3-09-1027/52 · 3-09-1027/52 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 12. jaanuaril 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-1027 Haldusasi R.V.u kaebus Tallinna Vangla direktori 14. jaanuari 2009. a käskkirja nr 1 tühistamiseks Asja läbivaatamine Avalik kohtuistung 6. jaanuaril 2010. a Tallinnas Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Selgitused Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest ehk hiljemalt 11. veebruaril 2010. a. Juhul kui apellatsioonkaebuse koostamiseks vajatakse menetlusabi, tuleb ka sel juhul apellatsioonkaebus esitada hiljemalt 11. veeb- ruaril 2010. a. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus me- netluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla 14. jaanuari 2009. a käskkirja nr 1 „Tallinna Vanglas viibivate kinni peetavate isikute sisseostude koguste piiramine“ punktiga 1 otsustati lubada kinnipeetavatel teha ühe kaupluse korra ajal sisseoste maksimaalselt järgmistes kogustes: leiva- ja saiatooted 2 kg; rasvained 1 kg; juust ja juustutooted 1 kg; kondiitritooted 2 kg; kuivsupp, puljong ja kiirmakaronid 15 pakki; sinep, mäda- rõigas, ketšup, majonees 2 kg; mesi 600 g; puu- ja köögiviljad 5 kg; konservid 1 kg; piimatooted 3 l; mahl, vesi ja karastusjoogid 5 l; liha- ja vorstitooted 2 kg; kohv, kakao ja tee 1,5 kg; halvaa ja šoko- laad 1 kg; kompvekid (v.a karamell) 1 kg; müsli, maisihelbed, kartulikrõpsud, pähklid ja päevalille- seemned 2 kg; kalatooted 1 kg; maitseained ja suhkruasendaja 1 kg; 0,5 kg tubakat või 2 plokki või 20 pakki sigarette; 3 tubakasuitsetamise vahendit; 10 toosi tuletikke; hügieenitarbed 1 tk igat liiki eset; 6 rulli tualettpaberit; ümbrikud, margid, postkaardid 20 tk igat liiki eset; 1 plokk kirjapaberit;

2 vihik, kaustik 5 tk; 5 kirjutusvahendit; 4 patareid; pesupulber, pesuloputusvahend, nõudepesuvahend 1 tk igat liiki eset. Käskkirja punktides 2 ja 3 otsustati, et punktis 1 loetlemata kaupa on lubatud osta mõistlikus koguses inspektor-kontaktisiku nõusolekul ning olmeelektroonika seadmeid on lubatud osta ametniku loal. Käskkiri kehtestati alates 26. jaanuarist 2009. a ning inspektor-kontaktisikutel tuli see teha kinnipeetavatele teatavaks.

2. Justiitsministeeriumi 30. märtsi 2009. a vaideotsusega nr 11-7/2754 jäeti rahuldamata Tallinna Vanglas kinni peetava R.V.u vaie Tallinna Vangla 14. jaanuari 2009. a käskkirja nr 1 kehtetuks tun- nistamiseks. Ministeerium leidis, et Tallinna Vanglas viibivate kinni peetavate isikute sisseostude koguste piiramine kaevatava käskkirjaga on seaduslik ja põhjendatud. Lisaks leiti, et käskkiri ei riku R.V.u õigusi, sest ta pole kuni vaide esitamiseni vangla kauplusest sisseoste teinud rahaliste vahendi- te puudumise tõttu.

3. R.V. esitas 11. mail 2009. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 14. jaanuari 2009. a käskkirja nr 1 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on vangla direktor ületanud käskkirja andmisel päde- vust ja ebaõigesti tõlgendanud sisseostude tegemist reguleerivaid vangistusseaduse sätteid. Kehtesta- tud piirangud on ebamõistlikud ja ebaproportsionaalsed. Käskkiri on vastuolus ka haldusmenetluse seaduse (HMS) §-des 54, 55 ja 56 sätestatud nõuetega, samuti PS §-dega 19 ja 32. Käskkiri rikub kaebaja VangS §-st 48 tulenevat õigust osta vangla kauplusest kaupu Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära piires sellises koguses, nagu ta ise õigeks peab. Kaebuse kohaselt on kaebajal kohtusse pöördumiseks preventiivne huvi: ta ei pea ootama raha laekumist ja siis soovida osta mõnda kaupa lubatud kogusest rohkem. Kohtumenetluses kehtib põhimõte, et isik ei tohi lasta endale ise kahju tekitada, mistõttu ei ole mõistlik oodata kuni kaebajale keeldutakse kauba müümisest lubatud kogust ületavas osas.

