2-09-58955/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2010, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

OÜ Raspador pankrotiavaldus

Tsiviilasja number

2-09-58955

Menetlustoiming

pankrotimenetluse

lõpetamine

pankrotti

välja

kuulutamata raugemise tõttu; ajutise halduri tasu ja

kulutuste suuruse määramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja: võlgnik OÜ Raspador, reg nr 10986485, asuk

Betooni 9, Tartu 51014, e-post: raspador@traat.net

võlgniku esindaja: juhatuse liige Urmas Vahi

ajutine pankrotihaldur: Heli Peetsmann (asuk. Õpetaja

9a, Tartu 51003, OÜ Õigusbüroo Faktootum, telef.

7 420 583, faks 7420586, mobiil 5091619 e-post:

heli.peetsmann@gmail.com

Kohtuistungi toimumise aeg

15. detsember 2009

Protokollija

kohtuistungisekretär Evelin Laansalu

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada OÜ Raspador (rk 10986485 ) pankrotimenetlus pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril Heli Peetsmannil likvideerida OÜ Raspador kahe kuu jooksul

käesoleva määruse jõustumisest arvates.

3. Vabastada

ajutine

pankrotihaldur

Heli

Peetsmann

kohustustest

OÜ

Raspador

pankrotimenetluses pärast OÜ Raspador likvideerimist ja äriregistrist kustutamist.

4. Määrata OÜ Raspador dokumentide hoidjaks Urmas Vahi

5. Välja mõista OÜ-lt Raspador ajutise halduri tasu 15 300 (viisteist tuhat kolmsada) krooni

(bruto) Heli Peetsmann (arvelduskonto nr XXXXXXX Swedbank) kasuks ja määrata

hüvitatavateks kuludeks 3759 (kolm tuhat seitsesada viiskümmend üheksa) krooni, mis

välja mõista OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (arvedlusarve nr 221013804535 Swedbank).

6. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded

(TsMS § 29 lg 3).

7. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ning saata Tartu Maakohtu registriosakonnale.

8. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib

esitada

määruskaebuse

pankrotimenetluse

lõpetamise

osas

päeva

jooksul

pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates.

Ajutine haldur võib esitada määruskaebuse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas

(PankrS § 3 lg 2, § 23 lg 3, § 29 lg 5, TsMS § 661 lg 1, 2).

MENETLUSE KÄIK

10. novembril 2009 esitas võlgniku juhatuse liige U. Vahi Tartu Maakohtule OÜ Raspador

pankrotiavalduse (tlk 4-5). 13. novembri 2009 määrusega algatas kohus võlgniku

pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Heli Peetsmanni (tlk 13). 15.

detsembri 2009 istungil esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise halduri aruande.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Võlgnik on asutatud novembris 2003.a ja kantud äriregistrisse 5. detsembril 2003.a. Algselt

olid osanikud võrdsetes osades Riivo Klaas ja Urmas Vahi, hiljem võõrandas R. Klaas oma

osa U. Vahile, kes on käesoleval ajal ühingu ainuosanik ja juhatuse liige. Võlgnik alustas

majandustegevust märtsis 2004.a.. Ettevõtte põhitegevusaladeks oli ehituse peatöövõtt ja

juhtimine.

Keskenduti

põllumajandusobjektide

ehitusele

ja

meditsiiniobjektide

renoveerimisele. 2006 -2008 olid suurimateks tellijateks SA Tartu Ülikooli Kliinikum ja

Põlva talurahvamuuseum, 2009 teostati töid väiksematel objektidel ja osutati omaniku

ehitusjärelevalve teenust.

2008.a. majandusaasta lõpetati 392 109 krooni suuruse kahjumiga. Kahjumi põhjuseks oli

müügitulu vähenemine ja madalamad ehitushinnad, millega võlgnik ei suutnud katta ettevõtte

ülalpidamiskulusid. 2009 on käive veelgi langenud. Põhiliseks kuluartikliks oli

ehitustegevusega seotud materjali ost, ehitusmehhanismide rent, alltöövõtt. Et kuluartikkel ei

olnud vastavuses saadud tuluga viitab sellele, et ehitustööde hinnapakkumised olid tehtud

omahinna piiril või alla selle. Käesoleva aja seisuga kehtivad majanduslepingud puuduvad,

töölepingud on üles öeldud, üürileping ja sideteenuste lepingud on lõpetatud.

Võlgnikul on vara kokku ca 14 000 krooni väärtuses, sh on teenustööde eest laekumas 12 000

krooni ja kasutatud tööriistu on väärtusega ca 1500 krooni. Võlgniku võlad on 13. novembri

2009. a raamatupidamisbilansi kohaselt kokku 533 771 krooni. Sealhulgas on maksuvõlad

81 182.72 krooni ja hankijatele tasumata arved 452 149.65 krooni. Maksud on osaliselt

tasumata augustist 2009.a ja kõikide maksude lõikes oktoobrist 2009.a. Võlgnik on püsivalt

maksejõuetu, sisuline majandustegevus on lõppenud septembris 2009.a.

