3-09-2099/19 · 3-09-2099/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Dagmar Maastik Otsuse tegemise aeg ja koht 12.jaanuaril 2010.a. Tallinnas Haldusasja number 3-09-2099 Haldusasi OÜ „Mandre BMS“ kaebus Eesti Töötukassa 8.09.2009.a. otsuse tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks Asja läbivaatamine kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada kaebus osaliselt. 2. Tühistada Eesti Töötukassa 8.09.2009.a. otsus ning teha töötu- kassale ettekirjutus OÜ „Mandre BMS“ vaba töökoha teatise avali- kustamise taotlus uuesti läbi vaadata ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. 3. Muus osas jätta kaebus rahuldamata. 4. Välja mõista Eesti Töötukassalt OÜ „Mandre BMS“ kasuks 200 (kakssada) krooni menetluskulusid.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tal- linna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teata- vakstegemisest arvates ehk hiljemalt 11.veebruaril 2010.a. Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apel- latsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ring- konnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja aru- tamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetlu- ses.

ASJAOLUD 7.09.2009.a. saatis OÜ „Mandre BMS“ Eesti Töötukassale elektronpostiga vaba töökoha teatise tantsija-hostessi ametikohale, milles nõustus töökuulutuse avalikustamisega internetis töö- tukassa kodulehel. Töö kirjelduseks on märgitud erootiliste tantsuetenduste(topless või striptiis) esitamine ning klientide võõrustamine ja konsumatsioon parimates öö- ja striptiisiklubides Euroopas; kandidaadilt nõutakse inglise keele oskust suhtlustasandil, tantsuoskust või valmidust selle kiireks omandamiseks, väga head suhtlemisoskust, artistlikkust ja loomingulisust, valmidust reisimiseks ja töötamiseks välismaal; eelnev kogemus erialal pole vajalik, tööks vajalikku välja- õpet pakutakse Eurostrip agentuuri erootilise tantsu koolis.

2 8.09.2009.a. osaühingule saadetud e-kirjas teatas Eesti Töötukassa teenusejuht K.Paltseri, et antud hetkel ei saa nad teatist oma klientidele oma infokanalite kaudu avaldada, põhjendades seda 9.09.2009.a. e-kirjas asjaoluga, et töötukassa kliendibaasis puuduvad vastavate oskuste või kogemustega kliendid, keda võiks sellele vakantsile suunata. 23.09.2009.a. kirjas selgitas töötu- kassa teenuste osakonna juhataja Ü.Ojamäe, et seda tööpakkumist ei avaldata, töötukassa jätab endale õiguse otsustada, milliseid töökuulutusi vahendada ning milliseid mitte; töötukassa pole osaühingut diskrimineerinud, hoopis tööpakkumise avaldamisega diskrimineeriks töötukassa oma kliente nii soolises kui vanuselises mõttes; osaühingu tööpakkumise kohta käiv informatsioon on eksitav.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub vaidlustatud otsus tühistada ning kohustada vastustajat vaidlusalust töö- pakkumist avaldama. Töötukassa keeldumine on motiveerimata ning vastuolus pakkumise sisuga, põhjendused on otsitud ettekäänded keeldumiseks. Töökuulutuses on kirjas, et pakutav ametikoht ei nõua vastavaid kogemusi ja oskusi, et algajatele pakutakse tööd koos vajaliku väljaõppega. Seega on asjakohatu põhjendus, et vaba töökoha teadet ei avaldata seetõttu, et nende kliendi- baasis puuduvad vastavate oskuste või kogemustega kliendid, keda võiks antud vakantsile suu- nata. Vastustaja ei saa eeldada, et andmebaasis olevatel inimestel puudub võime vastava kooli- tuse ja toetuse abil omandada vajalikke oskusi. Kui töötukassa andmebaasis pakutakse tööd meelelahutusäri ametikohtadele nagu kloun, meelelahutusprogrammide töötaja, artist/tantsija, artist/laulja, siis