4. Tallinna Vangla palub jätta R.V.u kaebuse rahuldamata, leides, et kaevatav käskkiri on õiguspära- ne ja ei riku R.V.u õigusi.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Käesolevas asjas 13. augustil 2009. a tehtud kohtumäärusega jäeti R.V.u kaebus HKMS § 7 lg 1 ja § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise motiivil. Tallinna Ringkonnakohtu 5. oktoobri 2009. a määrusega tühistati Tallinna Halduskohtu 13. augusti 2009. a määrus, pidades eba- õigeks halduskohtu põhjendusi kaebeõiguse puudumisest. Vastavalt TsMS § 658 lg 2 kohaselt on ringkonnakohtu seisukohad asja uuesti läbivaatavale halduskohtule siduvad. Halduskohus loeb seega tuvastatuks, et R.V.ul on kaebeõigus Tallinna Vangla direktori 14. jaanuari 2009. a käskkirja nr 1 vaidlustamiseks, ehkki tal ei olnud kaebuse esitamise hetkeni rahalisi vahendeid vangla kauplusest kaupu osta ja temale ei oldud keeldutud kaupade müümisest viitega kaevatavale käskkirjale.

6. Kohus leidis, et R.V.u kaebus ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Tallinna Vangla direktori 14. jaanuari 2009. a käskkiri nr 1 on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ning sellega kehtestatud piirangud on proportsionaalsed ja kaalutlusvigadeta. Haldusakt vastab HMS § 55-57 sätestatud vorminõuetele. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

7. Ebaõige on kaebuse väide, et käskkirjaga on loodud õigusnorme, milleks vangla direktoril puudub pädevus. Kohtu hinnangul on Tallinna Vangla direktori 14. jaanuari 2009. a käskkiri nr 1 käsitatav üldkorraldusena. HMS § 51 lg 2 kohaselt on üldkorraldus haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnus-

3 te alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Erinevalt määru- sest kui õigustloovast aktist (mille andmiseks puudub vangla direktoril pädevus) on käskkirjaga keh- testatud eeskirjade toimeala territoriaalselt üheselt piiratud ning adressaatide ring igal ajahetkel ob- jektiivselt ja üldiste tunnuste alusel kindlaks määratav – käskkirja adressaatideks on ainult Tallinnas Vanglas kinni peetavad isikud.

8. VangS § 48 lg 1 sätestas 14. jaanuaril 2009. a kehtinud redaktsioonis, et kinnipeetav võib oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta vangla kontrollimisel toiduai- neid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. VangS § 48 lõike 2 kohaselt võib kinnipeetav paragrahvi lõikes 1 nimetatud sisseoste teha ühes kuus Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära piires. Kohus leiab, et VangS §-st 48 otseselt ei tulenenud võima- lust piirata kinnipeetava poolt ühe ostukorra ajal ostetavate kaupade kogust/mahtu. Ainus kitsendus seisnes selles, et ühes kuus peab sisseostude maksumus jääma kuupalga alammäära piiresse. Sisekor- raeeskirjades saab kehtestada sisseostude tegemise korra, mitte piirangud, kuna Riigikohtu põhisea- duslikkuse järelevalve kolleegiumi tõlgenduse kohaselt tähendab õigusmõiste „kord“ seaduses sisal- duva üldkorra tehnilist täpsustamist ning korra kehtestamiseks antud volitusnorm ei hõlma volitust kehtestada seadusega võrreldes täiendavaid sisulisi piiranguid (24. detsembri 2002. aasta otsus koh- tuasjas nr 3-4-1-10-02, punkt 25 ning 25. juuni 2009. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-3-09, punkt 20). VangS § 48 lg 1 sätestatud mõiste „vangla kontrollimisel“ tähendab vastavalt seaduseelnõude sele- tuskirjadele seda, et sisseostude tegemine vanglakaupluses, mida võib opereerida ereettevõte, toimub vangla kontrolli ehk järelevalve all. Seda tõlgendust kinnitab 20. märtsil 2008. a vastu võetud seadu- se, millega muudeti VangS § 48 lg 1 sõnastust (sõnad „vangla vahendusel“ asendati sõnadega „vang- la kontrollimisel“), seletuskirjas kajastatud sätte kujunemislugu. Mõiste „vangla kontrollimisel“ ka- sutamine selles sättes ei ole erinevalt vaideotsuses ekslikult märgitust seega iseseisvaks aluseks seada vangla poolt piiranguid sisseostude kogustele.

9. Selleks aluseks aga on VangS § 41 lg 2, mis sätestab: „Kinnipeetava, karistusjärgselt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid pii- ranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust.” VangS § 48 lg 11 sätestab piirangu ühes kuus sisseostude maksumuse- le, mitte aga ühel ostukorral müüa lubatud kaupade kogustele. Kuna seadus ei sätesta konkreetset piirangut ostetavate esemete kogusele, on vangla direktoril pädevus see kehtestada VangS § 41 lg 2 alusel. Kohus märgib, et kaupluses müügilolevate asjade sortimendi, müümise korra ja aja määramist vangla kaalutlusõiguse piires on viitega varasemale kohtupraktikale peetud lubatavaks ka vangistus- seaduse kommentaarides („Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne“ 2009, autorid L. Madise, P. Pikamäe ja J. Sootak, lk 109).

