3-09-2223/15 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-09-2223 Otsuse kuupäev 11.01.2010 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Aleksandr Streltsov’i kaebus Viru Vangla direktori 14.05.2009.a käskkirja nr 6-3/1171-D (20 ööpäeva kartserit) tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 22.12.2009 Menetluskonverentsil osalenud isikud Kaebuse esitaja Aleksandr Streltsov; Vastustaja Viru Vangla esindaja Janika Kõrgmaa. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Vangla direktori 14.05.2009.a käskkirjaga nr 6-3/1171-D karistati vahistatut Aleksandr Streltsov’i kartserisse paigutamisega 20 (kahekümneks) ööpäevaks vangistusseaduse § 67 p 1, Viru Vangla kodukorra p 8.1.1. ja p 8.2.4 sätestatud nõuete rikkumise eest. Nimetatud käskkirja kohaselt seisnes distsipliinirikkumine selles, et 20.04.2009.a A.Streltsov olles Viru Vangla E-hoone kambris nr 2273 ei allunud vanemvalvuri seaduslikele korraldustele öelda oma eesja perekonnanimi ning seista oma voodi kõrvale ja kasutas inspektor-kontaktisikuga suheldes ebatsensuurseid väljendeid.

19.05.2009.a esitas A.Streltsov vaide Viru Vangla direktori 14.05.2009.a käskkirja nr 6-3/1171-D kehtetuks tunnistamiseks. Justiitsministeerium jättis 18.08.2009.a. vaideotsusega nr 11-7/432 A.Streltsov’i vaide rahuldamata, kuna leidis, et käskkirja andmine oli õiguspärane.

06.10.2009 saabus Tartu Halduskohtusse Aleksandr Streltsov’i kaebus Viru Vangla direktori 14.05.2009.a käskkirja nr 6-3/1171-D tühistamise ja kahju hüvitamise nõudes summas 25 000 krooni.

2

25.11.2009.a määrusega tagastas kohus A.Streltsov’i kaebuse osaliselt, s.o kahju hüvitamise nõude osas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 1 alusel, kuna A.Streltsov’il oli selle nõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohus määras menetleda käesoleva asja raames üksnes A.Streltsov’i nõuet tühistada Viru Vangla direktori 14.05.2009.a käskkiri nr 6-3/1171-D.

27.11.2009.a määrusega võttis kohus A.Streltsov’i kaebuse menetlusse.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

Kaebuse esitaja leiab, et teda süüdistatakse paljasõnaliselt, valesti selles, et ta olevat sõimanud või ebatsensuurselt väljendunud. Kaebaja arvates, ei saa aru, mis tsensuur üldse olla saab, kuna meil on demokraatia, mitte kommunism. Pealegi on riigi keel eesti keel, aga kaebaja räägib vene keeles. Sellepärast kahtleb kaebaja selles, et kasvõi üks neist, kes tema kohta raporti kirjutasid ja teda karistasid, said aru nendest sõnadest, mille eest teda karistati. Kaebaja leiab, et tema peale tehti vale-ettekanne.

Kaebaja selgitab, et ühtlasi on vaidlusaluses Viru Vangla direktori käskkirjas midagi selle kohta, et kaebaja ei nimetanud oma perekonnanime, kuid kaebaja selgitab, et see on tema isiklik soov ja ta ei hakkagi oma perekonnanime vanglaametnikele nimetama. Kaebaja märgib, et need, kes töötavad Viru Vanglas, peavad teadma õigusseadusi, mitte neid rikkuma. Iga inimene on oma õiguste omanik ja ainult tema saab otsustada, millised nendest õigustest on iga üksiku juhtumi puhul prioriteetsed. Niimoodi antakse prioriteet valikuvabadusele ja inimese veendumustele. Inimene on moraalselt sõltumatu. Kaebaja tahab kohaldada Inimõiguste konventsiooni §13 - õigus efektiivsele õiguskaitsele. Igaüks, kelle õigusi ja vabadusi on selle konventsiooni järgi rikutud, omab õigust efektiivsele õiguskaitsele riigiorganis, isegi sel juhul, kui selle rikkumise panid toime ametiisikutena tegutsenud isikud.

