2-09-52193/5 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Ärakiri

TAGASELJA K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht 12.jaanuar 2010.a. Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-52193

Tsiviilasi I S hagi J T vastu elatise nõudes

Menetlusosalised, esindajad HAGEJA I S, isikukood xxxx, elukoht xxxx

KOSTJA J T, isikukood xxxx, elukoht xxxx

Kirjalik menetlus Hagi hind 19 575 krooni

RESOLUTSIOON

hagi rahuldada tagaseljaotsusega

Välja mõista J T`lt elatise katteks alates 01.01.2009 igakuuliselt 2175 /kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis/ krooni xxxx sündinud tütar K ülalpidamiseks I S kasuks kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast lapse kohta kuus.

Tunnistada otsus TsMS § 468 lg.3 alusel viivitamata täidetavaks summas 2175 krooni.

Tühistada kohtuotsuse jõustumisel maakohtu 21.12.2009 määrus hagi tagamise kohta, lugeda selle määruse alusel kuni lahendi jõustumiseni hagejale tehtud/tehtavad maksed seaduslikeks ja õiguspärasteks ja selgitada kostjale, et selliste maksete tegemise puhul ja suuruses läheb elatise nõudeõigus üle riigile.

Menetluskulud Hageja menetluskulud kannab J T. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kostjal on õigus 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates esitada kaja menetluse osaliseks või täielikuks taastamiseks.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 ja § 633 lg.7).

Hageja nõuded

Hagiavalduse kohaselt on pooltel ühine laps, xxxx sündinud tütar K, kelle ülalpidamises kostja alates poolte lahuselust 2006.a. osalenud ei ole. Viimati tasu kostja elatist 2008.a. detsembris summas 2500 krooni Hageja sissetulek on 5000 krooni töötasu näol. Hageja soovib elatise väljamõistmist elatise miinimumsummas 2175 krooni, sealhulgas alates hagi esitamisest ühe aasta eest tagasiulatuvalt.

Kostja vastuväited

Kostja ei ole ettenähtud tähtajaks kohtule hagi kirjalikku vastust esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele. 12.10.2009 kohtusse saabunud hagis on hageja märkinud elatise nõudeks alates jaanuarist 2009.a. 2175 krooni. Kohus leidis, et hagil on puudused, mis tuleb kõrvaldada ning hageja on esitanud 18.12.2009 hagi uuesti, sealjuures on nõudeks märkinud elatis alates hagi esitamisest summas 2175 krooni, elatis tagasiulatuvalt üks aasta enne hagi esitamist summas 26 100 krooni ja esitatud on ka hagi tagamise taotlus.

Elatishagi esitati 12.10.2009 ja seega tuleks elatis pärast puuduste kõrvaldamist esitatud hagi resolutsioonist lähtuvalt välja mõista alates 12.10.2008. Samas on hageja hagis kinnitanud, et kostja maksis elatist viimati detsembris 2008 ja seega on tõepärasem, et kostja ei ole nõuetekohaselt elatist tasunud alates jaanuarist 2009, nagu nähtub ka hageja poolt esialgses hagis esitatud soovist elatise väljamõistmise algusaja kohta. Kuna hageja ei ole märkinud, mis põhjendusel ta soovib saada tagasiulatuva elatise nõude katteks nn ühekordse summana 26 100 krooni, siis lähtuvalt perekonnaseaduses elatise nõuet puudutavast regulatsioonist, leiab kohus, et ka tagasiulatuva perioodi eest tuleb kostjalt välja mõista elatis igakuiste maksetena ja võimalik muu lahendus võib toimuda lahendi täitmise käigus poolte omavaheliste kokkulepete alusel.

Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse 21.12.2009. a määrusega, mille kohaselt tuli hagejal endal 30 päeva jooksul esitada Sotsiaalkindlustusameti piirkondlikule pensioniametile taotlus riigilt elatisabi saamiseks. Kohtule ei ole käesolevaks ajaks teada, kas hageja sellise taotluse esitas, mistõttu ei saa kohus fikseerida millises ulatuses saaks ülalpidamiskohustuse lugeda riigipoolselt täidetuks. Tuginedes hagi tagamise määruses sätestatule kehtib hagi tagamise abinõu kuni käesoleva kohtulahendi jõustumiseni ja seega tuleb juhul, kui hageja on vahepeal selle taotluse nõuetekohaselt esitanud, lugeda talle selle alusel kuni lahendi jõustumise kuupäevani tehtud ja tehtavad maksed nõuetekohasteks ja õiguspärasteks. Elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel läheb üle riigile elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi osas.

Hageja on soovinud välja mõista elatis miinimumsummas 2175 krooni. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt elatise nõudmisel miinimumsummas ei ole vaja eraldi põhjendada ja tõendada lapse vajadusi. Kostja on hagimaterjalid kätte saanud ema vahendusel 28.12.2009, kuid tähtaegselt kirjalikku vastust hagile esitanud ei ole.

Perekonnaseaduse § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülalpidama oma alaealist last. Perekonnaseaduse § 61 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud isiku kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Perekonnaseaduse kohaselt nõutakse elatis välja mõista alates hagi esitamisest, kui hageja ei ole esitanud taotlust elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist .

Hageja on oma nõude põhistanud kostja kohustusega tasuda elatist kohustatud vanema võimalustele ja lapse vajaduste suurusele vastavas ulatuses. Kostja ei ole hagile vaidlustust esitanud ja ei ole seega väitnud, et ta ei ole võimeline miinimummääras elatist maksta. Kohus leiab, et hageja, kes soovib elatist seaduses sätestatud miinimumsuuruses ei pea esitama põhjendusi lapse vajaduste kohta.

TsMS § 407 lg.1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. TsMS § 407 lg.3 kohaselt võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha tagaseljaotsuse kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg.1 kohaselt tagaseljaotsusest võib välja jätta otsuse kirjeldava osa ehk hageja nõuded, kostja vastuväited ja esitatud tõendid. TsMS § 468 lg.1 p.2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. TsMS § 468 lg.3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud ja see kuulub rahuldamisele. TsMS § 461 lg.1 kohaselt kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. TsMS § 461 lg.3 kohaselt otsus täidetakse sissenõudja avalduse alusel. TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetluosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtunik:

/allkiri/

Marika Leimann Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne Kohtuotsus jõustus 13. veebruaril 2010. a. Nooremreferent

Lea Herne