2-09-67392/2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine

12. jaanuar 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-09-67392 Julianus Inkasso OÜ versus Helga Piirsalu Hagi ese võlgnevuse 3838.58 krooni nõudes hagihind 1919.79 krooni Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtukoosseis kohtunik Silvi Maiste Hageja Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553; aadress Jõe 3, 10151 Tallinn) Hageja esindaja Tarvo Ilves (OÜ ICE Credit Solutions; aadress Jõe 3, 10151 Tallinn) Kostja Helga Piirsalu (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxx xx-x, xxxxxxxx)

Resolutsioon

1. Välja mõista Helga Piirsalult Julianus Inkasso OÜ kasuks võlg 3 838 (kolm tuhat kaheksasada kolmkümmend kaheksa) krooni 58 senti, sellest põhinõue summas 1919.79 krooni ja viivis summas 1918.79 krooni.

2. Välja mõista Helga Piirsalult Julianus Inkasso OÜ kasuks alates kuni põhivõlgnevuse (1919.79 krooni) täieliku tasumiseni viivis 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest.

3. Välja mõista Helga Piirsalult menetluskulu 1 750 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni Julianus Inkasso OÜ kasuks.

4. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord Tagaseljaotsuse peale võib kostja esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul.

Kohtu põhjendused Kostja ei ole Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagi kohta vastanud. Hagiavalduse ärakiri ja teatis kohustusega kohtule vastata hagiavalduse kohta on saadetud kostjale posti teel tähitult, mille kättesaamise kohta on toimikus kostja allkirjaga väljastusteade. Kostja on saanud hagiavalduse ja nimetatud teatise kätte 17. detsembril 2009. Kirjaliku vastamise tähtaeg oli 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, kuid kostja ei ole siiani kohtule vastanud ega esitanud hagi kohta vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on esitanud taotluse tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus leiab, et tuleb teha asjas tagaseljaotsus. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 sätete alusel. Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 76 lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kostja on jätnud täitmata lepingulised kohustused telekommunikatsiooniteenuste eest tasumise osas. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu hagilt 1000 krooni ja õigusabi (esindaja kulu) 1 500 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. Kohus leiab, et menetluskuluna on põhjendatud hagilt tasutud riigilõiv 1000 krooni.

TsMS § 175 lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008 määrusega nr 137 on kehtestatud varalise nõudega tsiviilasjas on lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt maksimaalseks sissenõutavaks määraks hagihinna kuni 10 000 krooni puhul on 5 000 krooni. Nähtuvalt tsiviilasjast on hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi piirdunud hagiavalduse koostamise ja selle kohtusse esitamisega. Kohus peab tulenevalt asja keerukusest ja eeldatavale asja menetlemiseks kulutatud ajale põhjendatud õigusabi kuluks

750 krooni. Hageja ei ole õigusabi kulu sisuliselt põhjendanud, piirdutud on vaid viitega 30. detsembri 2008 sõlmitud lepingule. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku 1 750 (750+1000) krooni.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni.

Silvi Maiste kohtunik