22.12.2009.a toimunud menetluskonverentsil selgitas kaebaja, et ta nimetas Ulvi Lainemäe’d „suka“, sest et ta käis kaebaja asjades sorimas. Kaebaja selgitas, et kõik algas sellest, et kui ta oli jalutamas, siis käis kontaktisik kaebaja asjades ja võttis ära kirjad. Enne seda kui ametnik kambrisse sisse tuli, üritas kaebaja olla võimalikult pehme, leida mõnda leebemat sõna, aga ametnik oli kõik segi pööranud ja siis ei saanud mingit mittetsensuurset sõna kasutada. Kaebaja ei saa aru, miks leitakse, et sõna „suka“ on ebatsensuurne sõna. Kaebajal on Andrei Konstantinov’i raamat „Spetsialist“ ja seal raamatus on kasutatud neid sõnu. Ühtlasi selgitas kaebaja, et ta nimetas vanglaametnikku ainult sõnaga „suka“, kuid protokolli pandi terve rida sõimusõnu ning kaebaja ei mõista, miks nii palju sõnu protokolli on pandud. Kaebaja märgib, et soovib käskkirja tühistamist põhjusel, et tal ei oleks nii palju karistusi ning hiljem soovib seoses käskkirjaga esitada kahju hüvitamise nõude.

Lähtuvalt eeltoodust palub Aleksandr Streltsov tühistada Viru Vangla direktori 14.05.2009.a käskkiri nr 6-3/1171-D.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Viru Vangla leiab, et Aleksandr Streltsov’i kaebus on põhjendamatu ja vaidleb sellele vastu .

Vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 tulenevalt julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele.

3 Viru Vangla kodukorra p 8.1.1 tulenevalt kinni peetav isik on kohustatud täitma vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirju, kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja -teenistujate seaduslikele korraldustele.

Viru Vangla kodukorra p 8.2.4 kohaselt on kinni peetavatel isikutel keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni.

VangS § 100 kohaselt võib käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi. Need on: noomitus; isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kuni kaheks kuuks; kartserisse paigutamine kuni 30 ööpäevaks. VangS § 101 lg 1 kohaselt distsiplinaarmenetluse läbiviimisele ja distsiplinaarkaristuse määramisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 64 sätteid.

Viru Vanglas läbi viidud distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati A. Streltsov'i distsiplinaarkorras VangS § 67 p-i 1, Viru Vangla kodukorra p-de 8.1.1 ja 8.2.4 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega 20 (kahekümneks) ööpäevaks.

Distsiplinaarmenetluse materjalidest tulenevalt seisnes kaebaja rikkumine vanglaametniku korraldusele mitte allumises ja vanglaametniku suhtes ebatsensuursete väljendite kasutamises. 20.04.2009 kell 08.25 hommikuse loenduse teostamise ajal andis vanemvalvur Markko Normak kaebajale korraldusele öelda oma ees-ja perekonnanimi ja seista oma voodi kõrval. A. Streltsov korraldusele ei allunud, liikus kambris ringi ning kasutas inspektor-kontaktisik Ulvi Lainemäe suhtes ebatsensuurseid väljendeid.

Viru Vangla kodukorra p-i 7.3 kohaselt on kõik kinni peetavad isikud kohustatud loenduse ajal ametnike kambrisse sisenemisel püsti tõusma, hoidma käsi selja taga ning seisma oma korrastatud voodi kõrval või vanglaametniku korraldusel mujal. Kodukorra p-i 7.5 kohaselt loendus teostav vanglaametnik küsib kinni peetava isiku ees-ja perekonnanime ja kontrollib kinnipeetava isikusamastust ja vastavust loenduskaardiga. Vajadusel küsib täiendavaid andmeid.

Seega on vanglaametniku loenduse ajal kaebajale antud korraldus ees-ja perekonnanime nimetamiseks ning voodi kõrval seismiseks kodukorraga kooskõlas ning kaebaja olles teadlik vanglas kehtivast korrast (Viru Vangla kodukorraga tutvus A. Streltsov ajavahemikul 02.04.2009-08.04.2009) oli kohustatud vanglaametniku antud vastavale korraldusele alluma. Isegi juhul kui A. Streltsov oli seisukohal, et vanglaametniku korraldus ei ole seaduslik, siis ei andnud see alust korraldusele mitte allumiseks.

Riigikohus on oma 01.03.07 lahendis nr 3-3-1-103-06 leidnud, et kinnipeetava arusaam seadusest ja sellega seonduv arusaam vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust korralduse täitmisest keelduda. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 nimetatud tühise haldusakti tunnustele ja tühisus on ilmselge. Aleksandr Streltsov’ile antud korraldus ei vasta haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 nimetatud tunnustele, seega ei olnud õigustatud korralduse täitmata jätmine.

Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud inspektor-kontaktisik Ulvi Lainemäe 20.04.2009 ettekandega nr 1641 ja vanemvalvur Markko Normak’u 20.04.2009 ettekandega nr 1642.

4 Ettekannetes on märgitud, et A. Streltsov ei allunud temale antud korraldustele ning ettekannetes on ka märgitud, milliseid ebatsensuurseid väljendeid A. Streltsov inspektorkontaktisik U. Lainemäe suhtes kasutas. Vanglateenistujate seaduslikule korraldusele mitte allumine on vastuolus vangistusseaduse § 67 p-s 1 ja Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.1 sätestatud nõuetega, ebatsensuursete väljendite kasutamine on vastuolus Viru Vangla kodukorra p-s 8.2.4 sätestatud nõuetega, mistõttu oli tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis karistada distsiplinaarkorras.

Vastustaja leiab, et kaebajale A. Streltsov’ile distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki vangistusseaduse § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne.

Kaebaja väidab, et teda süüdistatakse paljasõnaliselt ja valesti selles, et ta on kedagi sõimanud või kellegi suhtes ebatsensuurselt väljendunud. Kaebaja viitab, et demokraatias ei saa tsensuuri olla. A. Streltsov selgitab, et riigikeeleks on eesti keel, tema räägib aga vene keeles ning ta kahtleb, et kasvõi ükski nendest, kes tema kohta ettekande kirjutasid, said aru nendest sõnadest, mille eest teda karistati.

Kaebaja on oma 19.05.2009 esitatud väides ise tunnistanud väljendi „suka“ kasutamist, kuid asunud seisukohale, et eelnimetatud väljend ei ole ebasünnis. Väljendi „suka“ sisu arvestades ei ole tegemist mitte positiivse või neutraalse väljendusega, vaid ilmselge ebaviisakusega. Üldlevinud arusaama kohaselt kasutatakse nimetatud väljendit halvustavalt lõbutüdrukute ja liiderlike naiste puhul ning tegemist on väärikust riivava väljendusega. Seega on kaebaja ka ise möönnud oma käitumist ning ainuüksi kaebaja arvamus, et tema kasutatud väljendid ei ole ebaviisakad, ei vabasta kaebajat süüst. Vanglaametnike U. Lainemäe ja M. Normak’u ettekannetest nähtub, et lisaks väljendi „suka“ kasutamisele, kasutas kaebaja ka oluliselt halvema tooniga väljendeid ning kaebaja pidi aru saama, et selliste väljendite kasutamine vanglaametnike suhtes on ebaviisakas käitumine. Inspektor-kontaktisik U. Lainemäe ning vanemvalvur M. Normak’u 20.04.2009 ettekanded kirjeldavad kaebaja käitumist ning ettekannetesse on märgitud, milliseid väljendeid kaebaja kasutas. Ettekannetes märgitud väljendid on ilmselgelt ebaviisakad ning enamus nendest ebatsensuursed. Eelnevast tulenevalt on ebatsensuursete väljendite kasutamine distsiplinaarmenetluse käigus tõendatud, mistõttu on kaebaja väide, et teda on valesti süüdistatud, alusetu.

Kaebaja väide tsensuuri puudumise osas, on asjakohatu. Sõnavabadus ei tähenda, et igasugune keelekasutus on aktsepteeritav. Euroopa Inimõiguste Kohus on 21.01.1999 otsuses Janowski vs Poola leidnud, et solvav keelekasutus oma ametiülesandeid korrektselt täitvate isikute suhtes, kes toimisid seaduse alusel ega olnud ise ründajad või provotseerijad, polnud antud situatsioonis õigustatud. Seega ei saa kuidagi pidada aktsepteeritavaks teenistusülesandeid täitva vanglaametniku suhtes ebatsensuursete väljendite kasutamist. Teenistusülesannete täitmine olukorras, kui kinni peetavad isikud võivad avaldada oma rahulolematust ning emotsioone ükskõik milliste ebasündsate väljenditega, ei ole mõeldav, sest sel juhul ei saa vanglaametnikud keskenduda teenistusülesannete täitmisele. Seetõttu on Viru Vangla kodukorra p-s 8.2.4 sätestatud keeld kasutada suhtlemisel seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni. Nimetatud kodukorras punkt on kooskõlas ka üldiste viisakusreeglitega, mis nõuavad isikute vahelises suhtlemises viisakust.