10. Järgmiseks tuleb kontrollida, kas piirangute kehtestamisel on kinni peetud VangS § 41 lg 2 sätes- tatud nõuetest: julgeoleku tagamise ja vangistuse täideviimise (õiguskorra tagamine ja kinnipeetava suunamine õiguskuulekale teele) eesmärk, inimväärikuse ja proportsionaalsuse põhimõtted.

11. Vaidlustatud käskkirja põhjenduste kohaselt on selle eesmärgiks tagada vangla julgeolek, kuna suurtes kogustes sisseostude tegemine kinnipeetavate poolt ning sisseostude kambris hoidmine ras- kendab vanglas läbiotsimiste teostamist, suurendab keelatud esemete peitmise võimalusi ning ohus- tab seeläbi vangla julgeolekut. Selline põhjendus piirangu eesmärgi kohta on kohtu hinnangul koos- kõlas seadusega, rikkumata vangistuse täideviimise põhimõtteid.

4 12. Tartu Ringkonnakohtu 30. aprilli 2009. a otsuses haldusasjas nr 3-08-1832, mille peale esitatud kassatsioonkaebust ei võtnud Riigikohus menetlusse, asuti analoogilise Viru Vangla direktori käsk- kirja proportsionaalsuse kontrollimisel alljärgnevatele seisukohtadele, mida jagab ka käesolevat hal- dusasja lahendav kohus: “Proportsionaalsuse põhimõtte järgimise hindamisel loetakse sobivaks abinõu, mis soodustab piiran- guga seatud eesmärgi saavutamist. Vaieldamatult ebaproportsionaalne on sobivuse mõttes abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist. Lähtudes piirangu eesmärgist, milleks on vangla, s. h ka kinni peetavate isikute endi julgeoleku ta- gamine, on piirang ringkonnakohtu hinnangul sobiv, sest aitab ära hoida või vähendada tegevusi (suurem võimalus peita kambrisse keelatud esemeid, läbiotsimiste teostamise raskendamine tulene- valt ostetud ja kontrollimist vajavate esemete suuremast hulgast, isiku enda tarbimisvajadust ületava- te ostude puhul ostetud asjade üleandmise või vahetamise võimalus, mis omakorda tekitab kinnipee- tavate vahel võlasuhteid, millede lahendamine võib viia kinni peetavate isikute tülideni ja füüsiliste konfliktideni), mille toimumine ja toimepanek ohustab ilmselgelt vangla julgeolekut. Abinõu on vajalik, kui piirangu eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Lähtudes piirangu eesmärgist ja eelpoolkirjel- datud võimalustest ohu tekkimiseks vangla ja kitsamalt ka kinni peetavate isikute endi julgeolekule juhul, kui kinni peetava isiku poolt ühe ostukorra raames tehtavatele sisseostudele ei oleks seatud koguselist piirangut, loeb ringkonnakohus abinõu vajalikuks, sest ilma sisseostude kogust piiramata ei ole efektiivselt võimalik saavutada olukorda, kus kinni peetava poolt ostetud ja kambris hoitavad asjad (s. h toiduained ja hügieenitarbed koos pakenditega jne.) ei muutuks vahenditeks, millega on võimalik takistada läbiotsimiste efektiivset teostamist, kalduda kõrvale keelust hoida kambris keela- tud esemeid, tekitada kinni peetavate isikute vahelisi alluvus- ja võlasuhteid jne. Ringkonnakohtu hinnangul ei hoia vangla vahendusel ostetavate kaupade võimalikust põhjendamatult suurest kogu- sest ja selle kambris hoidmisest tulenevaid julgeolekuriske ära VangS §-st 48 lg 11 tulenev piirang, et kinnipeetav võib ühes kuus teha sisseoste kuupalga alammäära piires ega ka VSKE §-st 57 lg 3 tulenev piirang, mille kohaselt kinnipeetava enda juures ja laos olevate lubatud asjade kaal kokku ei või ületada 30 kg, sest näiteks vangla kaudu ostetavaid toiduaineid, hügieenivahendeid ja muid n. ö äratarvitatavaid asju ei arvestata VSKE §-s 57 lg 3 märgitud lubatud asjade piirkaalu hulka. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Käskkirjaga nr 168 reguleeritakse kinni peetavate isikute sisseostude kogust konkreetsete käskkirjas toodud kaubaartiklite lõikes ühe ostukorra kohta ning sisseoste on kinni peetavatel isikutel Viru Vanglas võimalik teha vangla vahendusel kaks korda kuus, mis tähendab seda, et iseenesest on kinni peetavatel isikutel võimalik ühes kuus osta käskkirjas nr 168 loetletud kaupa kahekordses koguses. Käskkirjas toodud loetelu kohaselt võib kinni peetav isik ühes kuus osta näiteks 4 kg leiva- ja saia- tooteid, 5 kg juustu ja suitsuvorsti, 4 l piimatooteid, suitsutatud lihatooteid 2 kg, halvaad ja šokolaa- di kokku 2 kg, komme 2 kg, tualettseepi, šampooni jt. hügieenivahendeid 2 tk iga eset, 2 pakki A4 paberit, 2 vihikut, 2 kirjaplokki jne. Kuna vangla kaupluses pakutavad toiduained on eelkõige võima- lus lisatoidu ostmiseks, sest Viru Vangla pakub kolm korda päevas kinni peetavatele isikutele sooja toitu, siis ei ole ringkonnakohtu hinnangul käskkirjas nr 168 toiduainete koguste osas kehtestatud piirangud oma ulatuselt ebaproportsionaalsed. Sama kehtib ka muude loetelus toodud kaupade liikide osas. Samuti on piiratud kogustes osta võimaldatud kaupade loetelu koostatud selliselt, et kinni pee- tav isik saab valida mitme sarnase kaubakategooria vahel ja soovi korral ka korraga osta sarnase kaubakategooria kaupu (näiteks halvaa ja šokolaad ning lisaks kommid, paber, vihik ja kirjaplokk eraldi jne). Lähtudes eeltoodust ei ole ringkonnakohtu arvates kehtestatud piiranguga sekkutud kinni peetavate isikute õigustesse (iseotsustamise õigus seonduvalt omandi käsutamise õigusega, mis tule- neb VangS §-st 48 lg 1) sellise ulatusega ja nii intensiivselt, et see kaaluks üle piirangu kehtestamise eesmärgi, milleks on vangla ja kitsamas mõttes ka vanglas viibivate kinni peetavate isikute endi jul- geoleku tagamine.”

5 13. Kohtu hinnangul ei ole R.V.u kaebuses esitatud ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti selle kohta, et kehtestatud koguselised piirangud rikuvad tema inimväärikust. Argumentatsioon lähtub algusest pea- le ebaõigest eeldusest, et kaebaja peab saama osta nii palju kui heaks arvab – see ei ole kooskõlas vangistuse olemuse ja VangS §-s 41 sätestatud printsiipidega. Isegi kui mõne kaubagrupi osaks oleks kaebaja või mõne teise kinnipeetava individuaalsed eelistused ja soovid suuremad kui lubatud, ei tähenda see seda, et seeläbi on rikutud põhiseadusega tagatud inimväärikust. Kohtu arvates on ilm- seks liialduseks R.V.u kohtuistungil esitatud väide, et piirangute tõttu ei saa ta tarbida soovitud ko- guses teed, kohvi ja kakaod (kahe nädala jooksul 1 kg teed ja 500-600 gr kohvi, lisaks kakaod) – isegi kui jätta kõrvale asjaolu, et kaebajal polnud niikuinii raha nende ostmiseks, tuleb arvestada, et käskkirjaga on lubatud kaheks nädalaks osta 1,5 kg kohvi, teed ja kakaod, mis peaks piisavalt katma kuumi jooke isegi väga tiheda tarbija vajadused, lisaks vangla poolt sööklas tagatud kuumadele joo- kidele. Isegi kui mõni kinnipeetav sooviks kahe nädala jooksul tarbida rohkem kui 1,5 kg kohvi, teed ja kakaod, ei saa kuidagi väita, et selline kitsendus rikuks inimõigusi, arvestades, et vangistuse tõttu ei ole tegemist oma elu korraldamisel täiesti vaba inimesega. Mõistlik ja kooskõlas võrdse kohtlemi- se põhimõttega on kehtestada koguselised piirangud ühtselt kõikidele kinnipeetavatele. Ehkki Tallin- na Vanglas on lubatud kogused osaliselt mõnevõrra erinevad Viru Vanglas lubatutest, jäävad koguste piirmäärad vangla direktorile antud kaalutlusõiguse piiridesse, kuna need ei ole ilmselgelt ebamõist- likud või ebavajalikud ning puuduvad mistahes andmed ja tõendid selle kohta, et piirangute kehtes- tamise eesmärk oli muu kui käskkirja põhjendustes loetletud julgeolekuohtude ennetamine. Käskkiri on piisavalt motiveeritud, selle mõttekäik ja järeldused on selged ja arusaadavad. Motivatsioonist ei nähtu asjaolusid, mis viitaksid kaalutlusvea toimepanemisele.

Villem Lapimaa