2-08-20101/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise koht Viljandi Kohtumaja Kohtuasja number nr 2-08-20101 Otsuse kuupäev

11. jaanuar 2011 (tagaseljaotsus)

Kohtunik Silvi Maiste Kohtuasi BIGBANK AS (endine Balti Investeeringute Grupi Pank AS) hagi Jan Silivaski ja Juri Zakirini vastu 23228.09 krooni nõudes Hagihind 8037.45 krooni Hageja BIGBANK AS (registrikood 10183757, aadress Rüütli 23, 51006 Tartu) Hageja esindaja Artur Maljukov (aadress Rüütli 23, 51006 Tartu) Kostjad Jan Silivask (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxxxxxxx xxx xx-xx, xxxxx xxxxxxxx) Juri Zakirin (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxx xxx x-x, xxxxxxxx xxxxx)

Resolutsioon

1. Välja mõista solidaarselt Jan Silivaskilt ja Juri Zakirinilt BIGBANK AS-i kasuks võlg 19 684 (üheksateist tuhat kuussada kaheksakümmend neli) krooni 77 senti, millest 8037.45 krooni on tagastamata krediidisumma, 5626.06 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress ja 6021.26 krooni sissenõutavaks muutunud viivis.

2. Välja mõista solidaarselt Jan Silivaskilt ja Juri Zakirinilt BIGBANK AS-i kasuks alates 21.12.2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 27,07% tagastamata krediidisummalt aastas.

3. Välja mõista solidaarselt Jan Silivaskilt ja Juri Zakirinilt menetluskulu (riigilõiv) 714 (seitsesada neliteist) krooni BIGBANK AS-i kasuks.

Edasikaebamise kord Tagaseljaotsuse peale võib kostja esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul.

Kohtu põhjendused Kostjad ei ole Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagi kohta vastanud. Hagiavalduse ärakiri ja teatis kohustusega kohtule vastata hagiavalduse kohta on saadetud kostjatele posti teel tähitult, mille kättesaamise kohta on toimikus kostjate allkirjaga väljastusteade. Kostjad on saanud hagiavalduse ja nimetatud teatise kätte 23. mail 2008 ja 17. oktoobril 2008. Kirjaliku vastamise tähtaeg oli 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, kuid kostjad ei ole siiani kohtule vastanud ega esitanud hagi kohta vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

22.12.2009 esitas hageja kohtule taotluse vähendada hagi ja välja mõista kostjatelt solidaarselt

19 684.77 krooni senti, millest 8037.45 krooni on tagastamata krediidisumma, 5626.06 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress ja 6021.26 krooni sissenõutavaks muutunud viivis.

Hageja on esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks.

Kohus leiab, et tuleb teha asjas tagaseljaotsus.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101, § 108, § 113, § 158 sätete alusel.

Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 76 lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

VÕS § 113 lg 1 lause 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustust maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu hagilt 650 krooni ja riigilõiv dokumendi väljatrüki eest 64 krooni, kokku 714 krooni. Hageja on taotlenud kostjatelt nende menetluskulude väljamõistmist. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid hageja esitatud menetluskuludele.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni.

Silvi Maiste kohtunik