Legislator Case Law & Legislation
2-09-63499/5 AI generated

2-09-63499/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-09-63499/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu poolte vahel sõlmitud liitumislepingust nr 1572743. Kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ning võlgneb hagejale 2 781,74 krooni (viivisega 5 562,48 krooni). Tsiviilasja eelmenetluse käigus saatis kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 15 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. Hagimaterjalid sai kostja 16.12.2009.a isiklikult kätte. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja ei vastanud ega esitanud ka vastuväiteid hagile.

Legislator headnote

AI generated

2-09-63499/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Välja mõista kostjalt I O menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Keywords

AI generated
late payment of fees unpaid invoices unpaid licensing royalties value added tax liability outstanding insurance premiums obligation to advance costs
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-09-63499

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht

11. jaanuaril 2010.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-63499 Tsiviilasi, hageja nõue Osaühingu Julianus Inkasso hagi I O vastu 5 562,48 krooni nõudes Tsiviilasja hind

2 781,74 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Osaühing Julianus Inkasso (registrikood 10686553, asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves (OÜ ICE Credit Solutisons, registrikood 10300743, asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn, e-post jurist@icecredit.ee Kostja: I O (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Resolutsioon

1. Rahuldada Osaühingu Julianus Inkasso hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista I O Osaühingu Julianus Inkasso kasuks võlgnevus 2 780,74 (kaks tuhat seitsesada kaheksakümmend üks krooni ja seitsekümmend neli senti) krooni ja viivised

2 780,74 (kaks tuhat seitsesada kaheksakümmend krooni ja seitsekümmend neli senti) krooni.

3. Välja mõista I O Osaühingu Julianus Inkasso kasuks viivis 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest alates hagi kohtule esitamise päevast (27.11.2009.a.) kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Menetluskulud tsiviilasjas jätta kostja I O kanda.

5. Välja mõista kostjalt I O menetluskulud summas 1 500 (üks tuhat viissada) krooni Osaühingu Julianus Inkasso kasuks.

6. Välja mõista kostjalt I O menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kostjal on õigus 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates taotleda Maakohtult kajas menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

2-09-63499

2(3) menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kooskõlas TsMS § 420 lg 1 on hagejal õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Asjaolud ja menetluse käik

27.11.2009.a esitas Osaühing Julianus Inkasso esindaja kohtule hagi I O vastu võlgnevuse

2 781,74 krooni ja viivise 2 780,74 krooni nõudes.

Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu poolte vahel sõlmitud liitumislepingust nr 1572743. Kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ning võlgneb hagejale 2 781,74 krooni (viivisega 5 562,48 krooni).

Tsiviilasja eelmenetluse käigus saatis kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 15 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. Hagimaterjalid sai kostja 16.12.2009.a isiklikult kätte. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja ei vastanud ega esitanud ka vastuväiteid hagile.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

Hagiavalduses on hageja taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et kuna hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud, see tuleb rahuldada tagaseljaotsusega.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, mille kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg

1 p 1 ja p 6, mis annab võlausaldajale õigust nõuda võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 102 sätestab võlgniku kohustuse teatama võlausaldajale kohustuse täitmist takistavast asjaolust. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg

1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks on lepingute kohaselt tasumata summalt 0,15% iga viivitatud päeva eest.

2-09-63499

3(3) Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hagiavalduses esitas hageja kostjalt menetluskulude summas 3 500 krooni väljamõistmise nõude, millest 1 000 krooni moodustab hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 2 500 krooni esindajale makstud tasu õigusabi eest. Koos hagiavaldusega on esitatud ka menetluskulude nimekiri. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt (3 500 krooni) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja taotleb mõista kostjalt välja esindaja kulu suuruses 2 500 krooni. Kohus on tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja kuluga, mis ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahuga. Käesolevas asjas on hageja kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest ning kohtu hinnangul ei ole esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude kandmist summas 2 500 krooni. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 500 krooni ulatuses. Seega arvestades esindaja tegelikku töömahtu ja nende töö madalat keerukust peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt esindaja kulu välja suuruses 500 krooni. Kohus märgib, et TsMS § 174 lg 6 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule. Hageja ei ole vastavat kinnitust kohtule esitanud, siis ei ole ka põhjendatud käibemaksu õigusabikulult väljamõistmine.

TsMS § 177 lg 2 alusel tuleb menetluskuludelt mõista kostjalt välja viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 500 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 000 krooni, kokku 1 500 krooni.

Hagi rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442, § 444 lg 4 sätete kohaselt tagaseljaotsusega.

Fred Fisker Kohtunik