5 Asjakohatu on ka kaebaja väide, et riigikeel on eesti keel, tema suhtleb aga vene keeles ning ta kahtleb, kas keegi sai aru nendest sõnadest, mille eest teda karistati. Vanglateenistujate üheks nõudeks on kahe võõrkeele oskamine. Reeglina on üheks võõrkeeleks, mida vanglateenistujad valdavad vene keel. Seega saavad vanglaametnikud aru ka nende suhtes vene keeles ebatsensuursete väljendite kasutamisest. Asjaolu, et vanglaametnikud on oma ettekannetes märkinud väljendid, mida kaebaja kasutas ning pidanud neid ebatsensuurseteks, näitab, et vanglaametnikud on aru saanud kaebaja kasutatud väljenditest ning seega ei oma tähtsust, et väljendid olid venekeelsed.

Kaebaja väidab, et on kirjutanud juhtunu kohta seletuskirja ning kirjutas isegi prokuratuuri selle kohta, et tema peale koostati vale ettekanne. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtub, et kaebaja on menetluse käigus korduvalt keeldunud seletuste andmisest. Kaebaja seletustest keeldumise kohta on 20.04.2009 ning 07.05.2009 koostatud aktid. 06.05.2009 teatisega on kaebajale selgitanud, et tema suhtes on alustatud distsiplinaarmenetlus seoses 20.04.2009 kell 08.25 toimunud intsidendiga, kirjeldatud rikkumist ning antud võimalus selgituste andmiseks. Kaebaja on kirjutanud teatisele distsiplinaarmenetluse alustamise kohta, et ei saa aru, miks ta peab sellisele jamale alla kirjutama. Selgitusi juhtunu kohta A. Streltsov ei ole soovinud anda. Seega ei ole A. Streltsov menetluse käigus selgitusi esitanud. Väide, et ta on kirjutanud prokuratuuri, on asjasse puutumatu, kuna väidetavaid selgitusi teistele asutustele, ei saa vangla distsiplinaarmenetluse läbi viimisel arvestada.

Kaebaja väidab, et distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas on midagi perekonnanime nimetamise kohta, et ta ei nimetanud seda. A. Streltsov on seisukohal, et ta ei hakkagi oma nime nimetama, see on tema isiklik soov. Kaebaja selgitab, et iga inimene on oma õiguste omanik ja ainult tema saab otsustada, millised nendest õigustest on iga üksiku juhtumi puhul prioriteetsed.

Kaebaja viibib kinnipidamisasutuses ning peab paratamatult alluma kinnipidamisasutuses kehtivatele reeglitele. Nagu vastustaja on eelpool viidanud siis Riigikohus on oma 01.03.07 lahendis nr 3-3-1-103-06 leidnud, et kinnipeetava arusaam seadusest ja sellega seonduv arusaam vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust korralduse täitmisest keelduda. Seega ei saa kaebaja lähtuda oma isiklikest soovidest ning keelduda seetõttu täitmast vanglaametnike seaduslikke korraldusi. Kinni peetaval isikul on kohustus alluda vanglaametnike seaduslikele korraldustele ning allumatuse korral peab isik arvestama, et paneb toime rikkumise, mille eest on teda võimalik distsiplinaarkorras karistada.

22.12.2009.a toimunud menetluskonverentsil jäi vastustaja oma kirjalikus vastuses esitatud seisukohtade juurde ning leidis, et distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane ja distsiplinaarkaristuse määramisel on järgitud kõiki VangS nõudeid. Ühtlasi lisas vastustaja, et vangla ei pidanud vajalikuks täiendavalt otsida tunnistajaid, kuna oli olemas vanglaametnike ettekanded ja kaebaja ise ei soovinud anda seletusi ega viidanud distsiplinaarmenetluse käigus võimalikele tunnistajatele.

Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta Aleksandr Streltsov’i kaebus rahuldamata.

6 KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

Kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevalt.