peaks sinna sobima ka tantsija-hostessi ametikoha tööpakkumine. Tööpakkumine ei sisalda tingimust, et kandideerijad peavad olema naissoost, ega ka vanusepiiranguid. Tööjõu otsimisel kehtivaid mõistlikke ja töökoha spetsiifikast sõltuvaid valiku- kriteeriume ei saa pidada diskrimineerimiseks. Kui seadusest tulenevalt ei tohi teatud klubides töötada alla 18-aastased isikud, ei saa sellise vanusepiiri seadmist lugeda diskrimineerimiseks ning kui tantsuetenduse lavastus näeb ette naise rolli, ei saa selle rolli mittepakkumist meestantsi- jatele lugeda meeste diskrimineerimiseks, vastasel juhul oleks tegemist kunsti mõnitamisega ja loominguvabaduse piiramisega. Vastustaja seisukoht, et täpsustav informatsioon on juba olemus- likult tööotsijat eksitav, pole tõsiseltvõetav. Kaebaja pole muutnud ega täpsustanud algset tööpak- kumist, mistõttu pole põhjendus eksitamise võimalusest haldusakti motiveerimisel asjakohane. Tulenevalt tööturuteenuste ja -toetuste seadusest(TTS) on sellise tööpakkumise avalda- mine ja selle tööotsijatele kättesaadavaks tegemine tööturuteenuseks, mille osutamise kohustuse paneb seadus töötukassale. TTS § 2 lg 1 kohaselt on tööturuteenus teenus, mida osutatakse töö- tule ja tööotsijale töö leidmiseks ja tööalase arengu soodustamiseks ning tööandjale sobiva tööjõu saamiseks; § 4 lg 1 sätestab, et teenuse osutamist korraldab töötukassa; § 9 lg 1 p 2 järgi on üheks tööturuteenuste liigiks töövahendus. Võrdväärselt kõigi tööandjatega on ka kaebajal õigus saada seadusega tagatud tööturuteenust ja selle osutamisest keeldumine on diskrimineeriv. Hea halduse põhimõttest ja otsuste motiveerimisnõudest tulenevalt on õigusvastane seadusega tagatud teenuse osutamisest keeldumine ilma põhjenduseta või ettekäändena kasutatud valepõhjendusega. See on vastuolus ka avaliku huviga, eriti praeguses majanduskriisi ja suurenenud tööpuuduse olukorras. Kaebaja tööpakkumised on kasulikud nii inimestele kui ka riigile, sest endised töötud saavad võimaluse hakata hästi teenima ning kuna raha kulutavad nad enamjaolt Eestis, siis täi- davad nad tarbimiselt käibemaksu makstes riigikassat. 8.09.2009.a. haldusaktist ei nähtu ühtegi põhjust, miks tööpakkumiskuulutuste avaldami- sest keelduti, mistõttu on akt õigusvastane. Haldusakt peaks kohe sisaldama arusaadavat põhjen- dust ning hilisem motiveerimine ei tohiks olla lubatud. Olukord, kus isiku õigusi kitsendava hal- dusakti põhjendusest saab isik teada vaid pärast tungivaid ja korduvaid järelepärimisi, pole hea halduse põhimõttest lähtudes lubatav. Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, et tal on õigus otsustada, milliseid töökuulutusi vahendada ja milliseid mitte. Vastustajal on seadusest tulenev kohustus osutada kaebajale tööturuteenust. Isegi kui asuda seisukohale, et vastustajal on õigus

3 teha kaalutlusotsust, siis keeldumise korral peab haldusaktist olema kaalumise teostamine ka aru- saadavalt nähtav. Keeldumise põhjus peab olema mõjuv. Otsusest ega selle hilisematest põhjen- dustest pole võimalik aru saada, miks kaebaja tööpakkumist tantsija-hostessi ametikohale ei aval- data, kuid teiste tööpakkujate tööpakkumisi sarnastele töökohtadele avaldatakse. Haldusaktist ei nähtu ka avaliku huvi olemasolu, mis võiks üles kaaluda kaebaja õiguse saada seadusega tagatud tööturuteenust. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja tööpakkumise avaldamisest keeldu- mine oli õiguspärane. Seadus ei pane töötukassale kohustust avaldada tööpakkumisi. Töövahen- duse teenuse osutamisel juhindub töötukassa õigusaktidest ning teenuse osutamise viis, sealhul- gas tööpakkumiste tööotsijatele kättesaadavaks tegemise viis, pole õigusaktides sätestatud. Töö- tukassa on töötuskindlustuse seaduse(TKS) alusel loodud avalik-õiguslik juriidiline isik, mis täidab TKS-st, TTS-st ning teistest õigusaktidest tulenevaid kohustusi. Vastavalt TKS §-le 23 on töötukassa eesmärk tööturupoliitika elluviimine ja töötuskindlustuse korraldamine TKS-s, TTS-s ja teistes õigusaktides sätestatud korras. TTS-i kohaselt on tööturuteenus teenus, mida osutatakse töötutele ja tööotsijatele töö leidmiseks ja tööalase arengu soodustamiseks ning tööandjale sobiva tööjõu saamiseks(§ 2 lg 1); tööturuteenuste osutamist korraldab töötukassa(§ 4 lg 1); üheks töö- turuteenuseks on töövahendus(§ 9 lg 1) - s.t. töötule ja tööotsijale sobiva töö ning tööandjale sobiva töötaja leidmine(§ 12 lg 1); tööandjale osutatakse töövahenduse teenust ja tööturu olukor- rast ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamise teenust(§ 9 lg 2). Põhjendamata on kaebaja väide, et teda on tööturuteenuse saamisel võrreldes teiste töö- andjatega ebavõrdselt koheldud. Enne tööpakkumiste avaldamist vaatab vastustaja üle kõigi töö- andjate esitatud teatised ning selgitab, kas tööpakkumises pakutava töö ametinimetus ja töö sisu kirjeldus on vastavuses ning hindab olemasoleva informatsiooni alusel, kas tööpakkumine vastab töölepingu seaduses, võrdse kohtlemise seaduses, soolise võrdõiguslikkuse seaduses ja teistes as- jassepuutuvates õigusaktides sätestatule ning pole eksitav. Vajadusel küsib vastustaja tööandjalt selgitusi ja täiendavat informatsiooni. Seadus ei kohusta töötukassat tööpakkumisi veebilehel või mujal avaldama ega määra viisi, kuidas peab tööpakkumised töötutele ja tööotsijatele kättesaa- davaks tegema. Töövahenduse teenuse osutamisel suunab töötukassa töötuid ja tööotsijaid sobi- vatele tööpakkumistele ning otsib tööandjale tema esitatud nõuete järgi sobivat töötajat. TTS § 9 lg 4 järgi teeb töötukassa otsuse, kas, mil viisil ja missugust tööturuteenust osutada, lähtudes isiku erialast, töökogemusest, vajadustest, võimalustest ja õigusest vabalt tööd valida, tööandja vajadu- sest ja õigusest vabalt valida endale tööjõudu ning tööturu olukorrast. Haldusmenetluse seaduse(HMS)§ 40 lg 3 p 2 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Kui informat- sioon pakutava töö kohta on ebaselge või eksitav või esinevad muud puudused, pakkumist ei avaldata. Info vabade töökohtade kohta pole üldiseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse(AvTS) § 1 mõttes ega kuulu kohustusliku info hulka, mida avalik-õiguslik juriidiline isik on vastavalt AvTS §-le 28 lg 1 kohustatud avaldama. Vastustaja juhindub tööpakkumiste ava- likustamisel AvTS §-s 9 lg 2 p 8 sätestatud kohustustest mitte anda teadvalt eksitavat, tegelik- kusele mittevastavat või ebaõiget teavet ning kontrollida kahtluse korral väljastatava teabe õig- sust ja vastavust tegelikkusele. Kuna info avaldatakse avaliku halduse ülesandeid täitva avalik- õigusliku isiku poolt, on töötukassa klientidel õigustatud ootus eeldada info kontrollitust ja õigus- pärasust. Tööpakkumiste avaldamisega ja edastamisega kaasnevad ka seaduses toodud kohustu- sed ja vastutus avalikkuse ning eelkõige töötukassa klientide ehk tööotsijate ees. Ebaõige teabe edastamine võib tekitada kahju isikule, kes on tuginenud väljastatud teabele. Kahtluse korral informatsiooni õiguspärasuses, vastavuses headele kommetele või kellegi õiguste rikkumisele viimisel, kaalub avalik huvi taolise informatsiooni mitteavaldamiseks üles erahuvi, s.t. kaebaja huvi tööpakkumise avaldamiseks.

