks kaks tuhat tuhat tuhat tuhat üks üks üks ükssada sada sada sada seitsekümmend viis seitsekümmend viis seitsekümmend viis seitsekümmend viis) krooni. ) krooni. ) krooni. ) krooni.

Poolte Poolte Poolte Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. menetluskulud jäävad poolte endi kanda. menetluskulud jäävad poolte endi kanda. menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Rak Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Rak Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Rak Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Rakvere Kohtumaja kantselei kaudu vere Kohtumaja kantselei kaudu vere Kohtumaja kantselei kaudu vere Kohtumaja kantselei kaudu 12.0 .0 .0 .01.20 .20 .20 .2010.a. 0.a. 0.a. 0.a.

Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord:

Kohtuotsusel Kohtuotsusel Kohtuotsusel Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus e on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus e on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus e on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Tartu Tartu Tartu Ringkonnakohtule 30 Ringkonnakohtule 30 Ringkonnakohtule 30 Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

2 märkima. Vastasel märkima. Vastasel märkima. Vastasel märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 (TsMS § 442 lg. 6 (TsMS § 442 lg. 6 (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7). § 633 lg. 7). § 633 lg. 7). § 633 lg. 7).

I. Asjaolud, hageja nõue. I. Asjaolud, hageja nõue. I. Asjaolud, hageja nõue. I. Asjaolud, hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt on poolte 2007.a. novembris alanud kooselust sündinud xxxx poeg R L, kes elab hageja juures ja on tema ülalpidada. Pooled elavad lahus alates 2009.a. juulikuust. Kooselu lõppemisel leppisid pooled kokku, et kostja toetab last igakuiselt 2 000 krooniga ning aitab ka muude elementaarsete kulutuste osas. Kostja pole kokkulepet täitnud, augustis toetas ta last 300 krooniga ja septembris 500 krooniga. Muusugust abi ei ole kostja osutanud. Hageja igakuiseks sissetulekuks on vanemahüvitis 5 786 krooni, millest tuleb maksta 3 000 – 3 500 krooni üüri ja 2 000 krooni laenumakseid kuus. Hagejale ei ole teada, kas kostja töötab, kuid hagejal on tekkinud tõsised makseraskused, mistõttu ta palub kostjalt elatis välja mõista juhindudes PKS § 60 lg. 1 ja § 61 nõudeist. Hageja palub kostjalt lapse ülalpidamiseks välja mõista elatis igakuise elatusrahana 2 175 krooni, kuid mitte alla seaduses sätestatud elatusraha miinimumsuuruse lapse kohta. Ühtlasi on hageja nõus kirjaliku menetlusega ning palub asjas teha tagaseljaotsus, kui kostja kohtule kirjalikku vastust kohtu antud tähtajaks ei esita. II. Kostja kirjalik vastus. II. Kostja kirjalik vastus. II. Kostja kirjalik vastus. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja kohtule 09.12.2009.a. saabunud kirjalikus vastuses, mida ta ise nimetab vastuhagiks, ei ole hagiga nõus, sest on hagejat aidanud, kui selline võimalus on olnud. Praegu on kostja majanduslikes raskustes, mistõttu pole saanud ka kokkulepitud summat 2 000 krooni kuus maksta. Hageja pangalaen ei ole võetud poolte kooselu ajal, mistõttu laenu tagasimaksed ei puutu kostjasse. Kostja arvab, et on võimalik asi lahendada kohtuväliselt. III. Asja kohtul III. Asja kohtul III. Asja kohtul III. Asja kohtulik arutelu. ik arutelu. ik arutelu. ik arutelu. Kohtuistungil hageja palub hagi rahuldada ja elatis välja mõista, sest hageja sissetulek üksi ei võimalda last ülal pidada. Hageja elab üürikorteris ja maksab üüri ning kommunaalkulude katteks 3 000 – 3500 krooni, lisaks on pangalaen 2 000 krooni kuus ja krediitkaardid. Kostja pole oma kohustust last ülal pidada täitnud, mistõttu hageja on pidanud laenu võtma lisaks veel oma tuttavatelt, aga laenud tuleb ju tagasi maksta. Sissetulek on praegu vanemahüvitis ja lapsetoetus, kokku 5 700 krooni, millest lapse inimväärselt ülalpidamiseks ei jätku. Pealegi vanemahüvitise maksmine kolme kuu pärast lõpeb, aga hageja ei saa ikka tööle minna, sest nii väikest last pole võimalik lasteaeda panna. Kui aga palgata lapsehoidja, läheb kogu saadav töötasu temale. Hageja jääb oma nõude juurde, palub hagi rahuldada ja kostjalt elatis välja mõista, sest lapse isa peab aitama last ülal pidada. Kostja selgitab, et esitas hagile vastuväited, sest lootis, et kohus vähendab nõutavat summat. Kostja seletab, et ametlik töökoht tal puudub, mistõttu püsivat sissetulekut pole. Kui mingi juhutöö on olnud, on ta ikka J aidanud. Kostja ütleb, et töötas viimati xxxx, kus tööleping lõppes 2009.a. alguses. Kuna üürikorterit xxxx eraldi maksta ei jõudnud, siis läks ta elama ema juurde xxxx, kus üüritakse maja. Kogu peres on õdesid-vendi kokku kuus last, kellest väikseim on kaheaastane ja kostjast vanem on vaid üks õde, kellel samuti on laps. Emale peaks ka maksma, aga raha pole. Selletõttu on temagi veel ema ülal pidada. Rahalistest kohustustest on kanda kaks kiirlaenu. Kostja ütleb, et töötuna ta pole veel arvele võetud, aga on kavas seda teha. Lõpuks ütleb kostja, et ta on hagiga nõus, sest kokkulepet ta hagejaga nagunii ei saavuta.

I I I IV. Maakohtu otsuse põhjendused. V. Maakohtu otsuse põhjendused. V. Maakohtu otsuse põhjendused. V. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud rahuldada. Vastavalt TsMS §-le 230 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja pole oma vastuväiteid tõendanud, kuid võttis eelistungil hagi õigeks. TsMS § 206 lg. 1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi

3 alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. TsMS § 440 sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi õigekvõtmine kohtuistungil protokollitakse. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Kostja on oma õigeksvõtu väljendanud eelistungil. Hagi õigeksvõtt on protokollitud. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal. Kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele elatise välja. Seega sätestab seadus lapse ülalpidamise kohustuse lapse vanematele. PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asja arutamise ajal on kuupalga alammäär 4 350 krooni ja pool sellest 2 175 krooni. Hageja palub välja mõista elatis igakuise elatusrahana 2 175 krooni. Nõutav elatusraha on kooskõlas seaduses sätestatuga. Seega tuleb hageja nõue rahuldada ja kostjalt tuleb elatis välja mõista igakuise elatusrahana 2 175 krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna lapsevanema kohustus on oma elu korraldada selliselt, et ta suudaks oma lapsi ülal pidada, siis on ka Riigikohus oma lahendeis (3-2-1-52-07, 3-2-1-65-07) korduvalt selgitanud, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat PKS 61 alusel elatise maksmisest. Vastavalt PKS §-le 70 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi esitamise päevast, mis antud juhul on 19.11.2009.a. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg. 1 p. 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus juhindus PKS §-de 60, 61, 70, TsMS §-de 162, 173, 440-442, 468, 632 nõudeist.

Kohtunik: /allkiri/ Sirja Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 18. veebruaril 2010. a. 18. veebruaril 2010. a. 18. veebruaril 2010. a. 18. veebruaril 2010. a. Nooremreferent Lea Herne