Võlgnik oleks võinud esitada pankrotiavalduse juba mais 2008. a., sest sellest ajast on ühingu

osakapital negatiivne, ettevõtte on tegutsenud kahjumiga. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole

raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu, maksejõuetuse põhjuseks on üldine

ehitustegevuse soikumine ja sellest tulenev konkurents ehitusturul. Tagasivõitmise aluseid ei

esine, kuna võlgnik pole omanud kogu tegevusaja mingitki põhivara. Puuduvad vahendid

pankrotimenetluse kulude katteks.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil avaldas võlgnik, et on ajutise halduri aruandes esitatud järeldustega nõus.

Juhatuse liikme tasu oli algselt 8000 krooni, hiljem 5000 krooni kuus, juhatuse liige sai ise

sissetulekut ka FIE-na tegutsedes. Juhatuse liige on nõus tasuma võlgniku arvele täiendava

summa ajutise halduri menetluskulude katteks.

Ajutine haldur avaldas, et ühingul ei ole olnud kunagi põhivara, liisinglepinguid. Samas olid

objektid väga head ja tellijad sellised, kellelt tuli kindel maksmine. Nurmus Grupp poolt

tasumata 102 000 krooni ei põhjustanud maksejõuetust.

KOHTU SEISUKOHT

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja

kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku

vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise

võimalus. Sama paragrahvi lõige kaks kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara

koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende

nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Toimiku materjalidest nähtuvalt võlgneb võlgnik

kokku võlausaldajatele 13. novembri 2009. a seisuga 533 771 krooni. Võlgnikul puudub vara

pankrotimenetluse kulude katteks, olemasoleva varaga on võimalik katta ajutise halduri tasu

ja kulud. Seega on võlgnik alaliselt maksejõuetu.

Asjas ei ole võimalik esitada tagasivõitmise nõudeid. Samas kui pankrotiavaldus on esitatud

viivitusega (mai 2008.a asemel novembris 2009), siis on võimalik, et juhatuse liige on

pankrotiavalduse esitamisega viivitamisega süvendanud maksejõuetust ja tekitanud kahju,

mille sissenõudmiseks oleks võimalik pankroti väljakuulutamise järgselt esitada hagi. Samas

ei ole olemasolevate andmete põhjal võimalik selgelt prognoosida nimetatud nõude

rahuldamist ja ka kohtuotsuse täitmist. Ükski võlausaldaja ei ole olnud nõus menetluskulusid

ette tasuma, ajutine haldur on sel teemal suhelnud suuremate võlausaldajatega Kental Ehitus

OÜ-ga, Betoon OÜ-ga ja Tähemees OÜ-ga (lk 25). Seega puuduvad vahendid pankroti

väljakuulutamise järgselt menetluskulude katteks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal,

et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Maksejõuetuse põhjusteks on ajutise halduri arvamuse kohaselt üldised protsessid majanduses

ja sellest tulenevalt konkurentsi suurenemine ehitusturul. Samas on võlgniku kulud olnud liiga

suured võrreldes tema tuludega, st ehitustööde hinnapakkumised olid tehtud omahinna piiril

või alla selle. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku

ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikme kohustus on ka tagada ühingule mittekahjulike lepingute

sõlmimine ja selle kohustuse täitmata jätmine kujutab endast juhtimisviga. Samas ei ole

võimalik kohtul käesolevas menetlusetapis hinnata, kas juhatus on jätnud oma kohustused

täitamata just tahtlikult või raske hooletuse tõttu, mistõttu ei saa kohus praegu tuvastada

rasket juhtimisviga maksejõuetuse põhjusena. Samuti puuduvad andmed kuriteo tunnustega

teo kohta maksejõuetuse põhjusena. Kohus küll möönab, et kogu äritegevuse eesmärk ja

mõttekus juhatuse liikmest ainuosaniku U. Vahi jaoks jääb kohtule arusaamatuks, kuna

raamatupidamisdokumentide kohaselt ei ole talle sellest tegevusest erilist tulu olnud.

Vastavalt ÄS § 58 lg-le 1 p 1 ja PankrS § 130 lg-le 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril

likvideerida võlgnik kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest

arvates. Pärast OÜ Raspador registrist kustutamist tuleb Heli Peetsmann vabastada ajutise

pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3).

ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb OÜ Raspador dokumendid anda hoiule Urmas Vahile, kes kinnitas

kohtuistungil, et on nõus hakkama dokumentide hoidjaks.

PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist. Haldur taotleb tasuna 18 töötunni eest 15 300 krooni (bruto) ja tehtud

kulutuste katteks 3759 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus tuleb rahuldada. Ajutise

halduri kulutused tuleb hüvitada OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.

Kohtunik