4 Põhjendamatu on kaebaja väide, et töötukassa keeldumine on motiveerimata ning põhjen- dused otsitud ja mittetegelikud. HMS § 107 lg 2 kohaselt määrab toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra haldusorgan oma äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid. HMS § 108 lg 1 kohaselt on isikul õigus nõuda toimingu kirjalikku põhjendamist, kui toiminguga piiratakse tema õigusi. Hal- dusorganil pole motiveerimise kohustust toimingu tegemisel või sellest keeldumisel ning keel- dumise põhjusi on võimalik selgitada ka hiljem. Vastustaja on kaebaja tööpakkumise avaldamise keeldumist motiveerinud korduvalt, kordamata motiveerimisel juba eelnevat toodud põhjendusi. Vastustaja erinevad keeldumise motiveeringud on põhjustatud otseselt ka kaebaja poolt hiljem esitatud uutest asjaoludest ja põhjendustest. Kaebaja väited, et pakkumine on kasulik nii inimes- tele kui ka riigile, on paljasõnalised, oletuslikud ja tõendamata, mistõttu tuleb need tähelepanuta jätta. Avalik huvi kui määratlemata õigusmõiste tuleb sisustada konkreetse kaebuse asjaolusid arvestades, mistõttu kaebaja tõlgendus avalikust huvist on meelevaldne. Kuna pakutav töökoht asub välisriigis, on väited raha kulutamise ja käibemaksu maksmise kohta Eestis oletuslikud ning põhinevad kaebaja subjektiivsel arvamusel. Taolise eksitava sisuga tööpakkumise avaldamine on vastuolus avaliku huviga. Tööpakkumisest ei selgu, kes on tööandja, kas tegemist on töölepingu- lise või võlaõigusliku suhtega, millise riigi seadused kohalduvad sõlmitavale töö- või võlasuhtele. Samuti on ebaselge, kuidas tagatakse töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõuded või olulised töötingimused näit. tööaeg, puhkeaeg, töötasu, põhipuhkus, võrdne kohtlemine ja võrdsed võima- lused. Tööpakkumise kohaselt on vabaks töökohaks tantsija-hostess ning töö kirjelduseks on erootiliste tantsuetenduste, topless või striptiis, esitamine ning klientide võõrustamine ja konsu- matsioon öö- ja striptiisiklubides. Vastustajale teadaolevalt puudub tantsija-hostessi ametil kutse- nõue, mis tulenevalt võrdse kohtlemise seaduse §-st 10 lg 1 välistaks diskrimineerimise. Samuti on sarnase töö puhul oht sattuda inimkaubanduse, sunnitöö, prostitutsiooni vahendamise või sel- lele kallutamise ohvriks. Kuna kaebaja tööpakkumise avaldamise kohustus ei tulene õigusak- tidest, samuti haldusaktist või halduslepingust ning tuginedes eelpool toodud põhjendustele ja vastuväidetele leiab vastustaja, et puudub alus töötukassa kohustamiseks kaebaja tööpakkumist avaldama.

