Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-09-2800/12 AI generated

3-09-2800/12 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-09-2800/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

S on Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja esitanud kaebuse, milles ta palub, et halduskohus tühistaks tema suhtes tehtud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja ja mõistaks Viru Vanglalt välja alusetu kartseris viibimisega tekitatud 10 000 krooni suuruse kahju. 29.12.2009 edastas ta Jõhvi kohtumajja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Riigi õigusabi andmise alused ja kord on kehtestatud riigiõigusabi seaduses. Selle § 7 lg 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma, tal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb, ta taotleb seda mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks või on asjast tulenev talle kasu võrreldes riigi eeldatavate õigusabikuludega ebamõistlikult väike. A. S on suutnud oma kaebuse iseseisvalt vormistada, selles on olemas faktilised põhjendused, viited õigusaktide sätetele ning selgelt väljendatud taotlus, mille lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Halduskohus on kaebuse juba menetlusse võtnud ja kuulamisele määranud ning Viru Vanglast saadud kirjaliku vastuse sisu kinnitab, et see on arusaadav olnud ka vastustajale. Halduskohtumenetlus rajaneb uurimispõhimõttel ning vastava seadustiku § 19 lg 7 kohaselt pole halduskohus seotud kaebuse sõnastusega, mis tähendab sisuliselt seda, et kohus peab esitatud nõuete lahendamiseks vajalikud asjaolud välja selgitama ja andma vaidlustatule õigusliku hinnangu ka siis, kui kaebuse esitaja ei oska neid ise õiguslikult põhjendada. Kaebuse sisu lubab järeldada, et A. S on võimeline oma väidetavaid õigusi ise piisaval määral kaitsma ja riigi poolse õigusabi andmine ei ole vajalik. Osa kaebusest moodustab mittevaralise kahju nõue, mille puhul ei ole seaduseandja õigusabi andmist üldse ette näinud. Seega ei ole võimalik riigi poolset õigusabi anda ning vastav taotlus jääb juba nimetatud riigiõigusabi seaduse §

Legislator headnote

AI generated

3-09-2800/12 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: S kaebus Viru Vangla 28.09.2009 käskkirja nr. 6-3/2249-D tühistamiseks ja sellega tekitatud 10 000 krooni suuruse kahju hüvitamiseks Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta A. S riigiõigusabi taotlus rahuldamata.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Halduskohus Kohtunik

Raili Randlane Kohtuasja number

3-09-2800 Määruse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2010, Jõhvi Kohtuasi

A. S kaebus Viru Vangla 28.09.2009 käskkirja nr. 6-3/2249-D tühistamiseks ja sellega tekitatud 10 000 krooni suuruse kahju hüvitamiseks Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta A. S riigiõigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Määruse võib vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest

ASJAOLUD JA TAOTLUSED JA KOHTU PÕHJENDUSED

A. S on Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja esitanud kaebuse, milles ta palub, et halduskohus tühistaks tema suhtes tehtud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja ja mõistaks Viru Vanglalt välja alusetu kartseris viibimisega tekitatud 10 000 krooni suuruse kahju. 29.12.2009 edastas ta Jõhvi kohtumajja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Riigi õigusabi andmise alused ja kord on kehtestatud riigiõigusabi seaduses. Selle § 7 lg 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma, tal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb, ta taotleb seda mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks või on asjast tulenev talle kasu võrreldes riigi eeldatavate õigusabikuludega ebamõistlikult väike. A. S on suutnud oma kaebuse iseseisvalt vormistada, selles on olemas faktilised põhjendused, viited õigusaktide sätetele ning selgelt väljendatud taotlus, mille lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Halduskohus on kaebuse juba menetlusse võtnud ja kuulamisele määranud ning Viru Vanglast saadud kirjaliku vastuse sisu kinnitab, et see on arusaadav olnud ka vastustajale. Halduskohtumenetlus rajaneb uurimispõhimõttel ning vastava seadustiku § 19 lg 7 kohaselt pole halduskohus seotud kaebuse sõnastusega, mis tähendab sisuliselt seda, et kohus peab esitatud nõuete lahendamiseks vajalikud asjaolud välja selgitama ja andma vaidlustatule õigusliku hinnangu ka siis, kui kaebuse esitaja ei oska neid ise õiguslikult põhjendada. Kaebuse sisu lubab järeldada, et A. S on võimeline oma väidetavaid õigusi ise piisaval määral kaitsma ja riigi poolse õigusabi andmine ei ole vajalik. Osa kaebusest moodustab mittevaralise kahju nõue, mille puhul ei ole seaduseandja õigusabi andmist üldse ette näinud. Seega ei ole võimalik riigi poolset õigusabi anda ning vastav taotlus jääb juba nimetatud riigiõigusabi seaduse §

7 lg 1 p 1 ja 6 alusel rahuldamata.

Raili Randlane Kohtunik

Kohtumäärus jõustus 25.04.2010 Tartu Ringkonnakohtu 01.04.2010 kohtumäärusega nr 3-09- 2800, millega jäeti A. S taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

Raili Randlane Kohtunik