2-09-44742/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-09-44742

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht

12. jaanuaril 2010.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-44742 Tsiviilasi, hageja nõue S K hagi A K vastu elatise suurendamise nõudes Tsiviilasja hind

1 575 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: S K /isikukood XXX; elukoht: XXX/ Kostja: A K /isikukood XXX; elukoht: XXX/ Asja lahendamise viis Kohtuistungit pidamata Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Muuta Viru Maakohtu 20. detsembri 2007.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-07-48046 A K S K kasuks lapse A K ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse summat.

3. Välja mõista A K S K kasuks elatis lapse A K, sünd. XXX ülalpidamiseks alates 07.09.2009.a igakuiselt summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuni lapse A K täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX.

4. Kohtuotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.

5. Menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

2-09-44742

2(3) taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

07.09.2009.a saabus Viru Maakohtusse S K hagi A K vastu lapsele elatise suurendamise nõudes, milles palutakse suurendada Viru Maakohtu 20. detsembri 2007.a. otsusega tsiviilasjas 2-07- 48046 A K S K kasuks lapse A K ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse summat ning mõista alates 04.09.2008.a kostjalt hageja kasuks välja elatis summas 2 175 krooni poja ülalpidamiseks.

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ning kohustas kostjat kooskõlas TsMS § 393 lg 2 p-s 1 sätestatuga andma asjas kirjalik vastus 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid toimetati 11.12.2009.a kostjale isiklikult kätte. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hageja on taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohtu hinnangul puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1, mille kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vastavalt PkS § 61 lg 2 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni. Vastavalt PkS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Pooled ei vaidle, et kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud miinimummääras, seega tuleb muuta Viru Maakohtu määrusega välja mõistetud elatise suurust.

Hageja palub elatise kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt alates 04. septembrist 2008.a. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 27. aprilli 2009.a. otsuses nr 3-2-1-2-09 elatise suurendamise nõudes asunud seisukohale, et kui kohtu poolt kinnitatud kompromissis kokkulepitud elatis ei vasta lapse vajadustele ja vanema võimalustele, siis on vanemal õigus esitada hagi elatise suuruse muutmiseks. Kuid see ei anna isikule alust nõuda PkS § 70 lg 2 alusel elatise suurendamist tagasiulatuvalt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ega perekonnaseadus ei näe ette õigustatud vanema õigust nõuda kohtulahendi, sh kohtu kinnitatud kompromissi muutmist tagasiulatuvalt. PkS § 70 lg 2 ei ole TsMS § 459 lg-s 2 märgitud seaduseks. Isik võib nõuda kohtu kinnitatud kompromissi alusel makstava elatise suurendamist, kui pärast asja arutamise lõpetamist muutusid elatise suurust mõjutavad asjaolud. Seega tuleb hagi rahuldada osaliselt ja elatis kuulub väljamõistmisele alates kohtusse elatise suurendamise hagi esitamisest, s.o. 07.09.2009.a PkS §

2-09-44742

3(3)

70 lg 1 alusel.

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa (TsMS § 129 lg 2). Viru Maakohtu 20. detsembri 2007.a otsusega tsiviilasjas nr 2-07-48046 on A K kohustatud maksma elatist 2 000 krooni kuus. Hageja hagis palub suurendada väljamõistetud elatusraha suurust 2 175 kroonini. Käesolevas tsiviilasjas on hagihinnaks väljamõistetud elatise ja hagis taotletud suurendatud elatise üheksa kuu maksete summade vahe. Seega on käesoleva elatise suurendamise hagi hinnaks 1 575 krooni (9 kuud x 175 krooni).

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas tuleb jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov