2-09-20107/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista Roman Grušin´ilt Swedbank AS kasuks 165 226.32 krooni, millest: Välja mõista Roman Grušin´ilt Swedbank AS kasuks viivis põhinõudelt alates 05.05.2009.a.
Legislator headnote
AI generated2-09-20107/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Välja mõista Roman Grušin´ilt Swedbank AS kasuks 165 226.32 krooni, millest: Välja mõista Roman Grušin´ilt Swedbank AS kasuks viivis põhinõudelt alates 05.05.2009.a.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Tsiviilasi nr 2-09-20107
TARTU MAAKOHUS
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Zakaria Nemsitsveridze
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. jaanuar 2010.a., Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus
Tsiviilasi
AS Swedbank hagi Roman Grušin vastu 152 104.20 krooni
nõudes
Tsiviilasja nr
2-09-20107
Hagihind
152 104.20 krooni
Menetlusosalised ja nende
esindajad
• hageja: Swedbank AS (rk 10060701; liivalaia 8,
Tallinn 15040); esindaja Silva Kark (Rakvere 5, Jõhvi
41592; silva.kark@swedbank.ee)
• kostja: Roman Grušin
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2. Välja mõista Roman Grušin´ilt Swedbank AS kasuks 165 226.32 krooni, millest:
2.1. põhivõlgnevus on 152 104.20 krooni;
2.2. sissenõutavaks muutunud viivis 3769.08 krooni;
2.3. intress 9353.04 krooni;
3. Välja mõista Roman Grušin´ilt Swedbank AS kasuks viivis põhinõudelt alates 05.05.2009.a.
kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras (EKP intress + 7%
aastas).
4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5. Välja mõista Roman Grušin´ilt menetluskulu 17 500 krooni Swedbank AS kasuks.
6. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras,
välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse
(TsMS § 1741 lg 4).
Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist
lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest.
Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis.
Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174).
Kaja esitamine
Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul
viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt
teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui
tagaseljaotsus
tuleb
kätte
toimetada
väljaspool
Eesti
Vabariiki
või
avaliku
teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul
(TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1, § 442 lg 6). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul,
kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu
õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis
vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui
100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise
lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt
menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340).
Apellatsioonkaebuse esitamine
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib
asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul
loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
Otsuse kättetoimetamine
Toimetada otsus kätte hageja esindajale ning kostjale.
ASJAOLUD
Hageja ja kostja sõlmisid 11.06.2007.a. käenduseta väikelaenulepingu nr 07-107352-VL
summas 150 000 krooni, intressimääraga 14% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga
12.06.2011.a.
23.07.2007.a. sõlmisid hageja ja kostja käenduseta väikelaenulepingu nr 07-133677-VL
summas 50 000 krooni, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga
12.08.2011.a.
Kostja jäi nimetatud lepingute laenusumma ja intressimaksete tasumisega võlgnevusse alates
12.10.2008.a. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja 166 779.34 krooni, mis
moodustub järgmiselt. Laenuleping 07-107352-VL: põhiosa 111 874.45 krooni, intress
6396.87 krooni, viivis 2778.68 krooni, leppetrahv 1118.74 krooni, leppetrahvi viivis 23.78
krooni. Laenuleping 07-133677-VL: põhiosa 40 229.75 krooni, intress 2956.17 krooni, viivis
990.40 krooni, leppetrahv 402.30 krooni, leppetrahvi viivis 8.20 krooni. Menetluskuludena on
hageja nimetanud riigilõivu 17 500 krooni ning palub jätta see kostja kanda.
KOHTU SEISUKOHT
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi
tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud
ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,
isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul
loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3
kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit
pidamata.
Roman Grušin on dokumendid isiklikult kätte saanud 09.11.2009.a., kuid ei ole kohtule
käesoleva ajani vastanud. Kostja poolt tuleb lugeda omaksvõetuks, et ta on sõlminud hagejaga
nimetatud lepingud, kuid ei ole neist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud.
Arvestades eeltoodut, hagiavalduses toodut ja VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 6, lg 2,
§ 108 lg 1, § 113 lg 1, § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 415 lg 1, § 416 lg 1, TsMS § 367, peab kohus
põhjendatuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja
mõista 165 226.32 krooni, millest põhivõlgnevus on 152 104.20 krooni; sissenõutavaks
muutunud viivis 3769.08 krooni ja intress 9353.04 krooni. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks
välja mõista viivis põhinõudelt (152 104.20 krooni) alates 05.05.2009.a. kuni põhinõude
täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).
Hageja nõuab kostjalt ka leppetrahvi 1521.04 krooni ning on sellelt arvutanud ka viivist
31.98 krooni. Riigikohus on leidnud 14.01.2009 otsuse p-s 15 kohtuasjas nr 3-2-1-120-08
järgmist: “Ringkonnakohus on iseenesest õigesti leidnud, et tarbijakrediidilepingu
ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Kolleegium märgib, et see
tuleneb VÕS § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega
viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu
korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi.“ Eeltoodut arvestades peab kohus õiguslikult
põhjendamatuks kostjalt leppetrahvi väljamõistmist, mistõttu selles osas tuleb hagi jätta
rahuldamata.
TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3
sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi
menetlusosalistest peab kandma.
Eeltoodust ja TsMS § 1741 lõikest 1 lähtuvalt tuleb Roman Grušin´ilt välja mõista
menetluskulu 17 500 krooni Swedbank AS kasuks.
Kohtunik