KOHTU PÕHJENDUSED Vastavalt TKS §-le 23 lg 1 p 2 on töötukassa eesmärk tööturupoliitika elluviimine ja töö- tuskindlustuse korraldamine, mille saavutamiseks töötukassa korraldab tööturuteenuste osutamist ja osutab tööturuteenuseid. Tööturuteenus on teenus, mida osutatakse töötule ja tööotsijale ja TTS-s sätestatud juhul muule isikule töö leidmiseks ja tööalase arengu soodustamiseks ning tööandjale sobiva tööjõu saamiseks(TTS § 2 p 1); töötukassa on kohustatud tagama kõikidele nimetatud isikutele võimaluse realiseerida TTS-st tulenevaid õigusi ja kohustusi vähemalt igas maakonnas(TTS § 4 lg 1). Tööandjale osutatavateks tööturuteenuste liikideks on 1)teavitamine tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest, 2)töövahendus; nende teenuste osutamine peab soodustama isiku töölerakendumist ja tööandjal sobiva tööjõu saamist. Tööturuteenuseid osutades lähtutakse isiku erialast, töökogemusest, vajadustest, võimalustest ja õigusest vabalt tööd valida ning tööandja vajadustest ja õigusest vabalt valida endale tööjõudu ning tööturu olukorrast. Otsuse tööturuteenuse osutamise kohta teeb töötukassa(TTS § 9). Töövahendus on töötule ja tööotsijale sobiva töö ning tööandjale sobiva töötaja leidmine(TTS § 12 lg 1). Seega on tööturuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsus(8.09.2009.a. kaebajale saadetud e-kiri) kaalutlusõiguse(diskretsiooni) alusel antud haldusakt, mille kohtulik kontroll on piiratud. Haldus- kohtumenetluse seadustiku(HKMS) §-st 19 lg 6 tulenevalt kontrollib halduskohus diskretsiooni alusel antud haldusakti puhul, kas akti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsi- ooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride,

5 kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaalu- des põhjendatud huvi. Osundatud TKS-i ja TTS-i sätetest nähtuvalt on vastustaja kohustatud tagama igale tema poole vastava taotlusega pöördunud tööandjale võimaluse leida endale töötukassa kaudu sobivat tööjõudu. Kas vastustaja teeb seda tööandja töökuulutust internetis töötukassa kodulehele paigu- tades või mõnel muul viisil, on vastustaja valik. Kui töötukassa aga keeldub töövahendusest töö- andjale sobiva töötaja leidmiseks, peab ta oma sellekohast otsust põhjendama. Vastustaja pole seda teinud. 8.09.2009.a. otsus ise on üldse motiveerimata. 9.09.2009.a. kirjas esitatud põhjendus, et töötukassa kliendibaasis puuduvad vastavate oskuste või kogemustega kliendid, keda võiks sellele vakantsile suunata, pole tõsiseltvõetav, sest kaebaja ei esitanud otsitavale töötajale varase- ma erialase kogemuse nõuet, vaid lubas tagada vajaliku väljaõppe. 23.09.2009.a. kirjas väidab vastustaja, et tööpakkumise avaldamisega diskrimineeriks töötukassa oma kliente nii soolises kui vanuselises mõttes ning et kaebaja tööpakkumise kohta käiv informatsioon on eksitav, kuid ei selgita, keda ja kuidas tööpakkumine diskrimineerib ja mis on selles esitatud informatsioonis eksitavat. Kohtumenetluses põhjendas vastustaja kaebaja vaba töökoha teatise avaldamisest keel- dumist veel asjaoluga, et selles polnud kõiki vajalikke andmeid. Viimane põhjendus oleks akt- septeeritav juhul, kui vastustaja oleks nõudnud kaebajalt teatise täiendamist puuduvate andmete- ga ja kaebaja oleks sellest keeldunud, kuid vastustaja kaebajale sellist nõudmist ei esitanud. Riigikohtu halduskolleegium on 6.11.2002.a. otsuses nr 3-3-1-62-02 sedastanud, et kohus peab kontrollima diskretsiooni õiguspärasust lähtuvalt haldusakti põhjendustest, mis peavad ko- hut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt ja õiglaselt. Vaidlustatud otsuse põhjendused kohtul seda kontrollida ei võimalda, mistõttu otsus on õigusvastane ja tuleb tühistada. Rahuldamata jääb kaebaja nõue kohustada vastustajat tööpakkumist avaldama. Kuna töö- vahendus on töötukassa ülesanne, ei saa kohus vastustaja eest otsustada, kas ja kuidas vastustaja seda teostab. Kohus saab üksnes kohustada vastustajat kaebaja taotlust mõistliku aja jooksul uuesti läbi vaatama. Kohtu arvates on mõistlikuks ajaks üks kuu kohtuotsuse jõustumisest ar- vates. Vastavalt HKMS §-le 92 lg 2 tuleb vastustajalt kaebaja kasuks proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega menetluskuludena välja mõista 200 kr riigilõivu.

Kohtunik: D.Maastik