Viru Vangla direktori 14.05.2009.a käskkirjaga nr 6-3/1171-D karistati A.Streltsov’i 20 ööpäevaks kartserisse paigutamisega selle eest, et ta 20.04.2009.a kell 08.25 Viru Vangla E- hoone kambris nr 2273 pani toime distsiplinaarsüüteo, mis seisnes selles, et ta ei allunud vanemvalvuri seaduslikule korraldusele öelda oma eesja perekonnanimi ning seista oma voodi kõrval ja kasutas inspektor-kontaktisikuga suheldes ebatsensuurseid väljendeid, millega rikkus vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ning Viru Vangla Kodukorra p.8.1.1, p.8.2.4.

Kaebaja vaides (t.l. 48) kinnitas, et ta sõimas vanglaametnik Ulvi Lainemäed, kuid leiab, et need väljendid ei ole ebatsensuursed.

Kohtuistungil (t.l. 66) ei eitanud kaebaja, et ta sõimas vanglaametnikku, kuid leiab, et see sõna, mida ta kasutas, ei ole ebatsensuurne sõna, sest seda on kasutatud raamatutes. Kaebaja ei eita, et ta ei ole öelnud hommikuse loenduse ajal oma eesja perekonnanime.

Toimiku materjalidega on tuvastatud, et kaebaja oli VangS § 4 kohaselt 2009.a mais vahistatu staatuses ja asus kambris nr 2273. Kaebajale on vangistusalaseid õigusakte tutvustatud 17.04.2008.a ja 07.04.2009.a (t.l. 33 pöördel) ja on teadlik vangistusseaduse § 67 p 1 ning Viru Vangla Kodukorra punktidest 8.1.1, 8.2.4 ja 7.5.

VangS § 105 lg 1 kohaselt vangla on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille ülesandeks on vangistuse, eelvangistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimine käesolevas seaduses sätestatud korras.

VangS § 90 lg 1 kohaselt eelvangistuse kandmisele kohaldatakse käesoleva seaduse 1., 2., ja 7. peatüki sätteid käesolevas peatükis sätestatud erisustega.

VangS § 67 p 1 tulenevalt on julgeoleku tagamiseks vanglas kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.

Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 10 lg 1 kohaselt vangla direktor kinnitab vangla päevakava, milles nähakse ette kinnipeetavate äratus, loendus, hommikvõimlemine, tualett, söömine, tööle saatmine, töötamine, õppimine, kultuurija spordiürituste jm ajad ning direktori vastuvõtuajad ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt viiakse loendus läbi vangla direktori määratud korras.

Viru Vangla Kodukorra p.8.1.1 tulenevalt on kinni peetav isik kohustatud täitma VangS, VSkE, Kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja –teenistujate seaduslikele korraldustele.

Viru Vangla Kodukorra p.8.2.4 keelab kasutada teiste isikutega suhtlemisel ebatsensuurseid või solvavaid väljendeid.

Viru Vangla Kodukorra, mis on kinnitatud Viru Vangla direktori poolt, p.7.5 tulenevalt loendust teostav vanglaametnik küsib kinni peetava isiku käest nime ja kontrollib kinnipeetava isikusamasust ja vastavust paigutuskaardiga. Vajadusel küsib täiendavaid andmeid.

7 VangS § 100 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi. Need on noomitus, isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kuni kaheks kuuks, kartserisse paigutamine kuni 30 ööpäevaks.

VangS § 101 lg 1 kohaselt distsiplinaarmenetluse läbiviimisele ja distsiplinaarkaristuse määramisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 64 sätteid. Nagu näha toimiku materjalidest, on distsiplinaarmenetlus läbi viidud VangS §-st 64 lähtudes.

A.Streltsov’ile inkrimineeritud süü on tõendatud menetlusosaliste ütlustega, kaebaja kaebusega, milles ta kirjeldab oma käitumist 20.04.2009.a, distsiplinaarmenetluse protokolliga (t.l. 33-34), vanemvalvur Markko Normak’i ettekandega (t.l. 35), inspektorkontaktisik Gerda Leppik’u teatisega (t.l. 36), inspektor-kontaktisiku Ulvi Lainemäe ettekannetega (t.l. 39 ja 40).

On täielikult tõendatud, et kaebaja rikkus Viru Vangla Kodukorra p.8.1.1, p.8.2.4 ja p.7.5 (kohustus alluda vanglaametnike ja vanglateenistujate seaduslikele korraldustele, on keelatud kasutada teise isikuga suhtlemisel ebatsensuurseid või solvavaid väljendeid, loendust teostavale vanglaametnikule kohustus vastata küsimusele kinni peetava isiku eesja perekonnanime kohta).

Kaebaja (t.l. 48) vaides kirjutas, et ta kasutas kontaktisiku Ulvi Lainemäe suhtes sõna „suka“, seda sama ta kinnitas ka kohtuistungil (t.l. 60). Kohus leiab, et see sõna on ebatsensuurne ja solvav, sõltumata sellest, et mõnes kirjandusteoses seda kasutatakse. On tõendatud, et kaebaja kasutas vaidlustatavas käskkirjas märgitud ajal hulga teisi ebatsensuurseid ja solvavaid sõnu. Kohtul ei ole alust kahelda vanglaametnike ettekannetes. Kohtul puudub piisav põhjus uskuda kaebaja sõnu rohkem kui vanglaametnike ettekandeid. Kaebaja väide sõnavabaduse kohta ei tähenda, et igasugune keelekasutus on aktsepteeritav. Euroopa Inimõiguste Kohus on 21.01.1999 otsuses Janowski vs Poola leidnud, et solvav keelekasutus oma ametiülesandeid korrektselt täitvate isikute suhtes, kes toimisid seaduse alusel ega olnud ise ründajad või provotseerijad, polnud antud situatsioonis õigustatud. Seega ei saa kuidagi pidada aktsepteeritavaks teenistusülesandeid täitva vanglaametniku suhtes ebatsensuursete väljendite kasutamist. Teenistusülesannete täitmine olukorras, kui kinni peetavad isikud võivad avaldada oma rahulolematust ning emotsioone ükskõik milliste ebasündsate väljenditega, ei ole mõeldav, sest sel juhul ei saa vanglaametnikud keskenduda teenistusülesannete täitmisele.

Kohus leiab, et menetlus distsiplinaarsüüteos asjaolude väljaselgitamisel ja karistamisel oli õiglane ja õiguspärane. Karistuse määra valikul on vastustaja juhindunud lubatud kaalutlustest, on arvestatud vahistatu varasemat hulgaliselt (18 kehtivat distsiplinaarkaristust) distsiplinaarkorras karistatust (t.l. 33 pöördel), samuti seda, et kaebaja ei tunnistanud oma süüd, ei tunnista ega soovi täita vanglas kehtivaid reegleid. Kaebaja suhtub negatiivselt vanglas kehtivasse korda ning oma käitumisega näitab üles soovimatust seda täita. Kohus leiab, et vangla on asutus, kus tuleb tagada vahistatute seaduskuulekas käitumine, eriti loenduse ajal. Analoogsete distsiplinaarrikkumiste eest on kaebajat korduvalt karistatud, kuid kaebaja ei soovi muuta oma käitumist ega käituda vastavalt nõuetele. Kohus nõustub vastustajaga, et loenduse käigus kontrollitakse, kas vahistatu viibib temale määratud kambris, kas temaga on kõik korras jne. Kaebaja näitas allumatust korra suhtes ja õigustas ennast asjakohatute seletuste ja põhjendustega. Kaebaja ei soovi aru saada, et ta asub kinnises asutuses, kus on spetsiifiline kord ja ta on kohustatud täitma vanglaametnike korraldusi ja käituma vastavalt Kodukorrale. Riigikohus on 01.03.2007.a lahendis nr 3-3-1-103-06 leidnud, et kinnipeetava arusaam seadusest ja sellega seonduv arusaam vanglaametniku korralduse

8 seadusevastasusest ei anna kinnipeetavale õigust korralduse täitmisest keelduda. Seega ei saa kaebaja lähtuda oma isiklikest soovidest ning keelduda seetõttu täitmast vanglaametnike seaduslikke korraldusi. Kinni peetaval isikul on kohustus alluda vanglaametnike seaduslikele korraldustele ning allumatuse korral peab isik arvestama, et paneb toime rikkumise, mille eest on teda võimalik distsiplinaarkorras karistada.

Vaidlustatav käskkiri vastab haldusmenetluse seaduse §-des 54 ja 55 esitatud haldusakti nõuetele.

Karistusmäära valikul lähtus vastustaja sellest, et kaebaja on süstemaatiliselt rikkunud distsipliini, vanglaametnikuga suhtlemisel ebatsensuursete sõnade ja solvangute kasutamine on raske süütegu. Karistusmäära valikul on käskkirjas märgitud kaalutlused selle määramiseks. Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 ning ülaltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata.

Tamara Hristoforova Kohtunik